Selle mõrra lina peal on hästi näha, kuidas kalad jäävad kinni. Kalur teab neid olla sadades kordades rohkem. Kuidas päästa mõrrast väikseid kalu seda muret,  mis on mõraga on selgelt võimalik lahendada. Kuskil nendes vanades lunnikäikudes peaksid need tormipääsud  praegu ka pesitsema. Tõelised maailmarändurid tormipääsud suudavad lennata  Arktikast Antarktikasse. Sõitsime just välja Puise kalasadamast, et vaadata lähemalt,  kui hästi püüavad Läänemaa rannakalurite mõrvad. No näe, räim on ise midagi tulnud. Nüüd käib asi niimoodi. Näed sinnapoole lauda. Ja nüüd mõõtu ahvenad välja ja. Kui tõsine probleem on sinul see, et sa püüad mõrraga välja  ka neid kalu, mida sa ilmtingimata ei tahagi kaldale viia. No. Eks ta praegu on päris palju väikest. See on noh, see on see sortimise vaev ja aega läheb palju on  meie rekord on. Seitse tundi ühe mõra peal sorti. Seitse tundi, seitse tundi ühe marra peal. Ja siis selle seitsme tunni jooksul oli,  ma ei mäleta, kas tonn tonn kaks-kolmsada oli  siis seda kala, mis me välja võtsime. Nii läksid, lähevad, elavad edasi kasvavad  ja tulevad tagasi. Aga see kala, mis nüüd mõrrast on välja tulnud  ja mis on liiga väike selleks, et teda püüda  ja läheb tagasi merre, siis. Kuidas kalamehe pilgu järgi see kala ellu jääb,  jääb ta hästi ellu või on pigem sellist kala ka,  kes ei tule sellega toime? Oleneb oleneb ajast ja oleneb kalast, et ahven ma julgen öelda,  et jääb ikka enamus ellu. Meie ju püüamegi niisugust suur soom, kala,  põhiliselt ahvenat, ahvenad, augid. Need jäävad kõik, ma arvan ikka ellu. Näha on, et see mõrd püüab tegelikult väga hästi,  kas siin on mingisuguseid kitsaskohti, miinuspooli ka? No eks see miinus ongi see, et see väike kala siia sisse  mõrda sisse jääb. Et see võtab ta siit mõrrast välja ja sa pead ta  siis käsitsi läbi sortima iga iga kala eraldi,  nagu et kui ta siit Ise välja ujuks, siis jääks ju see töö tegemata. Aga nüüd ongi just see teema, et millise suurusega see pilu  peaks olema. Et need väiksed kalad siit välja ujuksid,  sinna kinni ei jääks. Ja siis need kalad, mida me kinni tahame,  püüda need sinna mõrda ikkagi siis alles jääks. Võimaldaks säästa just seda väiksemat kala,  mida kalur ei tahagi ju kaldale tuua. Nojah, see teeks kaluri elu lihtsamaks ja kala elu  ka lihtsamaks, aga läheks ja elaks edasi,  kasvaks suuremaks. Väikeste kalade säästmiseks on osadel Taavi mõrdadel katse  läbiviimiseks lisapaneel. Mõra tagumisse poolde ehk kalakoti on paigaldatud rest,  millest väiksemad kalad pääsevad läbi. Koos Tartu Ülikooli. Eesti mereinstituudi teadlastega soovitakse välja selgitada,  kas kalad leiavad tee mõrrast välja paremini siis,  kui restpaneel on mõrvalina ülemises osas all  või hoopis külgedel. Seda muret, mis on mõrraga, on selgelt võimalik lahendada. Ja kui panna mõrvale juurde selline plastikust paneel  siis väiksemad kalad saavad siit kenasti mõrvast välja minna. Asja mõte on selles, et me näeme, et see silma suurus on selline,  et see tahvel kindlasti läbi ei lähe. Ja siis esimene mõte oleks, et kui me tahame,  et alamõõduline kala läheb välja, no muudame  selle silma suuremaks, aga tegelikkuses see asi ei tööta,  mida kaluritega varem ütlen, siis kala hakkab nagu peaaegu  mahub läbi päris ei mahu ja jääb kinni ja  selle plastiku mõte on siis see, et sinna