Rehilade reispass teejuhiks on Ivo Tšetõrkiniga. Tere päevast, hea raadio, kahe kuulaja. Alustame rännusaadet, reispass. Aitäh sulle, kui oled otsustanud kinkida meile tunnikese oma kallist pühapäeva. Mina olen Ivo Tšetõrkiniga ning suvel juhtus minuga selline kummaline lugu, et ma käisin Vormsi saarel. See ei ole kindlasti meie tänase saate peateema, ehkki vorm, see on ka selline väga omanäoline kohta Eestis, nagu see ujuv ämmalahvisaar doktor Doolittle seiklustes, mis ujub mööda merd ringi, nii et sa ei tea kunagi, kuhu sa välja jõuad. Aga kohtasin ma seal saarel Mik puurmanniga, kes ilmneb, eelistab samuti kui mina tärni hotellidele teravaid ja meeldejäävaid elamusi kogub neid elamusi nii Kamtšatka jäistest vulkaanidest kui ka Budapesti kõdustest keldribaaridest. Ja siis Mikk hakkas mulle jutustama Arrani saarest Šotimaal. Ma ei olnud sellest kohast mitte kunagi mitte midagi kuulnud. Ja seega ei tea ma ka loomulikult mitte ühtegi põhjust, miks keegi peaks härrani saarele minema. Aga me otsustasime, et mis me siin ikka sellest saarest siin ainult Vormsi Rohu tuttidele räägime, et jagame siis juba seda tarkust ka kalli ilma rahvaga. Niisiis istumegi nüüd ainult pool aastat hiljem siin raadio kahes stuudios, seelikud seljas ja viski Tõnn nurgas teravik. Tere, Ivo. Vene vanasõna ütleb, et ära võrdle. Aga kui ma paluksin sul siiski võrrelda häbeni saart, Vormsiga, mis sulle esimesena pähe tuleb? Fantastiline küsimus. Loomulikult ma arvan, see on igati nagu pädev neid ning kahte saart võrrelda, et tegelikult see on ka paljuski põhjus, miks me üldse üldse ääreni saarel läksime. Ma arvan, siin on kaks, tegelikult ma tooksin välja kaks, kaks aspekti, esimene neist on kindlasti see, et tegemist on saarega ehk siis see on privaatne, see on isoleeritud muust maailmast. Olgugi et mõlemad saared asuvad nii-öelda mandrile Vormsi kontekstis siis Rohuküla Alleni kontekstis siis sealne kõige lähem mandri tipp. Et ometi, kui nad on isegi nii lähedal sellele mandrile lund ometi väga kaugele ja seda saart külastades saad sellest kohe aru inimesed elavad seal oma elu, toimetavad oma igapäevaste asjadega ja, ja sa saad aru, et, et kes nendest inimestest on seal alaline toimetaja elanik, kes nendest inimestest on sinna tulnud 92-ks päevaks. See on esimene asi. Teine asi, mis ma arvan, et on väga-väga hea paralleel tõmmata nende kahe saare vahel on see, et sa ei lähe vormisele mitte kunagi ühte konkreetset vaatamisväärsust otsima, täpselt samamoodi ei lähe sinna saarele seda ühte vaatamisväärsust otsima. Et selle saare moodustab või seal saarebki nagu terviklikuks ja kõik, mis seal on, et kõik väikesed detailid, kogu see loodus, need inimesed ei ole ühte kindlat asja, mille pärast seal saarel olla. Ja no kui seal ei ole sellist ühte mingit Stonehenge pandud seal kive üksteise otsa, mingit suurt kuulsat vaatamisväärsust, siis suumime natuke välja, ma küsin su käest, et kus see asub täpsemalt kaardi peal ja kuidas sa üldse tulid selle peale, et võiks sellist kohta külastada? Ärni saar siis asub tegelik kult? Lääne-Šotimaal lihtsalt öeldes, et see on, ma arvan, kõige parem kirjeldus tegelikult, et kõik saavad aru, et kus on, kus on Šotimaa, šoti Malle kenast Inglismaa moodustabki ühe suure saare ja äreni saar on, on siis, on siis Šotimaa lääneküljes? Võib-olla on ka niimoodi, võib-olla