Jätkame juttu teist, meil on külas teetseremooniameister Vahur kell ja täna tahaks teada, kuidas üks d taim hiinast võiks jõuda siia Eestisse ja miks teda aeg-ajalt segatakse, kuidas toimetatakse seal koha peal, kus ta kasvab ühe taimega ja mis teeb tema hinna, et mõned on väga kallite sordid, teised on odavamad, ometi ka lehed on terved ja ja kõik oleks justkui nagu olemas. Hiinas on tee ümber kujunenud tõeline muinasjutt. See, kuidas teisse suhtutakse, milliseid nimetusi teedele antakse, see on uskumatult põnev ja loominguline. Hiinas on kuskil 500 erinevat tee sort, üle maailma on kuskil 1200. Neid nimetusi on väga-väga erinevaid ja väga põnevaid neiul lokid ja varblased, keeled, härmas pungad. Kui meie teame siin riietel erinevaid kaubamärke, siis seal on väga kuulsad kaubamärgid. Tee maailmas mille ümber loomulikult samamoodi tehakse. Pettust tehakse järgi, võltsitakse. Et ei pruugi olla selle nime taga, selle, selle see tegelik väärtus. Ma olen kuulnud, et on olemas teesorte, mis on lausa nii erilised, et neid võib korjata ainult kindlatel päevadel ja siis peavad ka korjajateks olema neitsid ja vesi peab olema kindlast allikast, et sellest hiljem siis tee valmistada. Kui kallid need kõige kallimat teed on maailmas. Olen kuulnud kilohinda 200000 dollarit. Aga mida nad on siis selle jaoks teinud, et nii kallilt müüa, on see legend ainult? Raske öelda, olen kuulnud, et seda teed korjatakse aastas kolm kilo rohkem, seda ei suudeta toota, sest see kunst, mis sinna sisse on pandud võimaldab saada vastuseid küsimustele. Aga see tähendab seda, et hiinlastel on oskus siduda kokku nähtav maailm ja nähtamatu maal mille, mida meie võime siin lugeda erinevatest astroloogia raamatutest, et istuta see taim sel ajal, siis on kasulik või korja sel ajal siis siis saad maksimaalse toime, seal nad kõike seda kasutavad, need väljaõpetatud neitsid, kes hoiavad teatud meditatiivset seisundit, et on riietatud rahvariietesse, saadetakse teatud tähtede planeetide seisu ajal teatud kellaajal tunniks ajaks põllule. Sõrmed ei tohi puutuda, teelehte Nad lõigatakse, on küünepikendused. Lihtsalt Kaksatakse see leht ära ja teeleht jätab meelde muuseas selle seisundi ja vajub. Mina näen taimi, kui inimesi oma oma tunnetuses. Ta korraks näeb ja ta tunneb seda seisundit, kuidas tema poole pöördutud. Ta tunnetab seda nii-öelda näpistajat, kes siis selle tema murdis, ista vajub sellisesse, ma ütlen kliiniliste seisundisse, kust tema siis äratatakse tseremoonia käigus ja siis on taim valmis meil andma kõik, mida me küsime. Keeruline hobuse leiba ja istun, hästi heatahtlik. Aga kas võib ka tee olla kuri ja mitte kuri, aga ta võib sulguda? Kunagi tuli mul selline, kui ma küsisin enda käest, missugune võiks välja näha selline pilt, et roheline tee on nagu väike tüdruk. Leviga, ilus, suur lehv, nagu slaavi tüdrukud tihtipeale kannavad, sest tal on niisugune levi nina seal hästi rõõmsameelne siin särtsakas rõõmus, katsub siia-sinna, aga kui talle miski ei meeldi, siis ta teeb kohe. Sellise pirtsaka, noh, ta on tujukas. Nii kui talle miski ei meeldi, ta ei varja seda ja lööb käed risti ja mitte midagi, räägi rohkem. Joon selle tee ära ja minuga ei juhtu midagi, ma ei saa midagi teada. Lihtsalt on soojal. Jah, täpselt ühest taimest ja ühe suhtumisega saab teha jooki. Ja teises saab teha eliksiiri. Taim on väga võimas, vähe taim. Väga paljud ütlevad, et teed niisama juua. See on ohtlik, see on, tee, on ravim, seda niisama ei tohigi juua. On sellist suhtumist. Aga need inimesed, kes teevad endale hommikul tee võileiva kõrvale kas see on nüüd väga suur möödapanek seal lihtsalt teine suhtumine. Teine mall. Teine suhtumine ka siis võib suhtuda taime väga lugupidavalt ja teha endale selle ja sellest tseremoonia. Aga on üks selline ütlus, et tee joomine samal ajal kui süüa, see võrdub hundi lahti laskmisega lauta, see tähendab, et te sööte. Aga Te ei omasta selle söögimineraale kõiki toimeaineid, mis selles söögis on, mida me tegelikult vajame, ega me niisama ise. Aga miks siis nii parkained tõmbavad mao seinale sellise kile ja lihtsalt jaga sooltele. Ja siis ei toimu ainevahetust sellist, mida meie ainevahetus vajaks. Kuulge, aga, mis toimub teile ka siis, kui neid segatakse, pannakse hulka, kas siis lillelehti apelsinikoort, mida iganes antakse talle lõhn, sest on ju sorte erinevaid, on selge, erinevad nimesid, mis meile siia müügile jõuavad, segatud teed. Maitseveed. Põnevus põnevus. Me tahame naudingut, me tahame et meil oleks midagi väga erilist meie elus ja me otsime seda igas poolt ja kaupmehed on selle ära jaganud. Nad panevad sinna tee sisse väga erinevaid taimi. Et kas need omavahel reageerivad ka siis kuidagi ikka reageerivad. Ikka reageerivad. Aga on asju, mis ei sobi teega kokku panna. Võtame näiteks rohelise või musta teega, et kui sinna lisada Ühte asja, mida peab jälgima tee puhul, et tee läheb konfliktirauaga lapsepõlvest ma mäletan, et kui raudne nuga kööginuga sinna peale kukkus, tilk teed siis hommikul vaadates ma täitsa jahmatasin, et seal ei olnud mitte väike roosteplekid, gene nagu tavaliselt, kui nuga kuivatamata. Seal oli millimeetrine kiht rooste kobru. Nii et metalliga raua raiust kokkupuude on väga intensiivne ja sealt head nahka ei tule. Kuidas teed valmistada, sellest räägime homme.
