Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Oi küll mul on hea meel sind näha, kallis mõnusana, aga ütle, kuidas sa sattusid siia loomaaeda, meie juurde ma tulin, tulin jala, võtsin oma pilli selga ja hakkasin tulema, avastasin, kahetsesin, Murasid, mingid trollid möödaksid, Rootsis, trollid ka, mõned ei pea ainult ära tulema. Ei pea, ei pea, see on muidugi mõnusaid, sa jala tulid seal väga kasulik sinu tervisele. Aga muidugi siia võib sõita kuuenda, seitsmenda kaheksanda trolliga ja näiteks käib spetsiaalne just loomaaia marsruudil nii-öelda buss number 66 selle bussiga kõik mustamäele tulla meie juurde. Kohe spetsiaalne laste jaoks, et nad saaksid loomaaeda tulla. Tegelikult jah, just selleks marsruut ongi väga tore ja mõnus, suisa. Alexela, kes, kes need hästi suure võimsa nokaga on nüüd päeva häälitsadust lääba, kotkad, tugevad, suured röövlinnud, vaata missugused sulgedes püksid endale jalas on ja kui tugevad, kõverad mustad küüned, aga nokad on tõepoolest nii tugevad, et kõige sitkivad liha suudavad lendavad praegu tiivad, sahinat on kuulda. Neid on Hispaanias, Hispaanias neid on, neid on Kesk-Aasias Väike-Aasias ka mingil määral Musta ja Kaspia mere ääres steppides, õigemini igal pool seal oli praegu on nende arvukus tublisti tublisti langenud ja meil loomaaias neid nii palju ongi, et me loodame, et nemad annavad järglasi. Ja siis saab see liit kunagi võib-olla taastatud seal, kus ta elasest looduses kotkad on väga-väga omal kohal. Nagu kõik kiskjad kakkis. Linnud peavad tingimata olema looduses, muidu loodus ei ole see õige loodus ilma nendeta uned näiteks uuesti viia kus nad pesa ehitavad või mismoodi nad on seal. Emad elasid rohkem metsaga ääristatud lagendikel steppides näiteks, kus on Cap puistud siin-seal olemas või madalate tõepoolest madalam vaata mägede jalamil, elasid nemad ja neid vanasti kunstnikud väga armastasid joonistada selliste vanade ürgsete nagu, nagu linnuste juurde kaljudele ja vanadele kalmistutele niumine, stepikalmistutele, kus olid ürgsed näiteks Küütide hauakohad nisuse haua kohal. Tol ajal, kui šiiidi kuningat näiteks maeti, pandi suur suur liivast ja kividest mägi. Peale sellise mäe otsa suurepäraselt sobib kääpakotkas iidsel linnud, kes neist on palju lugusid ka teada. Ja kotkastest on tõesti väga palju lugusid teada, näiteks kas või lugu sellest, kuidas kotkas kest päästis, kui draakon tahtis päikese ära süüa. Kasvõi selline lugu. Loomaaias on neid kotkaid päris palju. Ja täna räägime ikka sellest päris kotkast, kes on röövlind, sest noh, raisakotkas Ta ei ole jahimees, leiab raiped ja seda sööb sellega, ta on looduses väga omal kohal vajalik lind muidugi nagu kõik asjad looduses. Aga räägime sellest päris jahimehest, kellel on round, lokk, terrasest küüned. Tavaliselt kui juttu tuleb kotkast, siis inimesed kujutavad endale mäed, kus kaljudel istuvad kotkad Jakus mägede kohal. Niiviisi ringi lendavad tohutu kõrgel ja tõepoolest kotkas lendab väga kõrgel mitmesaja meetri kõrgusele, vast isegi üks kilomeeter ei ole tema jaoks liiga kõrge. Et mitmesaja meetri kõrguselt ta näeb hiirepoja liikumist maa peal. Ja tõepoolest, silmad on tema juhtiv meeleelund, see juhtivmeel ja silmadega silmade kaudu nii-öelda tajuta maailmad näeb kõiki kõiki, mida tal vaja, aga see ettekujutus, et