paljud on käinud Edinburghis vähemalt mõned on käinud veidi siis pealinnas saavad nagu võib-olla selle järgi on, on parem orienteeruda. Kui sa võtad ette sellise kahetunnise sõidu läänerannikule, siis see põhimõtteliselt oled Warreni saare külje all. Ja miks, miks ikkagi miks, ja see on väga hea küsimus? Tegelikult see sai alguse sellest, et me otsisime toreda reisiseltskonnaga matkaseltskonnaga siis eelkõige sellist uut põnevat sihtkohta, nagu ikka tavaks on. Ja kuna osa sellest seltskonnast valis eelmine aasta pisut sellise, ütleme siis niimoodi leebema kliimaga sihtkoha kus oli soojem, kuivem Lõuna-Euroopas, siis mõtlesime, et äkki seekord eksis vastupidi, et otsiks nii-öelda midagi just nagu sellist nagu ekstreemsemat, kuigi siin tuleb vist kohe ära öelda, et kui paljud mõtlevad Šotimaast kui kohast, kus kogu aeg sajab vihma, tugev tuul, siis noh, olgem ausad, et et ega seal päris tööle ka ei vasta seal samamoodi ilusaid ilusaid ilmasid. Aga igatahes jääme, otsisime siukest põnevat sihtkohta, tuli meelde, et Šotimaa on ju teada-tuntud matkakoht. Ja, ja kui nüüd siis Šotimaa nii-öelda nagu detailideks võtta, et kus seal siis täpselt nagu matkata saab siis, siis jäi silma kohex ekssaar. Ja tegelikult enam polnudki vaja nagu väga palju rohkem mõelda, et olgem ausad, Šotimaa täis matkaradasid. Aga kui sulle antakse niimoodi punasega ette üks saar, mille ümber on tõmmatud matkarada ja kirjutatud sinna, et mõnus viieks päevaks 100 kilomeetrit rohkem küsimustki olnudki, et järgmine, järgmine samm oli juba lennupiletite ostmine? No vot sinna rajada võikski siis need tasapisi suunduda. Pisut pisut ikkagi googeldasin täna täna hommikul seda saart ja seal on umbes noh, kui nüüd räägite klassikalistest vaatamisväärsustest, tahtsingi õmblesid. Üks loss, siis on üks suurem tööandja saarel, kes omab kahte hotelli ja seiklus mingit turismifirmat, üks pruulikoda, keegi peab šokolaadi valmistamise kodaja ühe üks perekond teeb juustu ja küünlaid, et see kõik kokku kõlab nagu niisugune kaunis alguses Midsomeri mõrvade episoodile. Väike külaelu, et kui sa siis jõuad seal sadamas maha ja tuled, tuled astud, astud sinna saarele, et mis siin nagu siis esimesena nagu ees ootab. Midsomeri mõrvade paralleel loomulikult on, on, on väga õige, et tegelikult kõik need, need külakesed on ju väga ehedalt sellised briti kõlada täpselt sellised välja näevadki, et kogu aeg võib midagi juhtuda nii-öelda aga, aga no mis seal kohe ees ootab ootab Brodyki küla, mis on siis tegelikult selle saare keskus, saare keskus, kus on kool, lasteaed, koopia pluss väga oluline, sealt saad osta endale kõik vajaliku järgnevaks nädalaks kaasa. Isegi golfiväljak on täissuuruses. Ja, ja kui nüüd see Blodik küla läbida jalgsi, siis üsna pea jõuad sa tegelikult metsade vahele. Ja, ja no ma toon siinkohal ka selle kohe välja, et et olgugi, et saarel elab 5000 elanikku, siis ja tegemist on sellise kahe, Muhu saare suuruse saarega või siis viis Vormsid, miks mitte siis neid inimesi, seda viite tuhandet inimest sa, sa tegelikult et sellisel kujul ei näe seal, et inimesi küll liigub ja külades nad toimetavad kenasti. Aga sul ei teki kordagi tunnet, et kuskil oleks midagi ülerahvastatud ja see on väga-väga tore omadus, kogu see on tore omadus selle saare juures ja kogu üldse selle selle matka juures mis meil, mis