Pärnumaa arengukonverentsi tänavune teema on kas jääda raudtee alla või peale. Uurisin Pärnu abilinnapealt Rainer Aavikult, kes samuti konverentsil ettekande teeb. Milles seal täpsemalt juttu tuleb? Rõhutatakse, et Rail Balticu suuremat globaalsemat mõju arutatakse tegelikult programmi lõpus juba ka nii-öelda globaalseid trende ja seda, milline võiks maailm üldse aastal 2050 välja näha ja vahetult enne seda räägin ka mina sellest, et kuidas mina ette kujutan seda, milline võiks Pärnu siin umbes 15 aasta pärast olla, ehk siis sel ajal, mida on võimalik visualiseerida ka, et selle raames tuleb maailma esiettekandele tegelikult uus selline video sel teemal, kuidas Pärnu võiks aastal 2035 välja näha, see on siis täpselt see aasta, kui Pärnu tänane arengukava võiks lõppeda. Räägitakse ka Rail Balticu kohalikest peatustest ja et Rail Balticu kohalikud peatused on, on kindlasti ka üks selliseid suuremaid teemasid, millega seni võib-olla liiga palju ei ole jõutud veel tegeleda. Aga Pärnumaa arengule on see erakordselt oluline, et need kohalikud peatusite tegelikult teenideks piirkondi, mis võib-olla teedevõrgu mõttes ei asu muidu kõige paremates kohtades, sellel teemal on plaanis võtta ka ühisavaldus vastu arutavad siis Harjumaa, Raplamaa ja Pärnumaa esindajad kohalike peatuste teemat ja selle deklaratsiooni mõtteks on see, et kõik maakonnad annad ühise signaali, et tegelikult selle kohalike peatuste teemaga tuleb samuti jõuliselt edasi liikuda, et, et need vajadused välja selgitada, et täna on just see õige moment ka, kui toimubki põhiraudteeliini projekteerimine, et selle käigus tuleb ju kõik need piirangud ja asjad läbi mõelda, seda teemat ei tohi ära unustada. Väike hirm on, et kipub ununema või ei. Ma loodan, et seda hirmu tegelikult kellelegi ei ole. Teema tulebki lihtsalt päevakorda uuesti tõsta ja kuna selle konverentsi põhifookuseks ongi raudtee, siis millal veel seda kõike õige teha oleks?