kotkaste elupaik on siis peamiselt mägedes see meie ajal või polnud tõesti, on nii. Kuid vanasti oli kotkaid igal pool lihtsalt mägedes käivad inimesed kõige vähem. Ja segavad häirivad kotkaid kah kõige vähem. Sellepärast kotkaid on jäänud kõige rohkem just nimelt mägedes. Loomulikult kõrbes, aga kõrbes paraku kotkaid kunagi pole palju olnud, sest kõrb kui niisugune nii-öelda kõrbe keskkoht kõige kõrbelisem koht kõrbes seal tõesti midagi süüa ei ole ka Kotkale mitte. Nii et eks ikka servadel elada, isaga pole kuhugi just nimelt. Ja kõik kotkad teevad oma pesad hästi kõrgele, näiteks merikotkas, kes elab Eestis ja peabki siin olema, sest see on Eesti fauna lind väga hindaline ning loomulikult peame kõik teda kaitsma. Aga no kuidas me saame seda teha, mitte häirida see esimene nõuet ja see on tohutu tähtis nõue kuidagi ka elus, et ta saaks rahulikult üksildasi näiteks omaette seisval kõrge männi otsa peal oma pesa teha. Sellepärast need linnu uuride ei tahagi kunagi ütelda, kus kotkapesa asub ja muidu uudishimulikud inimesed lihtsalt lähevad ja häirivad teda ja ta on sunnitud oma pesa maha ja, ja siis muidugi onu Fred jussi onu Tiit Randla, kes on väga palju eesti kotkaid uurinud. Täitsa usun, et nad ei hakka ütlema, nad ei tohi öelda, kus kohas ja kuidas täpselt minna sinna, kus on kotkapesa, sest kotkas vajab rahu, hoiab rahu siiski rohkem kui sookurg, kes vajab muidugi rahu, kotkad elavad Euraasias, Ameerikas, Aafrikas, isegi Austraalias on kotkaid üle maailma igal pool erinevad liigid muidugi. Aafrikasse näiteks Harley kiin, kotkas, kloun, kotkas väga ilusti riides, tahutanud punast, pruuni kuldset, valget kreemikat ja musta sulestikus. Väga ilus lind, aga teda nimetatakse veel kroonik sellepärast et ta kukerpalle õhus teeb. Nad on suurepärased lendajad. Ja näiteks, kui ta lendab hästi kõrgel ja küllalt kiiresti ja äkitselt näeb midagi maa peal, mis tema huvi äratab pakub talle huvi, jah, aga toiduobjekti või midagi niisugust siis oma kiire lennu pealt, aga ta on suur raske lind suudab ta momentaalselt muuta oma lendamist suunda ja selleks tipp nagu saldud õhus kukerpalli ja juba ta sööstab alla tohutu kiirusega. Merikotkas, kes meil elab, on üks suuremaid uidata öelda. Kasu ta ei jää alla kalju Kotkale näiteks. Ja küll nad on uhked linnud, vaateid üle kahe meetri tiibade ulatus tohutu lai ja noored linnud on tumedad sulestikuga üledjaga, vanadel lindudel. Nad on niisugused suhteliselt helepruunid ja lumivalge sabaga. Minu meelest imekaunid aga vaatasid talle silma, on tohutu suured selged silmad ja vaatavad nagu ülevalt alla sulle kogu aeg pole siis ime, pole siis imet, kallis, muidu sõda. Et kotkas on inimestele alati mitte lihtsalt huvi, vaid ka kartust pakkunud. Väga aupaklikult suhtuti kotkastesse ja praegu ka suhtutakse nendesse. Küllaltki. Loomulikult, ma pean ütlema, kuid loomulikult meie ajal turistid oma aparaatidega kinokaameratega, eriti need, kellel tõesti ei ole midagi teha ja kes oma jonnipanevat maksma, mis maksku kindlasti segavat kotkaid ja, ja muidugi see ei ole ilus, see ei ole ilus. Aga jah, omalajal kotkastest arvati, et NATO on siis lindude Kunikad. Nagu loomadel on lõvi ja loomade kuningas, lõvi ja lindude kuningas on siis kotkas selle arvamusega juba ürgaja inimene reetis nii-öelda oma võimu