plastikusse elu näitab,  et ta ei jää kinni, praegu ei olnud ka ühtegi seal sees,  eks ju, et ei ole niimoodi, et et ta jääb sinna öösel kaks võimalust,  kas ta ei mahu läbi või ta mahub läbi. Kõige suurem kahju tegelikult siis seni mõrvapüügil ongi see,  kui kala, kes lastakse merre tagasi. Tegelikult varem või hiljem kukub. Ja see on, see on üks kahju ja teine võiks ütelda täna meil  ei ole siin eriti palju väikest särge ja nurgu,  aga siinsamas Matsalus on ka olnud olukord,  kus on seda väikest valget kala mõrd täiesti täis,  siis on nüüd selline küsimus, selline mõrd ju enam  normaalselt ei püüa ja kui on su suvel on veetemperatuur kõrge,  siis võib karta seda, et kui kala palju kala on tihedalt  ühes ruumis koos, et neli hapnikku väheks. Igasugused noh, me teame ju, et suvel nagunii kalal on raske  ja kui ta on sellises kotis, peatpidi koos on,  on veel raskem ja siis on oluline selles mõttes,  et see kala läheks välja ka see, et selline alles jäänud  kala siis ka tõesti korralikult elama jääb  ja loomulikult ka see, kes minema läheb,  jääb elama. Kuigi need mõrrakotid ilmselt üks ühele täpselt sama palju  kala ei sisalda, siis võib silma järgi öelda,  et siin on suuremat kala, rohkem suuremat ahvenat,  rohkem. Jah, mulle tundub ka niimoodi, et, et tõepoolest,  et, et eks asend on natuke erinev ja võib-olla nad ei oleks  võrdsed ka ilma paneelita, aga praegune pilt näitab,  et alammõõdulist kala oli vähem ja muidugi palju kindlam,  kui praegune pilt on see, et me oleme, teeme seda tööd mitu  aastat ja me oleme siis need Taavi on neid siin mõõtnud  ja me oleme siin analüüsinud ja, ja selgelt noh,  statistiliselt usaldusväärne vahe on sees,  et väiksed saavad tõesti paremini välja. Kas see lisapaneel mõrra juures lahendab kõikide kalaliikide  jaoks selle probleemi, nad saavad siit välja. Kahjuks mitte et peab ütlema, et erinevatel kaladel on  erinev käitumine, et selline räim on selline parve  eluviisiga kala ja meil on ka varemad katsed teistes  kohtades näidanud, et nemad niimoodi pigem keerlevad selles  mõrvas ringi, kui nad näevad juba eemalt mingit takistust,  nad ei hakka sealt pugema. Aga antud hetkel on kõige olulisem noh, kõige tasuvam  ja olulisem kala kaluri jaoks on ahven ja ahven on selline  nii-öelda individualist, et tema ei vaata  selle parve järgi, igaüks otsib eraldi seda teed ja,  ja ahven samamoodi on siin haug ja, ja meile tundub ka,  et karplased, mis on siin noh, väike nurg,  mis on ka probleemiks, et need on kõik sellised rohkem nagu  individualistid ja need poevad sealt välja. Sattus nii hästi, et ega siin ilma analüüsida,  näeme selle ära, mida me taga ajame, et selles selles kotis,  mis on täpselt sarnane sellele kotile kaks täiesti sarnast  ühe mõrva, kaks erikotti. Et seal, kus ei olnud paneeli, seal on alamõõdulist ahvenat  või ütleme siis väikest ahvenat me nüüd hiljem mõõdame need ära,  me vaatame, millised on alamõõdulised, aga paljas palja  silma järgi saad ka väga hästi aru, et et kui ei olnud paneeli,  on meil ikkagi palju rohmega ahvenat kui,  kui selles, kus oli paneel ja see tegelikult paistab  ka praegu ära see asi, et erinevad kalad on  siis nagu erineva otsimise võimega. Et tundub, et need karplased ei ole nii hästi sealt välja läinud,  noh silmaga nagu tundub niimoodi, et neid on,  neid on