Reporteritund külaelu. Tere, head kuulajad ka sügishooajal käime korra kuus reporteritunni erisaadet külaelu tegemas, maale. Kombainid on üsna paras pähkel, sellepärast oli ikka seda kiudu on sees, köiematerjali jagub seal sees teha, tekst kipub ikka ka ümber põlvede keerama ja mõnigi mees pidi omal kombaini maha. Punetama ja algavas saates kuulata, kuidas edeneb Karmeli osaühingul õlikanepit Udra ja tatrakoristus ning samuti väärindamine pähkla külas Saaremaale ja seda uuris Eesti naisaiad. Eva Luigas. Siin oleks nagu mõni rahvaste kogunemine, kõik kohad on autosid täis. Rongi, mis teil toimub? Siin? Mitukümmend kila, sa, see aasta oled korjana, Taled, pead sa arvestust ka? Mõned on nüüd. Mõtle tonni eri, kas sa teed nalja? Mirjam Mõttus käis mikrofoniga oma metsades ning põikas ka marjades. Seente kokkuostu on jogorilus paljudele maainimestele oluline sissetuleku allikas. Ülemine koor läheb ära, läheb ära. Ilusad, need kollased puhtad mu poolt, mina, Arp, Müller, uurisin aga koostia, sibulatalus Kolkel, mis on Peipsi veere sibulakanguse ja, ja säilivuse saladus ja vaadake kuulamisele lisaks ka fotosid vikerraadio veebilehelt või Facebooki kontolt. Kuid kõigepealt kuulame, mida rääkisid meie saartele Saaremaa mehed Aivar Lember ja Kaarel Lember. Mina olen Eeva ja kuna ma sattusin Saaremaale, siis ma otsustasin ühe sellise toreda toote nagu Tudra õli, mida ma olen viimased paar aastat kasutanud selle jälgedes tulla kohta, kus seda toodetakse. Ja ma olen praegu saareman pähkla külas, isa ja poeg on siin minu juures, ühe nimi on Kaarel. Tere Karel. Ja tere Aivar. Tervist. Ja teie olete siis need mehed, kes on hakanud sellist huvitavat asja tootma nagu Duda õlijaga tuder ei ole pärisse ainus teravili, mida te siin kasvatate. Puder otseselt teravili polegi, siis on tudera neli kultuur, ahhaa nagu on seda ka tegelikult ju kanep. Kanep on ka muidugi teisi teisi kasutusi, aga siis on meil tütar kanep ja tatar. Tudeng annab ja vaata, kes see siis kõigepealt selle tootmisega algust tegi vist isa Aivar vä? Kui puhtsüdamlikult hinge pealt ära rääkida, siis ikkagi jah, minu poolt hakkas see asi pihta. Olen ka elus väga palju ametit pidanud, igasuguseid olen tihemetsaharidusega, tehnik, mehaanik ametlikult aga jällegi palju. No meil oli seal väga hea võrse agronoom ja pool oli väga tugev, nii et rebasepoisid läksid sealt öeldi, et mis te siia tulite. Meil pole teile õpetada midagi. Aga noh, see selleks silmas ei ole midagi juhuslikku, et kõik on nagu saatus ette määratud ja ilmselt see ongi mulle ette määratud, et see asi nii kaugele jõudsin. Ma lõpuks jõudsin vanu igiga veel sellised tootmise juurde, nagu on tatrakasvatus, tuurakasvatus, tatrakasvatus, kanepikasvatus ja nendest siis toodete tegelenud, kuna me elame ookeanedagu tuli siis, et need kolm kultuur kõigepealt tuli tuder. Tema tuli sellepärast, et juhatus oli ka teravilja ja rapsikasvatus olime alguses. Aga raps on selline kultuur, et tema tahaks ikkagi vahel pealekasvamist viis-kuus aastat nagu vaheaega, põld tahaks saada, kuna minul nagu loomi ei ole nagu nagu sellist põldheina ei ole, ristikut ei kasvata ja siis ta sobis väga hästi, kolme aasta järel. Ja neljandal aastal tuli uuesti, aga siis hakkasid levima, et noh, rapsihaigused, kui nad on järjest täienenud, kõik nagu need kapsa Nuutrid ja noh, ta nagu kapsastki. No ja siis oligi teadnud, mida, mida siis nyyd rapsi asemel kasvatada ja siis kuidagi jäi see Kaarli talu, et jah, ja nemad nagu alustas, et Eestis üldse Tura nemad mandril Väike-Maarja areaal Nendele võiks, vana pressikene oli veel nagu seisma jäänud. Sain nende nende käest nagu selle ja hakkasin siis proovime ja noh, nüüd me oleme siis nii kaugele, et on meile uus uus press ja ikka nagu toodet tuleb natukene rohkem, et saame juba peale enda tarbimisega siis sõpradele ja siis nad välja väljapool Saaremaad isegi viia. Ja siis tude tatar tuli sellest, et vend hakkas mesilasi pidama ja loeti tatart ka väga heaks meie taimeks. Ja ta kuna ta sobib ka külvikorda väga hästi, et jah, et teraviljade vahel ja nagu öeldakse, teatavalt tatart teravili kasvab ka paremini. Siis oli ka, et sain ka esimesed tatraseemned, panin maha ja sama mõtlejat ikka saadan mandrimaale kuskile kellelegi, kes tahab, aga jälle sama sama lugu jälle talimütsi täis. Mitte kuskile panna pole ja siis tekkiski mõte, tead, parem hakkame proovimisega koorima hakata ja tatrast nagu tooteid tegema hakata ja siis siis tuli. No ilmselt see oli kõik juba saatusega ette määratud ja ta nii pidi minema. Siis kuidagi need esimesed seadmed, väike koorija, mis meil siin on mis mind nagu esimesed seadmed olid, need kuidagi jooksid nagu iseenesest nagu jooksid nagu töölauale, nagu öeldakse, et see, sellest ma järeldan, ta oligi nagu saatusest ette määratud, mul selline asi, et ma pean selle asjaga tegelema, hakkame edasi. No ja siis siis, eks Karel nägigaad, vana mees jääb, läheb hulluks oma asjadega, ta ei suuda üksinda. Ta hüppas ree peal ja see on väga-väga-väga teretulnud asi. Rebel lükkas ja tänu sellele, et Kareli ree peale hüppas, et nüüd me nii kaugele oleme, et me ikka vaikselt karmile nime