Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Erki Uus ütleb, et kahel suuremal muudatusel on üks eesmärk vähendada püügivõimaluste ebavõrdsust. Nii näiteks aitab järgmisel aastal merel võrgulubade väljastamine ainult kalendrinädalate kaupa ära hoida. Selle, et kindla kuupäeva jõudmisel ostavad kiiremad kalamehed kõik kalastusload väikese ajaga ära. Tuus, jätkab. Analüüs nii püügiandmed käib ja tagasiside harrastajate poolt on ju tegelikult see, et selle kuuajase loa alusel käidi püügil võib-olla üks päev, kaks päeva, kolm või neli aga neid inimesi, kes terve kuukalal käisid, on ikkagi ülivähe ja siis, kui me lööme need nii-öelda nädalast, see annab meile oluliselt suurema püügilubade arvu, mida väljastada ja inimesed saavad siis võtta vastavalt sellele millanda, tegelikult püügile minna tahab. Lõhe ja meriforelli püügiks hakatakse Tuusi sõnul kalastuskaarte siseveekogudele jagama jõepõhiselt, sest nende kalade püük on populaarne. Näiteks ühes aastas väljastatakse lõhe ja meriforelli püügiks kusagil 3000 kuni 5000 püügiluba, peamiselt toimub püük kaheksal jõel. Tuusi sõnul on aga vaja täpsemalt teada saada, milline on püügikoormus jõgedele. Et täna oli see üks luba ja inimene ise valib, millised läks, mis on küll väga mugav, kuid teisest küljest majandajatele on see tõeline peavalu, et aru saada, kus jõe peal siis tegelikult suur hulk inimesi käib. Ja kuna lõhe populatsioonid on kõik nii-öelda eraldiseisvad, nende olukord on erinev jõeti, siis on tegelikult vaja ka neid erinevalt natukene majandada, et selline individuaalne jõgedepõhine lähenemine annab meile selle võimaluse, et me saame ühel jõel tulevikus võib-olla vähe pikemalt püüti lubada, teisel jällegi selle võrra vähem. Eesti kalastajate seltsi juhatuse liige Erki Tammleht ütleb, et eelpool mainitud muudatused on vajalikud ja igati põhjendatud. Küll aga tuleks tammlehe sõnul mõelda ka nädalaste kalastuskaartide väljastamise peale, näiteks spinninguga püügiks. Kuidas ma ütlen, et pikka teed käiakse sammhaaval, et loodetavasti me jõuame nende spinningupüügilubadeni ka nii-öelda tänastel looduskaitsealadel, et asja mõte oleks siis see, et mida rohkem on seal ausaid eetilisi spinninguga, püüdjaid, sportlikke püüdjaid, seda vähem on seal kilomeetrite viisi salavõrku sees.