siin just nimelt ja neid on siin rohkem. Siis üldiselt on siin sina säinast ja särge,  mõlemat on ja võib-olla veel midagi. Et igatahes aga ahvena puhul tundub, et ahven on selline otsija,  kala, kes on, kes on välja pugenud ja, ja vahe on ikka väga selge. Selle mõrra lina peal on hästi näha, kuidas kalad jäävad kinni. Lihtsalt niisama. Siin on siuke klassikaline juhus, ala on hakanud siit läbi pugema,  tal on lõpused juba läbi, mis tähendab, tagasi ta enam ei  saa ja, ja nüüd, kui kala, ahven siit läheb natukene veel  suuremaks või laiemaks ümbermõõt läheb suuremaks,  siis ta läbi ka ei pääse ja siis ta ongi siin nüüd niimoodi lõksus. Ja see on tegelikult ka vastus küsimusele,  miks meil seda paneeli üldse vaja on, et põhimõtteliselt  võiks ju lihtsalt väikese kala väljalaskmiseks suurendada  mõrralina teha nii-öelda harvemaks, nagu kalur ütleb  ja kala läks kõik välja, aga tegelikkuses me näeme,  et, et alati on selliseid elukaid, kes, kes katsuvad välja  minna ja välja ei saa ja siin on neid nii-öelda näitliku  õppetunni jaoks piisavalt, aga kalur teab neid sadades  kordades rohkem, et võib-olla lihtsalt kõik ühtlaselt täis. Ehk teiste sõnadega sellist asja sellist sellist nippi  kasutada ei saa, et me paneme, paneme suurema lina,  me peame kasutama paneele. Kui vaadata üldisemalt, siis mida selliste lisapaneelide  paigaldamine mõrdadele annab, mis kasu me sellest saame? Ja siin on kaks kasu, mis on mõlemad suured,  ei tahagi neid nagu omavahel võrrelda, kumb nüüd suurem kasu on,  aga üks kasu on see kalurile, eks ju, et tal on palju  lihtsam seda selekteerida, palju kiiremini läheb ja,  ja teine kalu seal kasu seal kõrval on siis kaladele,  et kalad, kes on saanud vees läbi ilu juba ära minna,  nad on kindlasti palju paremas konditsioonis,  palju parem, suurem, suurem elu võimalusi on neil,  eks ju, kui, kui, siis kui nad on siin läbi käinud sellest paadis,  kui kui on väga palju mõrvas kala, siis on ju selge,  et enne, kui see alamõõduline kala uuesti vette tagasi pääseb,  ta on pidanud siin tükk aega kannatama ja saanud  ka võib-olla mingisuguseid noh, nii-öelda kahjustusi,  nii et ühest küljest kalurile odavam ja lihtsam teisest  küljest loodusele panen. Siia on sattunud üks suur isane lõhe. Saame kohe uurida. Mida selline kala siin keset Väinamerd teeb? Ma ütlen ausalt, mina ei ole kunagi olnud üheski kalapaadis,  kui nii suur kala nii suur lõhe on kätte saadud. See on selge, et põhimõtteliselt on, ta on ta tahtnud minna kudema,  nüüd on küsimus see, et kas ta on tõesti tahtnud tulla siia  Kasari jõkke kudema, võib-olla ta on kunagi isegi siin sündinud,  noh, Kasar ei ole meil mingisugune klassikaline lõhe,  jõgi aga ikkagi lõhelisi lõhelisi ja lõhet siia ikkagi satub ja,  ja me teame ka seda, et mingisugune väike osa lõhedest  nii-öelda eksib kas siis tahtlikult selles mõttes,  et kas kogemata eksib, ei lähe ma oma nii-öelda sünnipaika  tagasi või siis tahtlikult eksib, et ta otsib nii-öelda uut  elupaika ja eks ta siis nüüd ongi niimoodi,  et et enda arvates läheb ta siis oleks läinud  siis nii-öelda kudema. Kudemise ajal on siis põhiline tunnus, miks me saame aru,  et on isane lõhe sees võimas lõug. Miks see vajalik on? Tegelikult on niimoodi, et et inimesed, kes seda on,  siis põhjalikult uurinud, väidavad, et, et see,  see