all nagu kogume tuntust ja, ja loodame, et meil on ikka ka väga head tooted ja siin isegi inimeste öeldud, kes on omal oliiviõli välja vahetanud Tudra õli vastu ja kuna ta on väga noh, ega me seda tervislikku väga ei tohi rõhutada, aga ta on oma arurasvhapete koostise poolest on väga-väga hea inimesele. Nii oomega kolm, kuus suhe on väga hea ja nii ta läks ja noh, ja kuna meil juba siss tuderia tatar oli ja siis tekkis ka selle kanepi vastu nagu huvi, et jah, et see on ka nagu ülikultuur. Et proovime seda ka siis kasvatad, kuidas ta Saaremaa tingimustes tegelikult mitu kampaaniat nagu ennem olnud ka. Et pangaga kõvasti maha, kõva raha tuleb, tulevad kõik müüakse välja, 1000 tonni, hind on väga hea, aga tegelikult siin on jälle ikkagi jälle silm ja saagikuse pead, ega midagi, midagi lihtsalt kätte ei tule, tead, ratsa rikkaks ei saa, nii et öeldakse küll, et põllumees, põline rikas, aga ega rikkust ikka uksest-aknast sisse ei tule midagi, et ta on ikka selline äraelamise parimat jah, et nii palju saab, et toit laual on ja seal vanem mees ka juba, et Riia on kapis ja peavari on pea kohal, nii et et väga väga, ei ehk Ferrari Sid mingeid Porsasid ka omale istumise alla, nii et olen oma eluga täitsa rahul. Praegus. Küsin siis noorema mehe käest Kareli käästeta. Kas sina olid siis enne linnamees või mis mees sina olid enne kui sina hakkasid siin? Hüppasid isa juurde ree peale, nagu ta ütles? Nagu paljud teisedki saarlased mandri ülikooli ja siis seal kuidagi peale kooli tööle ja nii ta pigem jäi. IT-inimene. Enim on, kas see kõlab maal kasuks, Holbuda ahah, aga linna koolseda ö-tähte sult ikka välja ei viilinud ja õlga ei asendanud. Eks ma harjutasin eestlaseks olemist, aga ei, sellest ei saanud asja. Isa ütles, et põllumees pidi Adam põeline, rikas, aga ega ikka ei ole küll. No mina olen linnatüdruk, tulin siia ja siis hakkasin kohe ohe ahhetama ja ohetama, sest masinaid on. No ikka päris mitu. Kõigepealt on siin mingi punane masinat. Te olete otsustanud, et väärindada seda isa mis esimene masin oli siis? No nagu siin jutuks oligi, seesama roosa väikene kooria rullidega tallede vahelt käib läbi ja seal see oligi nagu see esimene ja siis õhku. Suur see annekteerinud? Jah, väga õige selekteerib tema on kunagine DDR-i no ütleme, teraviljaaed iga ida Ida-Saksamaale ja. Sinna läheb tuderg ka tatar või mis ta seal puhast eelpuhas. Noh, esialgu veel puhaste tatrale kanepile ja Tudrale ja pärast siis, kui on Tataran kooritud, siis teeme nagu siis selle terade eraldamine sõkaldest kooritud tatral tuleb ikkagi kuigi palju seda kesta, materjali kaasa siis nagu siin saab, sellega saab eraldada siis seal peentangu, siis jääb siis nagu see terve grupp ja siis ka kesta materjal lendu. Kas need, mis sinna niisugused seina ääres on, need ongi sõelad? Need on sõelad ja need ongi selle saksa poisi sõelad. Aga selle nimi saksa. Hiina tüdruk ja saksa poiss rasa niine saksapäevast saavad hästi läbi, jäävad, saavad väga hästi läbi. Ja Poola toru on vahel Poola vahel. Hästi hea lõhn on siin selline. Ma tulin sisse, ütlesin, et ohoo, et siin on nagu mul vahel vanaema vanaisa juures rehe all oli selline. Neil oli ka teravili hoite ikkagi aidas ja rehetoas ja rehe all olid just need suured kirstud ja siis heinad lakas ja siis. Mõnus nagu maa lõhn seal on, jah, ma täitsa tean seda lõhna, tunnen seda lõhna ja pean seda rehealust ja kuna olen ka nii vana mees, küll juba mäletan neid aegu veel ja aga noh, seal eks heina väga erilise lõhna juurde veel, aga siin on ikkagi see tatt. Tra, ütleme kestale. Taan kui bioloogiline ja tal on ka oma, kuid nüüd värske ta väga selline hea heina lõhn, kui padja sisse panna, siis on noh, väga hea uni tuleb. Ja eks siis seda tolmukasin ikkagi eraldub ja eks ta seinte peal on ja eks tatratolm, eks ta ka ikkagi annab lõhn ja sellepärast tulebki selline üldine kõik asjad komponendid kokku liita ja siis tulebki sega ökole. Kuidas tänavune suvi oli põllumehele, kes Tutraja tatart kasvatanud? Taevasse tuleb väga tõsiselt vaadata ja ega vaatame suurt midagi ei anna, kui sealt ikka midagi ei tule, siis siis on väga-väga kurb ümberringi, kui kevadel oli sinna teha, et mandrimaal ikka tuli pidevalt, kuulsid jälle jälle küll käis äikse ilmele ja vihmaga ainult on siin nagu neetud selle koha pealt jalad teist kevadet järjest, põhimõtteliselt poolteist kuud oli täielik põud. Eks sel aastal nagu tundra saak läks ka natukene sinna untsuda. Tatar kompenseerib ei no loodame, kanepi tatar alles põllu peal. Ahah, millal viimane lõikas? Tatar peaks olema ametlikud peale esimesi öökülmasid, aga kuna üks aasta oli see esimene öökülm, tuli jaanuarikuus olles noh, siis annab väga kaua oodata ja selleks ajaks pole vist võtta midagi enam. Ei läbi oodata, jah. Aga no kanepiga on nii, et Jahad, kanep on neid üsna järjekorras, et kui nüüd head ilmad tulevad, tuleb ära võtta, kanepil on ka noh, seda looduslikku vaenlased nii palju sõna. Ütleme kanepi linnas värvulisi, seal on ikka päris suured parved on sees, tead, selle järgi ikkagi kanepi koristus käibki, et kui midagi saada, siis kui see parv läheb põllu peal peale plaksu üles tõuseb ja