suhtumist. Et kuningas, see kõige võimsam ja vägevam on kindlasti kõige suurema röövel. Kotkas kunagi ei murra lõbu pärast, ta kunagi ei tee näiteks teisele Kotkale halba nii-öelda ilmaaegu röövlinud, nagu ta on. Ta on tegelikult väga tagasihoidlik. Ta pidi paljud nii palju, kui on vaja temale ja tema poegadele aga enim soostunud tunda, teada, eks ole, ajaloost, kuningaid, kes olid niivõrd võimu ja varandus, ahned, piilusid kõik ümberringi olevat ja ka oma rahvas poolsurnuks, eks ole. Ei, see oleks minu meelest kotkast solvamine, sedalaadi kuningateks nimed. Ma olen näinud mõningaid märke vappe ja seal on kujutatud mitme peaga neid kotkaid, kae peaga, las täiesti on olemas kahe peaga kotkaid varjule sellistest kuulnud kahe peaga loomi ja vahest ka linde vahest tõepoolest sünnib ja koorub, see ei ole võimatu. Ja näiteks loomaaias seitsmekümnendail aastatel, mul oli seal kahe peaga rästik ja mõlemad piigad olid täitsa tublid, Viaadia, ta mõlema suuga oskas süüa. Kotkas kahe peaga, mis on vanavine vapi peal ja mis on ka teiste klappide, paljudel linastjatel kuningate polid, sellised tähendas uhked püha lindu, kes vaatab ühtlasi nii minevikku kui ka tulevikku, et kaks pead, see tähendab, et ta vaatab nii tahapoole kui ka ettepoole või et ta vaatab nii itta kui ka läände. Nii et iseenesest see sümbol on väga mõnus, ta ei kuuluta halb ja seal allikas on tihtipeale niiviisi, et mõni hirmus elukas Kes kotkas mütoloogias on, ta on Jupiteri lind siis roomlaste ja vastavalt siis Zeusi kui kreeka mütoloogiast räägime peajumala kõuejumala ja ühtlasi ka tarkusejumala kuninga oma abiline, kõige tähtsam, kõige suurem ja kõige sõnakuulelikud ja üldse kotka seljas lend on väga paljude mütoloogiat sees täiesti kindlal kohal, ilmselt selle linnu suurus ja nende võime tõsta lausa lambatalle või kitsedel õhku. Nii tugev, nii suur lind, kindlasti tema selle saaks lendudega lennata, tahtis inimene. Mõnus on, sina oled ju kindlasti lugenud ja ma usun, et lapsed kõik on ka lugenud niisuguseid muinasjutte kus kuningapojale või siis mõnele teisele muinasjutukangelasele tuleb appi kotkas kes viib ta üle suure-suure-suure ookeani. Muidu te ei saa mitte kuidagi sellest üle. Muinasjutus tuleb kotkas inimesena. Jah, just nimelt eriti põhjarahvaste muinasjuttudest, vaadake kasvõi eesti muinasjutud ja alati põhja, tark. See on üks tähtis tegelane kõikidest muinasjuttudest, nii soomlastel kui ka eestlaste põhjatark kasutab just nimelt kodas kui sõnumitoojad ja oma abilist. Täpselt samamoodi käsutas oma kotkaid Jupiter ehk siis Zeus aga öeldi. See ju inimeste kohta ka, et tal on kullipilk või kotkapilk. Et ta näeb nagu kotkas. Nii et ilmselt sellepärast see võrdlus on tulnudki, et kotkad niivõrd hästi näevad. Silmad tal on suurepärased ja nägemine on nii terav, et jah, väikese loomakese liikumist muna peal näeb ta peaaegu kilomeetri kõrguselt. Seal fantastiline võime tõepoolest kotkas, aitus, Zeusi ja teisi Olümpose jumalaid, näiteks didaanidega lahinguid pidada. On palju tarku raamatuid, millest saate veel lisa uurida. Mõnus on see päris tõsiseks, seda juttu kuulates. Seen, need kotkad, nii, nii. Aukartust äratavad, oli suu täitsa kinni, kohe. Aga teod, loomad ja linnud on lihtsalt tegelikult loomad, linnud, neid tuleb hoida, neid tuleb tunda, neid tuleb mõista. Ja