Rolandil algavad kõik hommikud juba poolteist aastat sõiduga  kodust viie kilomeetri kaugusel asuvasse renditud lauta. Tal elavad seal nimelt lambad kellele tuleb kodus tuua joogi  sooja vett, kuna talvel on see seal lihtsalt külmunud. Täna teeb ta seda koos abikaasa Liisiga. Kas sul hein on valmis või? On sul abi vaja? Vaatan siis, kes siin on. Need on meie villa sõbrad, aga minu hääle peale nad ei tule. Nad on nii rolandiga harjunud, et see on rohkem Roland teema  siin laudas käia ja siis kohe. Võta võta, kohe lähen toon järgi. Initsiatiivikam selle alustamisega mina mõtlesin,  et ah siis, kui on omad ruumid, omad oma õu ja,  või toise palja jalu lauta lipata, et et,  et siis algame selle loomapidamisega pihta. Aga tegelikult algas see juba kaks aastat tagasi,  kui me oma ridaelamu boksi äärde Tegime lammaste või selle küülikute puurid  ja keldrisse tekkisid väikesed vutipuurid ja,  ja noh, niimoodi vaikselt. Ja siis me leidsimegi siit selle laudakompleksi,  et kus oli võimalik rent Teatavat osa. Need on siis rohkem nagu sinu loomad praegu siin või? No hetkel olen toimetanud rohkem nagu mina nendega jah,  et Liisu käib veel ju tööl. Et. Teen teen loomad, siis põhimõtteliselt mina iga päev  kes need on ja palju neid on siin, teil,  siin on, meil nüüd? Kaheksa on suuremad, on nii, nii utesid kui üks,  üks niisugune rootsi peenvillane jäär. Et tema on meil niisugune. Tugev isiksus, kes siis peaks siis head head villa andma  teistele edasi ka oma riistaga? See oli üks selline hetk kus Ma lõin sotsiaalmeedia lahti ja siis meie Rosberg,  meie jäär vaatas mulle sealt vastu. Meie hea tuttav oli ta just parasjagu müüki pandud,  et ta oli töö tema karjas ära lõpetanud. Kus sina ainult tahaksid, eks ole, tema ongi selline natuke sõbralikum,  et nemad said alles hiljuti pügatud ka. Et nende vill ongi mul praegu pestud, ootab villaundis  läbikäimist ja siis juba läheb villa töökotta,  et siis oma lõngast juba saada. Midagi kududa. Nii tõke sai ette. Ma lähen pannud tule ust. Kui pärandi uurijast Liis on alati rahvakultuuri sees elanud,  siis tisleriks õppinud Rolandi tööks oli varem laevaehitus. Ja seda üle kogu maailma. Naisega kokku saades avastas mees mõne aja möödudes,  et talle on villane kampsun justkui keha külge kasvanud. Koos peavad nad lahemaa pärimuskoda, mis tegeleb Eestimaa  muinaskultuuri hoidmise ja tutvustamisega. Kus me praegu asume, on minu lapsepõlve kodu üks nurk. Et juba minu vanemad siin Pidasid lambaid tegelesid talutöödega ja naiste pool oli  siis kõik see, mis lamba seljast tuli, sellega juba edasi tegutseda. Et vend võttis üle lambakasvatusega seotud,  et see talu ongi viis põlve juba isalt pojale kogu aeg üle läinud. Kojast väljaspoole siis võiks olla tegelikult meie kodu. Ma arvan Just et noh, maal oleme, me elame ka tegelikult praegu,  et see on lihtsalt kilomeeter sellest olemisest siin eemal,  aga me oleme kuidagi laiali pillutatud praegu,  et loomad on ühes kohas, selline tegevus käib siin kojas ja,  ja padi ja supilusikas on tegelikult nende kahe koha vahel. Ses korteris. Koda on meil püsti umbes. Praeguseks hetkeks kolm aastat või. Ja sai see alguse siis niimoodi, et. Et Liisu Liisu ema ja Liis teevad siis talukülastuste juurde  niisugust muinasrada. Ja siis nad olid selle muinasraja. Juurde pakkusid niisugust võimalust istuda  ja vaadata, kuidas siis muinasrahvas või vanarahvas  siis nagu elas, aga neil oli see sätitud silgusesse vanasse. Rootsi telki ja kui mina siia perre tulin,  siis mul juba niisugune metsa metsa, metsa poole,  ma natuke olin juba, et. Et siis mul tuli kohe idee, et kuulge, et et lõhume  selle Selle rootsi telgi maha ja teeme korraliku püstpoja. Et siit-sealt sai siis puitu ja hakkasingi tegema. Ja niimoodi ta tehtud sai, ämmade emma, äiad  ja sõbrad ja kes mul kõik on siin abis olnud. Ise oleme olnud sõpradega siin teinud niisugust 24 tunni  olemist koos lõkketoitude ja. Ja muuga? Ja huvi siin toimetada on ka rohkem kui küllaga ja. Nii nüüd läheb natukene aega, enne kui võtab,  tuli üles. Siis saame panna ka pässiku tulele. Aga siis, kui me siin kojas käime ka ilma pässikuta ma  kunagi ei saa, et tegemist on. Musta pasikuga, mida siis korjatakse kase küljest  ja saab ka lepa küljest, aga, aga mina olen,  olen teda siit lahemaa ümbrusest korjanud kaskade küljest. Ja tegemist on siis sillise tugeva antioksütandiga. See, seda