väga suureks läheb, siis on aeg juba kombain kiiresti välja ajada, muidu mitte midagi. Ta teeb selle kanepi noh ühesõnaga selle seemneseemned uuesti nii puhtaks, seal ei ole siis mitte midagi enam. Ma olen lugenud ja kuulnud ka seda, et kanepil on üks üsna suur nagu kahju, et tekitab furoori inimeste seas, kas ta sellega kaalata kokku puutunud. No me ise kutsume bioloogideks Esimene aasta maas oli ja siis oligi, et, et jah, et ma väga-väga-väga uhked autod sõitsid põllu äärde ja Karel sai isegi keset põldu ühe venna kätte. Et temal siis oligi selline bioloogi haridusega nõndanimetatud jutumärkides, et ta käis lihtsalt taimi uurimas. Aga noh, seal, eks, eks see kanepi nimi see paneb hüppamistel silma särama ja eks, eks neid ullikesi võib-olla on hirmus tahtmine seda pakkuda ja proovida. Aga ütleme siis hullikestada, aga see sõna kõlas siin, et teie kasvatate siis õliga. Meil on õliga jah, täielikult 100 protsenti seal ei ole ja siin käivad kontrollid ka, tead, THC protsent peab olema alla 0,2. Ja eks see õlikanep ongi nõnda aretatud, et talle tulegi seda THC, et nii palju sisse ta ongi tal kiu poolest on nagu q protsent väiksemaks tõmmatud. Aga eks ta siin noh, kombainid on üsna paras pähkel, sellepärast oli ikka seda kiudu on sees. Eks kombain, kala ei ole täitsa tavaline teraviljakombain, aga kuna ta oli ikka köiematerjali, jagub seal sees, et teha, eks ta kipub ikka ka ümber võllide keerama ja võib pahandust teha küll. Ja ma täitsa mõtlen, kes nüüd kevadel suure hurraaga panid siin kaheksat hektarit Saaremaal maha, et kuidas seda täitsa hirmud mõõta, kuidas need vennad selle kätte saavad, käib ka väga hakkamine. Kõva kakkumine, jah, siin esimene esimene aasta oli sinna nii mõnigi mees pidi omal kombaini maha põletama ja et lihtsalt ta ümber võllide keerleb ja noh, eks kui see pöörleb välja, ta läheb lõpuks palavaks, suits taga ja lõpuks tuli ka taga ja noh, seal kaduge kombaini maha põlema, siis, aga väga kaugele enam ei ole. Nonii aga räägi nüüd seda, et kui see tera tuleb sisse, siis esimene asi ongi puhastamine jah. Esimene asi on kõikjal, ta kuivatis kuivatatud ja temal on ka. Kuivati on ka enda omale kõik ja siis tuleb kuivatist, tulebki siis siia. Kuivatest tulebki, siis ta tuleb siia ja siis vastavalt sellele, mida need tarvis on, kas tuleb tuder töösse või läheb kanep töösse või läheb siis tatar vastavalt sellele, nagu nagu need varud on seina äärest otsa saanud, nii tulebki tööd planeerida. Siit tulevad ju need koored. Mis nendega siis need tehakse? Sellisel kujul, nagu ta masinast tuleb, sellise sellised, mida temaga veel midagi, nii ei saa teda enda kätte veel mitte keegi meie käest. Kui me teda nüüd veel puhastame, selline kaks-kolm korda, siis me saame välja sellise võimukad, palju bioloogilist materjali, mis on selline toiteväärtuslik, et kui me hakkame teda palja sisse paneme, siis hakka selline mikrobioloogiline elu ja oma elu elama. Isa Aivar, kas padjad teete ka isale? Gadja ümbrised, Karel leidis väga toredad naisterahvad, kes meil teevad, alguses oli tal mingi tuttav, tegi nagu väikse päike partidena, aga nüüd lasime ühe suurema partii, Karel lasi nagu teha ja neid, aga noh ja see, mis sinna sisse läheb, see tuleb nad meie käest. Aga kas ka Saaremaal? Kui pike tatrapadja eluiga võib olla? Kui naisterahva seisukoha pealt meesterahva seisukoha pealt, noh tänapäeval on see elu, nagu ta on, et palju see mees siis kodus nagu ööbib või kas Saaremaa kadakas vaid ka Saaremaa mehed kehvemad siis on. Et jah, no nali naljaks, aga ütleme kaks kolm aastat kuskil keskelt läbi meie padjad on ka ümbrised nagu lukuga saab lahti teha ja lihtsalt see pudi välja, eks ta ikka peal ikkagi see kest nagu muutub kogu aeg iga iga magamisega nagu peenemaks. Ja ta lihtsalt vajub lõpuks kokku ja siis lihtsalt. On öeldud, et kahe-kolme aasta pärast ega tavaline sulepadi ka, nagu öeldakse, et ega väga palju rohkem ei kestagi. No aga ega ta siis ainult kesta ei tooda, kus see jahu siis tuleb, muidugi. Üks on tumejahu tänu sellele rahu tumedas on siis seda täita. Selline jahu, mis ma võtan sulle koorimata tatra, puhastatud lisanditest, lahvatamegi, sõda tuleb, selline tumejahus on kesta materjali kesta alusmaterjali ja tema on selline tugevama tatramaitsega. Ja siin heal leivajahu ja Popi dokk ja toitlangasta alati läbi, pigem toitva. ET kae koore all on ju kõik need toitained. Nagu öeldakse, see hea parem asi on ikkagi seal kesta ümber ja iduotsas eks sealt läheb palju, siis läheb nagu välja. Et jah, et selles suhtes ja valge jahu on kindlasti natukene vaesem oma toitainete poolest. Jällegi neutraalsem maitse poolest, nii et tema on ikkagi selline ideaalne pannkoogikoogi. Tumejahu läheb ikka põhimõtteliselt leiva tegemiseks. Jah, ja olen ka siin on tellitud lihtsalt noh, vahepeal niipalju öelda, et jah, et ega me ametlikult nagu leiba ei tee see kodugigi baasil ja lihtsalt praeguses nende kuurime, et jah, et kuna ükskõik kuhu poodi minna, leivariiulid on väga pikad ja suured ja kõrged väga palju erinevaid sorte on, et jah, et kas seda tatraleib, on nagu tarvis üldse ja siis lihtsalt mitte nüüd mingit küpsetusahju lihtsalt