võimas lõug on just nimelt selleks, et need suured  isased teineteise liiga ei teeks, et tegelikult on ju niimoodi,  et kui isased kaklevad, neil on teravad hambad,  siis nad ju lõhuks, ega see liigile kasuks ei ole,  et see suurem teeb nüüd viga nendele kõigile nendele väikestele. Aga see lõuahaak, näete, see on tegelikult suhteliselt  sihuke nüri, ma ei hakka oma näppu seal sügaval toppima,  aga, aga tegelikult on ta niisugune nüri  ja siis, kui ta hammustab, siis tegelikult on nüüd niimoodi,  et tema hambad ei teegi midagi, ta hammustab,  selline tömp, hammustus ja siis see, keda ta hammustab,  see pääseb siit üsna kenasti ära, et ta siis ühesõnaga oma  suuruse ja selle võimsa võimsa lõuaga ta tekitab  selle tunde teisele, et ta peab ära minema,  aga ta ei rebi, ta ei kahjusta. See on just selleks, et ta ei saaks kedagi hammustada,  võiks ütelda, evolutsioon on sellise asja välja mõelnud. Et see ei ole enesekaitsevahend, vaid see on liigikaitsevahend. Kahtluseta võib öelda, et tänane kalapüük Väinamerel pakkus  ühe suure üllatuse kui mõrda oli sattunud võimas isane. Lõhe. Mõrrapüügikatsed on aga mõeldud selle jaoks,  et teha kalurite töö lihtsamaks ja teisest küljest säästa kalavarusid. Barentsi meres asuv Hornõia on inimtühi saar,  mille tipus vaid üksik majakas lisahoonetega. Kuigi asume 70 kraadi põhjalaiust ehk umbes 1600 kilomeetrit  Tallinnast põhja pool üllatab saar roheluse  ja lopsakusega. Põhjuseks golfi hoovus, mis meiegi ilma soojendab. Ma pole kunagi näinud, et murakad kasvavad niimoodi  avamaastikul ikka tavaliselt soodes rabades. Aga see saar on neid täis lausa punetav,  nendest. Horneia on linnuhuviliste seas väga tuntud saar,  sest on äärmiselt liigirikas ja samas kergesti ligipääsetav. Kõrghooajal siin lausa kihab lunnidest. Erinevaid merelinde võib saarel olla kuskil 80000,  siin peatuvad ka läbirändajad Venemaalt. Meie sattusime saarele madalhooajal, kus nägime vaid  merikotkaid ja kormorane. Loorvõrgud panime üles väga arglikele merelindudele,  tormipääsudele. Kolm võrku on meil praegu üles pandud ja kuskil nendes  vanades lunnikäikudes peaksid need tormipääsud praegu  ka pesitsema. Mina praegu midagi ei näe, nad pidid ka siit käikudest  spetsiifilist lõhna, eriti seda ma ka praegu ei tunne. Aga kui tuleb öö ja nad tulevad siit käikudest välja,  siis loodetavasti me mõne nendest ka võrku püüame. Loodame. Me oleme nüüd võrkude lähedal ja praegu toimub  ka tormipääsude peibutamine, lastakse lindude enda heli  ja loodetakse, et tulevad nad sealt käikudest välja  ja satuvad siis võrkude sse. Hoiame pöidlad pihus. Me oleme siin pimeduses nüüd oodanud umbes 40 minutit  ja ükski lind pole välja tulnud, kuigi me peibutame neid,  võib-olla on põhjuseks taamal olev täiskuu,  mis teeb selle öö üsna valgeks, aga tormipääsud on pimeduse linnud,  nad tulevad toituma siis, kui on päris pime,  ootame natuke ja siis tuleme tagasi. Nii nüüd on järgmine katse, lähme vaatame,  kas mõni tormipääsu on lõpuks võrku langenud. Peibutamine on tõesti töötanud, linnud ongi võrgus  ja nüüd tuleb nüüd kiiresti välja võtta. Lindude võrgust välja võtmisel peab tõesti olema. Ettevaatlik, sest otse meie kõrval on umbes 60 meetrit tulistikku. Üks fantastiline merelinn tormipääsu on nüüd jälle  rõngastetud ja pääseb Põhja-Norra ööpimedusse. Läks.