meil käsil oli. Et nüüd jah, kui, kui sealt külast välja välja saab, sa jõuadki kohe metsade vahele ja kohe sealsamas tegelikult lähedal on saare kõige kõrgem tipp Gotfell täpsemalt on siis 874 meetrit, mis tegelikult arvestades, et me oleme, me oleme saarel, Me oleme mere ääres, siis see on küllaltki kõrge. Ja, ja selle Gotfelliga peaks arvestama niimoodi, et, et kui sa jõuad õhtusel ajal Alleni saarele, siis sinuga Uutfellile kohe samal õhtul tasa minnes sa lihtsalt ei jõua, vaid targem olekski võtta kohe niisugune ette niisugune kahe-kolmetunnine matk. Et sa jõuaksid Coffele jalamile, saaksid püsti seada oma telgi, teha õhtusöögi, minna magama ja siis järgmisel päeval värske peaga puhanud jalgadega hakata seda nii-öelda tippu võtma. Kui haart koorse matk nii-öelda, mõtlen siis ettevalmistusel varustus, häält, oma raskusastmelt, kogu see 100 kilomeetrit või, või see mägi, et kas seal oli, nagu ütlevad priimused joogivee või need kolme päeva varu kõik asjad seljas või on ta umbes nii, et kõnnid seal aeg-ajalt tuleb veel mingi Coopi, kauplusauto Lavka ajaja, saad oma varusid täiendada ja nagu tšillilt võtta? Ütleme niimoodi ta on sellise keskmise raskusastmega, et mul on väga hea meel, et seda Coopi kauplust auto lovkalt igal pool ei ole, sa jälle muudabki selle asja põnevaks, et miks me sinna läksime, et sa tead, et sul need, kui sul midagi saab otsa, siis seal on see keskus, kuhu sa lähed, et, et see vajalik siis kätte saada. Seega sa pigem mõtled juba, et see pigem võtad kõik vajaliku kohe kaasa mis loomulikult muudab nii-öelda nagu seljakoti keskmisest raskemaks. Aga kokkuvõttes on sul alati vaba voli valida oma kilometraaži, neli 500 päevast kilometraaži. See ei tähenda seda. Ahah, meil on nüüd 100 kilomeetrit, me peame täpselt 100 kilomeetrid täis käima, absoluutselt mitte. Sul on alati võimalik kuskilt natuke jälle lõigata ja kokkuvõttes me ju läheme sinna, kuhu me tahame minna, et, et me ei aja näpuga järge kaardil, et me kindlasti jõuaksime järgmisse punkti, et see ei ole alati see. Et, et vastus sinu küsimusele siis. Jah, ta on selline meeldivalt raske ja pead või noh, sa ei pea, aga mulle tundub, et see muudabki jälle selle põnevaks, et sul on seda varustust nii-öelda varustust piisavalt palju kaasas. Ja mis puudutab seda Gotfell seda saare kõrgemaid tippu, siis sinna tehakse selliseid päevaseid jalgsimatku, sinna tulevad, seal käivad noored-vanad koertega ilma, et et neil loomulikult ei ole mingit varustust kaasas ja, ja mida ka meie tegime, oli see, et me päris tippu ei võtnud enda suurt seljakotti kaasa, et need me jätsime kuskil jalamile, et siis oli veel selline pool tundi ilma seljakotita ülesminek. Ja noh, see muutis jälle selle kõige lihtsamaks, aga, aga ta on selline nagu toredalt raske, et sul on väga palju ikkagist vaja kivide peal turnida, et sinna sinna tippu jõuda ja siis kui sa sinna tippu lõpuks jõuad, siis võib juhtuda, nagu meil juhtus, et sa ei näe mitte midagi, loomulikult pilved on kõik vallutanud. Sa pidi väga vähe olema neid päevi aastas, kus sa need 360 kraadi enda ümber. Üldiselt ma olen ikka, mis mõeldud, kes ütlevad, et ah, et Inglismaalt ühesõnaga Suurbritannias või et noh, et seal üldse, et sealkandis on halb ilm, et nad ei ole nagu Eestis käinud, mitte et Eestis halb ilm oleks, aga, aga et Inglise või Suurbritannia