nurka seisma tuua. Lihtsalt noh, kompama natukene seda turgu ja praegusi, kuulge, paistab, et jah, et see Kukkonnase gluteenitalumatus on väga kõvasti nagu üles tõusnud. Ja siin inimesed tellivad siin 80 leiba ja Villutavad ära, panevad sügavkülma. Absoluutselt ei tohi nisujahu nuusutada ka, nii et siis on nii suur, et see asi on väga tõsine probleem juba jah, ja noh, eks see, eks me mõtleme selle asja peale, tead, ja on püsiv püsikunded, kes nagu juba täitsa tellivad et muidu ei olegi see nõndanimetatud tornidega kilu, jääb nagu söömata. Et kuhu peale sa panna tähendab, tahaks Tallinna vürtsikilu süüa, aga pole millegi peale panna ja tatraleivale tumedast jahust on, ta on päris päris päris leiva maitseainena ei ole mitte midagi sellist erilist. Me oleme jõudnud siia, kus on veski, mis on, kui ma seda nüüd esimest korda nägin, siis ma suisa kirjatasin. Et seesugune ilus puidust käsid veski vai. Ta ongi käsitöö, Veski. Ma olen päris enam kui kindel, tegelikult. Ma igal juhul teen pildi ja kõik huvilised saavad siis vikerraadio lehelt külaelusaate juures seda vaadata. Poleks uskunudki, et üks asi nii väike ja nii ilus. Eks see on ka suuremaid, aga see oli selline optimaalne, mida me samamoodi pidime endale leidma. Et. Kust siis selline puidust iludus tuli? See pidi tulema Austriast, siin on nüüd see igasugune jahu tootmine, valge jahu, tumejahu ja siis ka manna tuleb siit masinast. Ja oleme siin omavahel kokku leppinud siia veskisse ükski muu teravili või muu söödateravili sissi lähedal tatra, nii et selles suhtes mingeid ristsaastumist ei ole ja petiseid teenib ikkagi üsna üsna üsna üsna väga puhas anda. Aga mis asi seda õli pressib? Noh, omaette oma oma masin, jah, Silmeli press, nagu ta oli presseline. Aga õlist jääb ju ka mingi asi järele, mingid sellised õlikoogid või ma ei tea, kuidas neid nimetatakse, mis nendega tehakse? Bergi nii põdrast jääb järele kui jätk kanepi särgikook kanepi jahvatama illust ära ja sellest saame jahu. Ja siis ka. Sellest õlikoogist väljust adu trast pakkumisel hobustele uusis hobuste karv läigib siis järgi nagu ei jää midagi natukene. Ikkagi pakume ja kui praegu keegi tunneb, et hobune vajab natuke Mis? Muidugi on tegelikult selline asi, mida võib proovida. Kui pähkla küllasid, ise sõitsin, siis oli, jäi mulle silma, päris tore oli selline plakat, et siin on nagu uudistamist küll ja seda tootmist on, on teistes taludes ka. Midasid Tähkle külas siis, et kui ma siia külla tulen, tahan Sid toodangut osta, seda siis mida ma võin veel, olid mingid kanad ja munad, vutimunad ja kanad ja vutid ja siis on muidugi keegi tegi metamesilased lendavate ja tatrapõldude peal. Jah. Ja siis on ka grillkalakasvatus. Kalakasvatus ja vähikasvatus ka. Aga võiks öelda, et noh, tegelikult on päris toimekas küla, et noh, siin on mitte konkureerivaid toidutootmise mitu nagu sai öeldud, munadeta forellid, tatar õlid ja siis tegelikult on siin nagu niisama teisest nurgast, et on tootmist, et siin tehakse ka palkmaja natukene ja mööblit toodetakse, et noh, natuke sinna kaardi peale ei mahtunud, kuna me otsustasime enda initsiatiiv selle sinna püsti panna, ikka ta koonduda vaid toidutootmise. Aga siin sellist tootmist on ka teist, et tundub, et, Silmailu ka ma vaatasin, on roosiaed. Ja ka roosiaed on ja et kõige selle lärmi ja mustuse keskele natuke ilusat ka. Tõsi. Panesini mustega larakas ridagi, päris tore küla on olla Tõndav. Ja et seda me oleme tegelikult päris tihti kuulnud, et inimesed, kes on meile külla tulnud, et vaatavad, et küla on ilus ja areneb ja majapidamison korras, et selles suhtes ta on selline vaikselt oma elu elav ja vaikselt toimekas piirkond ikkagi. Aga järelikult siis inimesi, keda erinevad asjad nagu huvitavad ja selline kohalik tootmine, et neid siis ikka jagub, et kas te avatud talude päevadest lausa võtsite? Ja isegi saime siin täitsa niimoodi ringi ostat, isegi enda nimi hakkas meelest ära minema, nii palju tegemist oli, et inimesi tegelikult palju ja huvi oli üle üle üle ootuste suur, et oli väga-väga tore tegelikult ja inimesed tuna sellise kohaliku elu vastu huvi küll. Aga järgmine aasta siis uuesti või? See on nagu Tartu rattamaratoniga, et lähed sinna pannud selle neli-viis-kuus tundi olenevalt ilmast, eks ole, ja siis ei, ei kunagi enam, mõtled selle sõidu ajal ja siis jõuad finišisse kohal järgnevast vist. Noh, vaatame selle peale, järgmine aasta jälle stardis, et noh, ta on selline vastikaga tore ja siis järsku hakkab jälle meeldima. Ootamatult leiad sellest samast kohast ennast uuesti. Et ma usun küll, et tema uuel aastal uuesti, sest nüüd me juba natukene oleme aimu saanud, kuidas asi välja näeb. Ja oskame natukene inimestele rohkem rääkida, et me teame, mis inimestel huvi pakub ja noh, ehk siis ka mõni teine siin avab oma oma uksed ja siis on jälle põhjust rohkem tulla siia pähkli külla ringi vaatama, et kuna seal on eriilmelist on päris palju. Et aitäh, Aivar Lember, aitäh, Karel Lember. Soovin teie tegemistega edu ja ehk taevaisa ka annab neid kuivemaid päevi siis saagikoristuseks ja, ja kohtume teiega siis tatraleivas ja tüdra õlis ja nendes toodetes. Aitäh, aitäh