ei tule oma arvamus nendest moodustada lihtsalt ühe mingisuguse kas muinasjutu või teadusliku jutu järgi ikkagi. Et me saame nendest teada seda õigem olnud ka meie arvamus nendest. Ma ütlen sulle nüüd rahustamiseks, et näiteks loomaaias oskavat kotkad väga rumalasti käituda, nagu pimedad katsuvad mõnikord sõna. Suvel ikka on ka mõnikord niisuguseid kehvemaid päevi sajab, vihma, jahe on, võiksite otsida üles muinasjuturaamatut, kus kotkastest jutt või ükskõik missugustest teistest loomadest või siis ka teaduslikke raamatuid kus neist päris tõsilugusid, kirja on pandud ja uurige See on kõige õigem saate targemaks ja Ädise paremaks, eks ole. Enne kui siit lahkume, ütleme tere ja head aega veel ühele iidsele linnule, kes on nagu lind, loom või loom, lind, see on kiiver, kaasuar see on tõepoolest iidne, väga iidne elukas, arvatavasti natukene temaga sarnanesid tohutu suured jaanalinnust, vaata et poolteist korda suuremad linnud, viimased neist Moadjaibjornised, nendest viimased arvatavasti elasid veel 1000 aastat tagasi, võib-olla isegi viis-kuussada aastat tagasi, viimane moa kuskil Uus-Meremaal elutses. Aga jah, praegu on alles ainult kaasuvaid. On olemas Veneti ka suur, aga meil on siin Tallinna loomes, kiiver, kaasuarid. Vaadake, kui huvitav, nendega on tavaliselt lindudel, isaloom on palju uhkem ja palju ilusamini riides ja ta reeglina ka suurem emaloom näiteks kuked on tõesti väga, väga ilusti riides, aga kaasuaridel on vastupidi, nendel on nagu roomajatel. Emane on suurem palju ereda värvilisemad rüüga, nüüd ta tuleb siia meie poole kaelal rippu Total roosat niisuguse arvuni ja nagu kalkuni nisust, kaks lipsu. Ja siis ta muidugi sinise ilusa ilusaid imepuhta sinise kaelaga ja tal on ka lillad ja oranži, seal isegi rohelist natukene kiivri all. Seal lapsed, mida te nüüd kuulete Radest, Sanna ränk ja temast on ka hästi palju lugusi ja onu Aleks nagunii teab neid. Temast tasub rääkida pikemalt tõesti, kas või näiteks sellest, kui targad need linnud on, kui kiiresti nad õpivad näiteks asju, mida ometi väga tark loom, koer õpib aastaid, rong on võimeline paari nädalaga selgeks saama. Aga jah, väga toredasti öeldud, aga muidugi temast on ka väga palju müüte. Huvitav, et eriti Põhja-Aasia rahvastel Tšuksjadel, jõgaagiiridel, korjakidel. Nende jaoks on rong alati väga tähtis lind olnud. Aga sina, laste soo, mis asi see on selline? Ajalaste soose on niisugune koht loomaaias siin tammikus, kus lapsed saavad kohe niiviisi nägupidi ja kättpidi teretada väikesi loomi, tallekesi, Yahomstreitia merisigu ja kindlasti teisigi loomi ja aja lastele, ütleme see on vist niimoodi, et esmaspäeva teisipäeva puhkepäevadeks teistele tähendab tulla nii jah, kolmapäevast pühapäevani. Niisugune kord meil kehtib esimesest juunist 31. augustini viieti esimesel septembril, kui lähete kooli, siis tõepoolest ei ole enam kiired, lastes oksaga seni käia. Esimesel septembril saadame muljeid oma teiste sõpradega jagada ka aga siis on niimoodi, kui laps võib tulla kell 10 siia ja kella neljani kohe vaadata ja katsuda, need on kõik need kuus tundi järjest, palun väga tore ja mõnus. Iga päev peaaegu. No välja arvatud. Kui sa kinni puhkavad, Ma tulen igal juhul siia veel. Tere tulemast, kullake. Ei tea iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