kliima on ikkagi nagu mahe siis ma vaatasin, et sellel saarel kirjutab jälle tark vikipeedia või guugele, et seal on nagu suvel keskmine temperatuur mingi 16 kraadi. Et kui sa nüüd seal veel ronid 800 meetrit nagu ülesse poole, et kas kliima nagu läheb, siis nad lisaks sellele udu lähen, ta on nagu raskesti talutav ka või, või on ta ikkagi suve suveperioodil selline mõnus? Kellele, mida, ütleme siis nii, et tegelikult nagu ma alustasin ka, et tegelikult otsisime uut põnevat sihtkohta, siis see, et seal selline muutlik heitlik kliima ilm on, siis oli jälle üks argument, et see on jälle teistmoodi. See on see, mida sa otsima lähed, seda teistmoodi. Ja, ja täpselt nii seal kui oli, et tegelikult kui, kui all oli seesama, mis sa just ütlesid 16 17 kraadi ja päike siis üleval seal oli seal Gotfelli tipus oli siis selline. Ma ei liialda, oli lörts, oli pilvine, oli väga tuuline ja ega sa ei näinud seal mitte midagi, et, et selles mõttes selle kaheksa meetriga juhtub päris palju. Ja mis oli tore, et tegelikult enamik sellest, nagu sellest viiest päevast, mis me seal saare peal veetsime, oli ikkagist päikesepaisteline, oli küll tuuline, teatud saare küljel, aga, aga oli päike ja see oli väga mõnus, sellepärast et kui sa oled matkaliasse tegelikult tahad seda, et iga päev ei 100-ks, sellepärast et vastasel juhul on sul väga keeruline riideid kuivatada ja ülemäära riideid ju ei taha palju üle märja riide taha ju ka kaasas kanda ja, ja samal ajal on tuul, mis siis nii-öelda kõndides jahutab, et tegelikult mina ütleks, on täiesti ideaalne jalgsimatkamise paik just oma ilmadel. Sa ütlesid ka, et et säärane saar on nagu miniatuurne Šotimaa, et seal on olemas kõik kõik Šotimaale iseloomulikud jooned. Ma siis sellises väikeses, väikeses, väiksel või miniatuurset kujul. Et ilmselt pidasid silmas loodust midagi veel. Ja loodus eelkõige ja loomulikult sellepärast et paljudel inimestel on mingi nägemus Šotimaast, et see on selline. Pigem siis nagu asustamata, hästi palju rohelust, palju mägesid, noh siis halb ilm loomulikult sinna juurde, see kõik vastab tõele selle härrani saare puhul, et et täpselt selline tunne, tekiti ja mäed. Loomulikult muudavad ta selliseks põnevaks ja mäed, mis samal ajal siis piirnevad merega igalt poolt. Et minu arust see kontrast või siis kooslus on tore. Ja, ja, ja sellised, et kui me, kui me mõtleme sellele, et ärni saare võib-olla kellelegi selline mulje, et on pisikene saar, kuid ma enne ütlesin, et selline kaks muus art kokku panna mis ei olegi väga suur, siis isegi selle nagu pisikese saare peal on tohutu tulp, palju põllumaid ja just selliseid põllumaade all ma mõtlen siis eelkõige rohumaid, kus lamba ja, ja veisekarjad ja need on tõesti väga, väga laiad, suured, kaugeleulatuvad hästi rohelised ja kogu see pilt kop kokku tekitabki tunde, et ma olen nagu need Šotimaal. Kuigi ütlen ausalt, ma ei ole ju varem ka Šotimaal käinud, et see oli minu esimene nagu Šotimaa kogemus. Aga aga minu jaoks oligi see Šotimaa nii ja nüüd lisaks sellele loodusele asi inimlik poolelt, mida inimesed teevad, kuidas inimesed on? Briti inimesed üleüldiselt on väga viisakad, mis mulle väga meeldib. See ongi neil juba loomuses. Selle terve selle nädala jooksul, mis me härrani saarel olime, ei möödunud meist mitte ühtegi inimest, kes ei oleks öelnud meile tere. Loomulikult