tulemast. Tere hommikust, eri MINA, OLEN Mirjam. Tead, praegu on kell vaevalt 10 hommikul, ma sõidan siin Värska kandi metsades ringi poogandi järv ja mustoja ja siin oleks nagu mõni rahvaste kogunemine, kõik kohad on autosid täis. Lungi, mis teil toimub? Siin? Seeneralli, sinul on ilus punane, vot selline kümneliitrine, plast, pangekene ja ega sul on täitsa seeni, tähista juba. Peaaegu aga ikkagi vähem juba öelda, samal ajal väga suur ei jõua kõndida liival ja vanas Alexis juba 60 kui hakkavad jalad väsinud, põmmin. Kui staažikas seeneline sina oled? 50 40 aastat, 10 50. Sa lähedki siis nagu päris metsas eladki. Ja kodukoht on metsa sees. Isa oli metsavaht. Tollest ajast ongi viivanud. Puraviku käisime jah, kui väike poiss enne kooli peale kooli ja metsahaigus küljes kutsub. Hommikul juba ikka nii, kui valgeks läheb. Mis kell sa üles ärkad ja metsa kohe tuled? Mis sa teed kõigi nende seentega missasid kokku, kogud. Kogu aeg ümber, mitukümmend kilo sa see aasta oled korjanud oled, pead sa arvestust ka pillanud, arvestada? Tonni tonni erikas, sa teed nalja? Mõne tonni? On ikka, see on ikka aukartust äratav Kogaza iga päev siis käidud. Noh, peaaegu jah, vajalik puhkan. Räägi, kuidas need kokkuostuhinnad on? Noh, nii nagu on kolm pool ja kolm ja siis rohkemgi sulle maksab rohkem. Kui vihma tuleb, siis kukub jala, hingan. Lihtsalt raadiokuulaja peab teadma, et Lõuna-Eestis ei ole sadanud, et ilmateade siin räägib küll, et oi, ilm on halb ja vihma sajab, aga meil siin vene piiri ääres tead nagu vanajumala selja taga ei tule piiskagi. Nüüd tuleb siis, kui. Aga kevadel oli ju päris niisugune seitse eurot kilo ja. Islamiga. Lühikest aega väga eriaga mulle peas kiire matemaatika ütleb, et sealt päris rikas poiss siis juba talle suvega. Ta ei pea, aga läheb ka kulusid ka. Mille peale siis raha kulub ja kuidas sa selle seenemüügist saadud raha investeerida? NATO võtab oma ja nojah, kütusekulu ja isa töötu toidu peale. Kas sa pead nüüd siin suve jooksul ja sügise jooksul oma nii-öelda talverasva gara? Ja ikka ikka paned kõrvale mu palet muidugi noh, talvel ka vorsti leiva peale ikka last lapselapsed on, nad tahavad saada, osta. Ka vanaisa pistab viieka pihku või. Panna kas seal ikka klaaskomme ka taskupõhjas on? Ikka on, minu vanaisal oli ka alati klaaskommid lastele taskupõhjas, tahavad seda, saavad. Ja et me oleme praegu siin keset metsa, kuskil sügavas metsas, ega ma täpselt ei tea, kus see piir on sümbol sinnapoole ma pean siis ette, vaatavad ma gaasi vaid. Kolm kilo. Ja kuulaja peaks teadma, et no siin Lõuna-Eestis, no see on see imeilus vene multifilmidest, tuttavlik mets, kus on ilus männimets, mis on hästi valgus küllale. Siin algasvab kanarbik, mis tänavu õitses pööraselt ilusasti, aga mis nüüd juba hakkab ära õitsema, siin on ilus roheline samblavaip, hallid samblatutid selle sees ja tuul mõnusalt panemil metsa mehisema. Ja praegune muidu on niimoodi ka lõuna, ta jõua, läheb kuumaks ja päike ka veel omajagu ja. Erisee on siin paradiis. Noh, ikka aga nüüd ma seal on või ei ole ja see on kõige päev maal olnud siin metsas. Saajad tervisega niimoodi korras oled, sale poiss, peab ütlema. Kogu aeg pead ei võta ringi käima, see üles-alla-üles-alla. Ei võta, võib-olla vahest nagu kuu on niimoodi siis? Ei ole hullu. No kui suure ettevalmistus, aga sina metsa tuled, kas sa jälgid ka kõiki neid nõuandeid, mida jagatakse, et sul oleks veepudel ja mobiili aku laetud ja? Nojah nagu ikka läheb, muidu ei saagi ikka terve päeva metsas. No ei ole päeva kolme kaheksast kolmeni päris 12-ni ja või ei jõua sinna, kuhu päike lõõmab, siis. Koju, kui jalad väsivad, siis on ka kõnekas. Samal ajal väga sügav ei jõua. Nagu talvel lumes käib. Kui oluline see seenes käik selle kandi rahva jaoks on, et pere eelarvet natukene kosutada? Aga ega see ju lihtne ei ole, et peab ikka kohti teadma. Nojah, kui kohtad ja siis noh, juhuslikult ka võib peale sattuda. Kas sina ütled, oled kunagi kellelegi öelnud mõne oma seenekoha reetnud? Võib-olla ja oma pere võõrastele külmite täitsa võõrast on muidugi, see on ikkagi saladusi ja juba nagu oma visalt lauka sai, ütleks, siis, mine vaata, seal on seal. Ja metsa ei tohi ka ju karta, et me siin kuuleme küll neid uudiseid, kuidas inimene läheb, metsade eksib ära ja siis ta ei oska sealt välja tulla. Kas sina oled kunagi ära eksinud? Võib-olla kuna ei mäleta Või peaaegu täitsa võõras kohas, kus ei ole. Orienteerumine, on selge, siis sellena orienteerumine, selge, ma hätta ja puutüve lähe, kui saamangust põhingus, laulan. Väikse järgivad, kus päike nagu tuled, alati pead mööda Tugusponauto, kumma käega keerad? Aha tosina ka? Kogu aeg peab värki tabama, kus sa oled Kuuba, USA, Venemaa peal ikka kaasa mõtlema ja ikka ikka ikka. Aga kas sa tead, milline oskad nimetada, milline aasta siis selle aja jooksul on olnud kõige pöörasemad parem seeneaasta üldse? Võib-olla on kuskil 100 kuuekümnendat ringi ja seal siis oli ajastaga siis kukesündi korjatud, ainult puraviku. Kukeseen metsa nimlikkus. Nüüd kukkesid, puraviku ei ole. Iga aasta on erinev. Mõni aasta on parem, rahvast on väga palju, solo, muidu nahast oli lihtsalt