Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere, algas puust ja punaseks raadio kahe igapäevane teadusminut sel nädalal tuhlame arheoloogia põnevate uudistevaramus ning siin stuudios saatejuht, parkolesk arheoloog Marge Konsa on ette võtnud täna uudise, mis viib meid Saksamaale. Ja sarnaselt eile tutvustatud uudisega kasutab DNA analüüsi aga päris huvitaval eesmärgil nende teadlaste seekordne püüa on siis ühes väikses Saksamaa maakohas nii-öelda vanadest haudadest välja kaevatud säilmeid uurides püüda taastada, kuidas nägi välja 2000 aasta tagune ühiskonnakorralduslik, kuidas need, kuidas nendes külades inimesed Te elasite, kuidas nad omavahel sugulased olid ja kuidas suhted selles kogukonnas olid korraldatud? Margelt kõik see ongi ju tegelikult ta traditsiooniliselt ka olnud arheoloogiaeesmärk püüda siis nagu avada meile seda pilti minevikku, ühiskonnast ja paistab, et see nii-öelda see DNA meetodite lisandumine on neid võimalusi oluliselt avardanud selles osas, et mitte ainult nii-öelda seda inimeste päritolu uurida vaid nüüd selgub, et ka just sedasama ühiskonnakorralduse poolt selgemaks teha. See uuring on eriliselt huvitav, sellepärast just et siin on uuritud inimeste lähisugulust kui siiamaani enamus DNA uuringuid, mida me kas siin saadetes oleme tutvustanud, tegeleb nagu laiade aladega või kui me eile rääkisime Soome uuringust, et kus oli palju analüüsitud DNAd paljudes soome kalmistud paljude inimeste kohta siis see DNA uuring, mida me nüüd tutvustame, mul on üks esimesi, kus jälgitav kas nagu perekonna tasandil inimestevahelisi vahelist sugulust ja, ja lisaks sugulusele tulevad kas siis välja sellised asjad, et et kui on kalmetesse maetud, siis mitte sugulasi, et siinse ühiskond seal lesi jõe orus, Baierimaal seal on selline komme, et et on nagu talude kalmistud. Et kui sageli on, Eestis me räägime, me rääkisime selle nädalaga tarandkalmetest. Lähme uuringu kalmed, et seal on enamasti tegemist nagu küladega või on, et suuremad kogukonnad siis seal seal Baierimaal seal on igal talul oli siis oma kalmistu, mis, mis tähendab seda. Et nende kalmistute uurimisel me näeme ära, et kes seal siis taludes nagu elasid, et me saame sihukese väikese perekonna sugulussuhetest ülevaate. Ja noh, ilmselt on nagu loogiline eeldada, et kui tegemist on taluga, siis need, kes sinna maetakse, on omavahel sugulased. Et kuidas DNA uuring siis nüüd seda täpsemat sugulusti sugupuud konstrueerida aitab. Siin siis uuriti 13, talu kalmistut ja kokku 100 104 inimese DNAd ja siis selgitati välja kuue perekonna sugupuud. Nüüd huvitav oli see, et talu kalmistutesse tuli välja, et kui oldi sugulased, siis oldi nagu lähisugulased, et põhimõtteliselt nagu tuumikpere oli maetud ja sellised kaugemad nendeks kolmanda astme sugulased, et need elasid kuskil mujal külas või teises piirkonnas. Aga lisaks lähisugulastele oli seal Nendesse talu kalmistutesse maetud ka mitte sugulasi ja see tegi selle uuringu nagu nii huvitavaks, et seal olid siis sellised inimesed, kelle hauapanused erinesid nende tuumikpere hauapanuste, et enamasti et tuumikperesse kuuluvad sugulased, mehed olid seal maetud uhked relvadega ja naistel olid uhked ehted seal peakaunistused ja jalavõrud siis nendes kalmetes alati oli ka siis inimesi, kellel ei olnud üldse hauapanuseid või, või oli neid väga vähe. Nii et võib siis arvata või need uurijad arvavad, et need võiksid olla siis kas teenijad, sulased või seal talutöölised või koguni orjad. Ja lisaks siis nendele madala staatusega isikut, seal oli veel kolmas rühm mis mõnedes nendes talu kalmistute välja tuli, et olite kõrge staatusega naised, kellel olid samasugused ehted nagu perekonda kuuluvatel naistel. Aga need naised olid võõrast verd, nad ei olnud veresugulased nendega. Huvitav oli ka see, et nendel naistel ei olnud nendes kalmetest see, et siis tekkis küsimus, et mis oli nende roll või miks miks nad seal olid ja siis isotoopanalüüside põhjal õnnestus ka välja selgitada, kust nad pärit olid, et nad olid enamasti seal paarisaja kilomeetri kauguselt hoopis Ida-Saksamaa või või tšehhist pärit, et nagu naised. Ja siis nende puhul arvati, et äkki need olid seotud siis nagu liitlaslepingutega, et kuna nad olid maetud väga uhkete ehetega, siis nad olid, tähendab nende sotsiaalne staatus pidi olema samamoodi kõrgenenud nagu nendel teistel seal talukalmistust maetud tuumikperede omadel. Aga võib-olla nende lapsed, kui need sündisid, äkki siis saadeti tagasi sinna naiste kodumaale. Aga noh, see on niisugune nagu spekulatsioon, aga igal juhul oli, oli see väga huvitav, oli just see, et me näeme, et Nendes kalmistutes võivad olla erinevast sotsiaalsest kihist erinevate rollidega inimesed. Ja üks aspekt, et mida need arheoloogid vist ka vaatasid, oli see, et kuidas, nagu nagu aja jooksul need panused muutusid või kas, kas sealt vist saab nagu järeldada, et kui tegemist oligi jõuka taluga, siis jõukus püsis üle põlvkondade ja, ja see on siis nagu ka hauapanuste siis näha ja vastupidi, et kui oli nagu vaesem taluvaesem suguvõsad, siis siis seal omamoodi nii-öelda selline vaesus oli näha haua panustest. Jään ma unustasin ütlemata, et see periood, mille kohta ka see uuring oli, oli siis kiviaja lõpp ja pronksiaja algus on siis umbes seal 4000 aastat tagasi. Ja tõepoolest tuli niiviisi välja, et et nendel tuumik peredesse kuulunud meestel oli võimalik palju pikemat suguvõsa liini näha. Et seal oli neli, viis generatsiooni, võis olla maetud ühte kalmesse, aga need, kellel ei olnud siis panuseid ja kes oleid madala staatusega, et neid oli siis võib-olla üks, kaks generatsiooni ühte kalmesse maetud. Ja võib olla ka see, et isegi kui nad said siis lapsi, et siis need lapsed rändasid välja, kuhugi mujale, töötama. Tänases teadusuudises heitsime pilgu 4000 aasta taguse Saksamaa külaellu ja paistab, et kindlasti on siin maamuna peal inimesi, kes tänu sellele uuringule saavad oma sugupuu tagasi viia 4000 aasta taha. Stuudios on saatejuht Arko Oleski arheoloog Marge Konsa. Tänavad teid kuulamast ja naasevad homme PL1 arheoloogia uudisega kuulmiseni puust ja punaseks toostia punaseks.