praegu me joome nagu teena, sellest on võimalik,  või tõmmisena, kuidas, et sellest on võimalik keeta  nii kanget kui lahjemat tõmmist, teed, sellised väikesed  tükikesed ja täiesti neutraalne. Et paneme natukene siia siuke peotäis paarile liitrile veele  ja saab korraliku, korraliku tõmmise. Mis selle pärimusega siis on Eesti pärimusega vana pärimusega,  ma saan aru, et see on teil väga südames kuidagi. Absoluutselt, et kõik see isetegemine, ise loomine,  et see tegelikult on ju kõik nii seotud,  et ei ole ükski asi, et vaat et see on nüüd tänapäevane  või ka meie tegevused ei ole see, et me nüüd keskendume  ainult loomadele või keskendume ainult vaimsusele. See kõik, On alati olnud omavahel seotud  ja seda me ka hoiame, et mitte ei ole nüüd nii,  et me. Ise elamegi ainult linastes riietes kuskil ringi jookseme,  eks ole, mis kohati tagasisidest. On arusaadav, et mulje on jäänud inimestele et me oleme  ka täiesti tavalised inimesed, lihtsalt meie süda  ja pilk vaatab rohkem sinna metsa ja, ja juurte poole. Me tahame seda hoida ja tahame seda ka paljudele edasi anda,  sest. Selles mõttes on see kaduv. Et paljud ei räägi seda oma kodus, inimestel kaob side  loomadega lodusega, nende paneelmajades. Ma vaatan, et väga suur osa loodusest praegu läheb nüüd siia  nendesse kappadesse, see on musta värvi ja täiesti pigine  või selline või, või ma näen valesti. Ei, sa ei näe valesti, tõepoolest, on on väga tugeva  tõmmisega juba tegemist. Ja minule meeldib, kui ta on natukene jahtunud. Et. Kuid lõhnab nagu see ploomikissell. Tegelikult on tegemist ju seenega, et, et minu arust. Aga ja et tegemist on siis musta pässikuga  ja tugeva ati oksutandiga ehk siis. Immuunsüsteemi. Turgutav. See on sellise hea auraga koht, iseendalgi on siia hea tulla,  vahel tuled ainult midagi poetama või tooma või? Vahel tahad lihtsalt üksi hingatagi tuled,  see on kuidagi hea olemisega koht. Et minule alati hästi meeldib mõelda, seisan ühe koha peal  ja siis mõtlen, et kuidas vanaisa võib-olla midagi seda  toimetas või vanavanaema, et et kuulan hästi sugulaste mälestusi,  seostan ennast. Näen oma oma valikutes mingeid sarnasusi,  et Rolandi sünnipäev on minu vanaisaga emapoolse vanaisa ga  samal kuupäeval ja ja noh, eks see on lihtsalt kokku sattumas,  aga mulle nii meeldib nii mõelda, et nad on oma olemuselt  ka väga sarnased kehalt sarnased, et, et sellised metsa  poole vaatajad, et vanaisa oli jahimees,  kirglik jahimees. Aga vahi seda värki, mis su mees teeb, ma esimest korda näen,  et kala niimoodi tehakse. Just mis, mis viis see on, kas see on ka mingi pärimuslik  viis või kuidagi mingi vana vana viis, kuidas teha kala või? See on niisugune muinas muinas muinasviis  siis ja et vanasti vanasti jah. Juba 12000 aastat niimoodi on tehtud, et. Esimene võimalus ka. Teistel sellest osa saada ongi kuskil märtsis,  siis on plaan teha selline. Öine kohvik siinsamas, kus me Pakumegi siis täis õhtusöögi erinevate lõkketoitudena. Kas see menüü on ka siis selline nii-öelda vana  ja võimalikult, kas? Just. Et nojah, päris sellist Ajastus tagasi ennast kerida ei saa, me elame tänases päevas,  me tuleme kojale lähedale autoga küll mööda mõnusat vana  küla teed aga, aga siiski. Hobuse. Aga näed, mida see kõik juurde nõuab, et see üks sõit  hobusega teha, mida see kõike nõuab, eks,  et see ei ole enam tänapäevale omane eluolu. Õige kala küpsetamistemperatuur on ka niimoodi,  et et kui sa suudad niisugune üks-kaks kolm oma kätt siin  juures hoida siis on juba õige õige temperatuur. Nii kala valmis. Saan aru, et see ongi nõu praegu, mis meil on? Söömine läheb siin peal lahti, oli tadrikud,  ei ole, võtame kahvlid ja sööme otse siit samast pealt. Lõhn on küll väga hea, on küll ja nii toetan meile pätsikut. Kaldus, et ära ei lähe. Pidusöök, see on tõesti pidusöök, mida iial söönud ei ole,  konkreetselt mina. Aga pidu tõesti, sest et homme on ju pidupäev ka. Homme on pidupäev. Meie kindlasti läheme käime kohalikus hiies Kahala järve ääres,  mis ta meil siin on, läheme õnnistame oma lippu jälle. Et eelmise aasta üleskutse ga haakusime,  kus oli, et viige oma riigi lipud hiidet,  kindlasti teeme seda ka sellel aastal. Veedame aega lähedaste ka. Et me oleksime kõik koos. Ja veel seda, et me katsuks ühe aasta vähemalt alustuseks  teha nii et me ei kasuta väljendeid, mul pole aega. Või ma olen väsinud.