rahvast vähe, panin kohe pangetäis ja koju. Olümpia terve päev sekud, kui sa saad kolm lüli tassitäis. Ja tõesti, mul jäi mainimata teeri, sinises fordis on pagasnikus, on ju kastid lausa nii, et kui Banksed täis, kallad kohe sinna kasti tühjaks kogu ostu lähed juba oma kastidega. Konkurents metsas tihedaks läinud linnas on tihe konkurents ja seal on raske ellu jääda, aga nüüd on see asi siia metsaga juba kolinud. No vot sulle. Ja ega siin kanapääsu ei ole. Nägite, kui palju autosid? Nägin väga palju oli auto, siis ma nägin vähemalt mõnda kümnenkond, autod ja igasuguseid, mitte mitte vanu Forde. Ainult ühe tee peal ja igasugused džiibid, mustad BMWd, kõik on siin metsa all. Erikassa seeni sööd. Ei ole võimalik, on valeta. Võib küsida. Ei mingeid, ainult kukeseene algul, kui tuleb, siis kastme võib olla ühe kastmisaga kõik marineeritud pirukas ka, et ei üht, ega sa ei taha või pilvikud puravikke midagi? No kuule, sa oled küll ikka hea Ventsis, ise oled seeneline, aga seeni ei tahagi süüa. Nüüd noh, isa ei söönud ka, ma ei tea, kas sa pead, sellest ongi pihta hakanud, mis abikaasad allest arvab, Temavastikased tema ikka, aga üldiselt vähe pöörama kõigla müüs, müüs. Eri aitäh sulle nende mõtete eest ja selget, silma ja kerget jalga, et sa ikkagi neid seeni tabaks. Aitäh väga, otse silmanägemine ongi valt, kui päike paistab, siis kollane. Kass on puuleht sama jälle kukesiiapoole ju täpselt sama. Ma räägin sulle ühe loo ka siin lähedal on Saatse ja saatseson Sappolda küla saabalda külas elasid kolm mutikest väga lõbusad mutikesed, nad elasid seal ja siis nad rääkisid niimoodi, et aga seal Kuldruse külas. Et seal on kõik mutikene, kellel silm vil siin seletas ja nad ütlesid, et niikaua kui silm Vilsiin seletas, võid mehele saia. Niikaua kui sul veel silm siin seletas, siis võib sõna võtta vaid Aitäh sulle. 45 kilo neljaviisina. Palju siis kokku teeb? Ikka päris palju, aga mis ta ütles, seda vaktsiini? Rahaga tehakse ära? Ei söö peale toite peale, just, palun. Jah. Tänud. Nii, ehk siis me lähme korjame. Hea kuulaja metsas on meil nüüd käidud ja nüüd ma olen oma mikrofoniga metsast tagasi Võru linnas ja täpsemalt ma olen tulnud siniste kohalik kui marjade ja seente kokkuostupunkti, siin on värvilised kastid puidust sara alla ilusasti üksteise peale laotud, istud kaala laua peal, seina peal on ka kenasti hinnakiri näha. Et kui eelmisel nädalal veel kukeseenekokkuostuhind oli kolm 50, siis see nädal ma näen, et on juba neli eurot. Siin on ka kokkuostuperemees Osaühing herimas eestvedaja Toomas trummel. No kuidas teie hindate, milline on tänavune seeneaastal? Kuulge, sõnastan hea, teisi seeni veel ei ole hakanud tulema, riisikad ja puravikud on meil tulemas. Mille pealt ütelda, et kukeseeneaasta, millega võrdles, kogusid väga puudu ja et eelmisel aastal oli põhimõtteliselt ühtlased, et siis ei puudu, aga praegu saame hakkama nii palju, kui mul vaja toota ja paljude juba siin hooajast vastu võtnud paremal päeval siin kolm-nelisada, halvemal päeval siin võib-olla peaaegu 100 kilone, kui tihese konkurents on, kui palju siin Kagu-Eestis üldse neid kokkuostjaid on? Võrus on neli koos meiega ja siin lähedal on veel Valgamaal ja Räpina, Põlva seal on veel mingeid ikka on päris palju. Kümmekond praegu on nagu varem oli, nii et isegi ühe koha peal oli võib-olla kaheksa erinevad Audokaid üsna ühte kohta, nüüd on nagu kaks kolm on niimoodi vähemaks jäänud. Paljud on aga langenud, mis nendest seentest ja marjadest edasi saab, kui nad teie kätte jõuavad? Seenega, mõned lähevad meil lattu näevad jahedasse ja sealt vastavalt vajadusele panime mingi osa enda toodete jaoks, kas siis värskelt või võidistena ja mingi osa läheb siis hulgimüüki. Kui levinud see on kokkuostjaga annab sellise lõppväärtuse nüüd nendele metsasaadustele minu teada peale meie on. Suuremalt on veel üks, üks firma, kes teeb, aga teised nagu teised müüvad, lihtsalt tuli minu teada. Kuhu siis Eesti marjade seemned rändavad? Põhiliselt ikkagi Soome, Soome, Rootsi, kas nad on alati kindlad ja kas me võime nagu arvata ka, kui palju neid kundesid annan, neid sadades on mõnikümmend õõnest või ütleme nii, et ma ei tea, palju neid siin käib, eks ole, aga Põlva ring on seal auto sõidab, et seal kuskil ütleme 40 50 kohta seal igas kohas paar inimest võib ikkagi üle 100, ma arvan kindlasti päevas. Mina olen jõudnud nüüd Peipsi ääres Kolkjal, kostja sibulatallu ja minu vestluskaaslane on peremees Konstantin, Avo. Tere. Tere. Ilusad kollased, aga veidi ka punakat, värvi viskab sekka sibulad, on teil siin laua peal ja Palmikutaks on ka neid siin põimitud, nagu Peipsi ääres ikka näha on. Milline tänavune sibulaaasta oli, kuidas sibul kasvas? Alguses oli juba kui vaatasime, et noh, saak tuleb väetise pärast tulid vihmad ja üks periood, mõtlesin, et kahtlane siis järgmine periood, on see parem ja jälle noh, lõppude lõpuks ikk saak oli väga hea. Nonii vaatame siia laua peale, siin on võrgus on päris suured sibulad ja siis on keskmised sibulad ja siis on veel päris väikesed. Päris pisikesed on, siis, see on seemnematerjale ja neeme seemneks ka. Keskmised on ka, võibki söögiks või institamiseks ja kas on suured, kindlasti otstarbekam Ikazi söögiks? Mis asi see Peipsi sibul on, nagu ma enne juba ütlesin, mõned sibulad on, viskab veidi ka sellist punakat tooni, siis mõned on kollased. Mõned on rohkem lapikud. Kuidas teie kirjeldate, mis asi see Peipsiveere sibul on? Peipsi sibula kohta öelda, see on nagu bränd. Me teame Peipsi sibulabränd sibula jaoks tähtis, mis kliima ja muld, aga see kliimaga seotud see järv ja muld on see vana järve muutma. Kunagine järve põhja kunagi järve põhi, Peipsi sibul, tegelikult kunagi see oli siin Venemaalt toodud seemnematerjali ja teine nimetus on see kuldne vene tähendab et helekollane peab olema hädakoorega. Kuidas inimene, kes läheb turu peale ostma, kuidas ta saab aru, kas on ehtne Peipsi sibul või ei ole mõnikord petturid panevad ka mujal kasvanud sibulale kirja juurde Peipsi sibulad, kas te oskate anda nippe või soovitusi, kuidas saab aru, et kas on Peipsi sibul või ei ole? No mitte keegi ei oska anda seda 100 protsenti, et võib-olla on jumala, aga noh, neil on pesa, sibul, tähendab patisas mitu tükki, siis on näha, et meie sibulamugulad on mingid need kohad, kus on näha, et kõrval kasvas teene mugul. Ahaa, et Peipsi sibul, see ei ole päris sümmeetriline, vaid natukene on lapik natukene eba ebasümmeetriline. Ebasümmeetriline on kindlasti ja, ja teine asi on, et juure osas on see valge Teppe ja serval on siis tumekrae ühine juureosa endise pesa juure. On näha, et lõigatud noaga, et me ei kasuta neid, freesid me kõik tööd, mis on tehtud käsitsi, siis käega lõigatud juure osata. Jalutame natukene ringi, rääkige, mis tööd teil praegu käsil on. Küsimus on selles. Me ei kasuta keemiat, ei kasuta mürke, siis meil on seal puhas produkte ja praegu see on järgmine töö. Teamise eemaldada need umbrohi, mis katakse teenate. Meie kõrval siin ongi sellised pikad ja kõrged peenrad. Sibul, mis läheb müügiks, on siit juba ära korjatud, aga tõepoolest peenrad ikkagi rohetavad umbrohtu, juba hakkab siin peal kasvama. Miks on Peipsi sibulakasvatajatel sellised pikad ja kõrged peenrad? Peipsi-äärsed märgalad, kõrged peenrad, Lubuvad mulda kuivaks hoida. Pärast need Eera vahemikus läheb, mis kõduneb, ja järgmisel aastalt oled peenrad teise ka. Siis need peenrad nihkuvad iga aasta uued peenrad, uued vahemikud, siis nimetame seda Mulla uuendamiseks, siis kasvatame siis sibulat mitukümmend aastat ja koha peale. Aga kuidas ta neid peenraid teete? Käsitsi kõik tööd on, niisiis, mis on tänapäeval see vana reeglite järgi, on käsitöölabidat ja labidad hargit. Rohine käsitsi korjame ka käsitsi, lõikame seal kõik on käsitöö. Uued peenrad uue kuju annata praegu sügisel või käib see kevadel. Kevadel uued lennud tulevad kevadel lihtsalt sügisel me laseme Mahase mulda katame septeera vahemikud ja, ja järgmisel kevadel hakkame kaevama need uued aednikud harja järgi. Miks te hakkasite tegelema selle sibulakasvatusega? Kui ma vaatan seda mulda, siis ma kahju lihtsalt ei jäta niisama, et kui taastada, siis võtab see kolm-neli aastat. Võitsite üle sugulaste peenrad. See mu naise paranduse vanaemale siin see pereelu allikas oli siis ikka sibulakasvatuse. Nii et traditsioonid jätkuvad, see jätkata traditsiooni. Loodame, et traditsioonid ikka püüame säilitada, aga noh, tänapäeval siin pindala väheneb ja sibulakasvatajad ikka rahad ära. Teie olete kõige noorem sibulakasvatajad? Ei ole, ei ole, on ikka mõni mõni noor hakanud kasvavate kasvatama. Ja ja mõned ikka nooremad kah on olemas, aga no mitte päris nooretega. Aga ikka nooremad. Lähme vaatame edasi, kuidas sibulate kuivatamine siin ka käib. Nii nüüd me jõudsime, kuidas nüüd kuulajale kirjeldada, just nagu oleks üks suur kuur nagu puukuur. Aga esimest seina ei ole ja kõik see põrand on siin sibulaid täis. Mis siin toimub? Sibul peab olema päikese käest paar-kolm-neli päeva olla kindlasti ka vanasti kasutasin Tristites, see oli väljas aga, ja on parem, kui selline kuur ja see kaotus on peal, siis. Siis ei ole aasta joosta vahepeal, kui vihma hakkas sadama, siis meil ei, sibul ei lähe märjaks. Kas need sibulad siin tahavad aeg-ajalt segamist? Kindlasti jääde, kui see ülemine kiht juba päikest saanud, siis vaadalt lükata sinna tagasi. Alumised kihid tuleb teiega kõike teada. Ja. Ülemine koor läheb ära, juust läheb ära ja tuleb. Sa saad need kollased puhtad Muhaagulate. Nii, aga kuidas teie aru saate, kas sibul on piisavalt, kui või kasvõi kui ostja läheb turu peale ostma, mida, kust ta peaks katsuma või kuidas aru saada, kas sibul on kuiv? Tundub, et jumala kuiv, siis sibula Roodsa peab katsuma. Jah, katsume niimoodi, et kui ei tule see niiskus välja siis ja säilitada kuivas soojas ruumis ja siis ta seisab väga hästi ja see Säilitamise omadused väga kõrget ja järgmine saagi, te saate korraliku Peipsi sibulat. Aga millest see saladus on või miks mõni sibul juba sügisel hakkavad sibulad minema mädanema, aga mõni sibul on, mis kestab järgmise suveni? No mina olen ka leidnud siit Peipsi äärest ühe vanaproua, Maria, kelle käest ma olen sibulaid juba aastaid ostnud ja, ja tema sibulad viimased sibulad veel paar nädalat tagasi võtsin ja tegin süüa ja ma arvan, et sellest 15-st kilost, mis ma eelmisel sügisel ostsin, mitte ükski sibul ei läinud mädanema, ostad ühe müüja käest, siis võib sibula tänama minna, ostad teise müüja käest, Sibul ei lähe mädanema. Mis vahe on? Vahe on selles, et kui koeral ei ole korralikku, kui vaatate, siis võib juhtuda nii, et tuled see siin tee aset kaelas kaelaosas ja tuleb Segaalanadaniga kantnädalal. Kaalaste sibulaomadused on nii sellised, et kõige kangem Sibul Ma arvan piirkonnas meepiirkonnas või üldse Euroopas võib-olla. Ja teine asi, kuidas on see, kui võtan siis tehnoloogiad on tehtud. Üks asi on, kuidas on lõigatud ja kuidas on päikese käes kuvatud võla, keegi pani see kuivatis ka lõpuni. Teie kuivatit eraldi kasutada. Ei Me kütame, ma juba kütan, aga vanasti see siis, kui tahtsid inimesed korralikud sibulad saada, siis lõpp Betapoli saunas. Ja siis kuivatati saunas ja. No aga kui paljud tänapäeval siin Peipsi veeres sauna kasvatavad kuivatamiseks? Mõned üksikud ei usu, et keegi kasvatada ja nõua nii suur, et mõned ikka kohe peenra pealt vanad tee peal ja tahad lahti saada. Ja küsimus on selles kuivatada, sibulad siis kaal kah kaob. Kaalus tuleb 15 protsenti maha. Mis teie erialane taust on? No päris agronoom, ma ei ole kunagi, lõpetas maaülikooli, aga no tegelikult tegelen järve uuringuid teha ja rohkem seotud järvega kalandus ja kalastike. Kui kaugele järevonsid? No paarsada meetrit ja kas see tähendab, et käite paadiga järvel ja käite kala püüdmas, kas see kõik käib koos siin Peipsi veeres elades? Mitu aastat ma töötasin kaluril, püüdsin kala, siis õppisin Se ja arve. Kui süsteemi siis tänapäeval nelja aastat juba ei tööta, järvel kallale käin küll jadana. Mitte nii et nagu professionaalne kalur. Peipsiveere on ju ka, on väga kirju elanikkonnaga, kas suhtlevad omavahel? Vanausulised, õigeusklikud eestlased või igaüks suhtleb oma kogukonnas? Tänapäeval on raske öelda, et ka huvitav on, ei iimise, ei tea, suhtlen see nagu muutunud, aga vanasti kalurit, kes tegid rasket tööjärve peal, siis nad tegid koos ja ja suhtlesid. Nii nüüd me astusime sisse tarrekesse. Drake on väga meeldivalt sibula lõhnaline ja kuidas nimetate Eestis öeldakse barred vist nende kohta, sellised puidust pikad dokid on laial, mille peale sibulakastid? See on kõige soojem koht. Tänavanetaja pliidile. Ta uuesti täna puit on toodud. Hakkasime kütma natuke hiljem. Kui kaua see sibulate kuivatamise periood teil kestab? Kui tingimus on 20 25 kraadi sooja ja kui kuivas kohas siis inimesed, Tulad ostad, siis arvan, et kuskil kuu aja pärast söögis otse ja söögisibula asemel tulevad seemne sibul ja terve talv tuleb kütma. Et hoida temperatuuri 25 kraadi. Sellel tingimusel järgmisel aastal. Seemnesibulas tuleb korralik saada. Nii et te peate seda temperatuuri talv läbi siin ruumis hoidnud. Terve talv tuleb kütta. Aga kui pikalt siin Peipsi veeres, jätkub sibulat müügiks, et mis 100-ni linnainimestel tasub autoga siia Peipsi veerde, Kolkele või Varnjasse ekstra selle jaoks sõita. No tänapäeval son tulismid raamistiku välja mõeldud ja igasugused päevad näiteks puhvetid päev ja need laadad ja sellised asjad, kui inimesed tulevad ja ostavad sibulad ja ja eelmisel aastal näiteks, et oktoobri lõpuks juba sibulotsa vaatame. Septembris septembri keskel lõpus tasub enam tulla või mitte? Septembri keskel võib, tasub, aga septembri lõpuks, ma arvan, juba sibulaotsas. Kui palju sibulamüüjad siin omavahel suhtlevad või kui palju koostööd tehakse kasvõi Tallinna või Tartusse turgudele, sibulaviimisega või igaüks tegutseb eraldi ja omaette. Asi on selles, et kui viis-kuus aastat tagasi me sõitsime mööda Eestit ja käisime laadale, tänapäeval inimesed tulevad siia, ostavad kohada neile veel nii palju sibulad, et pakkuda siks poodides või kleit. See et neil see oli pakkumine suures supermarketis. Et aga me ei jõua, kasvatame nii palju sibulat, et varustada terve aasta. Peipsiveere sibul on ikkagi selline nii-öelda premium-toode, et, et see ei ole, mida sa saad maksimarketist või Maximast talv läbi osta, see lihtsalt ei olegi võimalik, tegemist on hinnatud ja ka selle võrra kallima tootega, et seda lihtsalt tulebki teadlikud tulla, siia siia varuma. Peabki ise valima, kus ta ostab ja mis ta tahab. Ja seal talu talu peal, siis ma püüan näidata, et me ei kasuta mürkini, kasutas keemiat, et et kuidas me kasvatame, kui see kasvab sibul ja kust tuleb ja püüan see seletada, mis on siig, kaid, piibli, sibul, mis on kuskilt mujalt toodud ja me kasutame need vanad traditsioonid, see on umbrohud vastu rohime käsitsi rohine siis putukate vastu kasutame ikka viskab bioloogilised võtete neid, eks tahan, et siis siin teondit ja ja siis need sool, tuhk ja sellised asjad. Me räägime seda juttu koostia sibulatalus Kulkjal otse sibularestorani taga. Aitäh selle väikse jutu eest ja jõudu tööle. Konstantin ava tehtele. Head kuulajad, tänased killukesed Eestimaa külaelust tõi teieni Eesti naise aiatoimetaja Eva Luigas ning Mirjam Mõttus ja Arp Müller Eesti rahvusringhäälingust fotosid. Lisainfot soovitan vaadata ka vikerraadioveebist, kus see saade on ka järelkuulatav. Külaelusaates kohtume taas oktoobrikuus.