tegi ta seda esimesena. Me ei jõudnud ette, et ma arvan, et see on täpselt samamoodi väga-väga iseloomulik kogu kogu Britisaator kogu Šotimaale. Kas matkarada kulgeb piki rannikut, saan ma õigesti aru ja pikki või ta on täitsa niimoodi, et sa näed, kogu aeg märg, kulgeb mööda tähendab, ta kulgeb siis piki rannikut, et väikeste nii-öelda siis põigetega sisemaale või siseküladesse, aga, aga ütleme niimoodi, et need on sellised mõne kilomeetrilised põiked ehk siis tegelikult oled sa ikkagist kogu aeg mere vahetus läheduses ja nüüd ongi see valik, et kui sa tahad Gotfelliga võtta siis selle kõrgema tipu, siis selleks on vaja ka nagu natukene minna siis sisemaale, aga kuna tegemist on kõrge piirkonnaga tegemist on ikkagist mäega, siis seda merd kui just jälle ei ole nagu väga pilves. Ilmse seda merd näed ka. Ma mõtlesingi seda, et et kui Euro Eestis vähemalt mingeid saarel mingit ringi teha, et siis vahepeal pead ikkagi nagu kõrgetesse minema kõhuli vees nagu sumpa maja ja tihti pannakse ka mingit okastraati eramaa silte nagu tee peale ette, et kuidas, nagu seal siis kohalike matkajate omavaheline selline maa või territoriaalne suhe. Ja korraks lähen tagasi selle miniatuurse sotimaa peale, et kui me räägime sellest looduse mitmekesisusest, siis see kandub väga hästi ülega sinna rannikule. Just selles kontekstis see rannikum väga vahelduv, see ongi väga mitmekesine ja kui me seda rannikut on 100 kilomeetrit, siis nüüd võrreldes Vormsi saarega priima alguses selle võrdluse läheme sellega siis edasi. Vormsi saare rannajoon on ka 100 kilomeetrit, aga Vormsi saare rannajoon, jah, ta on, seal on ka loomulikult, et on nagu mitmekülgsust, aga, aga seda paraku ja selle härrani saarega võrrelda ei saa, et et, et, et seal on väga-väga põnev ja kogu aeg seal, nagu siis rannikul viibid, rannikul oma matka teha ja, ja see vaheldub. Nüüd, kui see küsimus puudutab, et seda nii-öelda Mahade erastamist ja Tarastamist, siis mul on väga hea meel jälle tõdeda, et, et see on selline jalgsimatkajale ideaalne paik just selles kontekstis, et sa ei näe mitte kuskil ühtegi eramaa silti. Sa võid vabalt telkida igal pool lõkke tegemise kohta, noh see on nagunii ja naa, et tead, natukene saab silma kinni pigistada, et tegime lõket, tegelikult väga ei teinud, ühel ühel õhtul oli võimalus selleks loomulikult kasutasime ära. Aga, aga kui kuskil ja seda juhtus paaril korral, et sinu nii-öelda nagu määratud matkarajale jäävad etega loomakarjamaad, siis seal on alati tekitatud võimalus sellest karjamaast, kas siis nagu mööda üle või läbi pääseda, et et selle peale on kenasti mõeldud. Ja, ja noh, see on eelkõige kohalike inimeste enda huvides, et keegi ei hakka takistama, vaid ta pigem tekitab sulle võimaluse kenasti läbi pääseda. Kuulame väikeseks mõttepausiks inspiratsiooniks selle matkamatkaraja kõrvale ära ühe ühe pala mille leidsin interneti avarustest otsides siis keldi, Šoti. Ma ei tea mingit temaatiliste temaatilisi heliteoseid. Selle helilooja nimi on Adrian Monsiidler ja lugu kannab nime Wulf plaad. Hundi veri. Kallis raadio kahe kuulaja me oleme koos Mikk Puurmanniga Ärweni saarel Šotimaal. Kiidame sealset matkarada ja kogu seda saart ja võimalusi seal jalgsi matkata. Mai tea räägimegi siis jalgsi matkamisest, jalgsimatkamise võludest, sellel saarel, et palju sul on kaasas ikkagi mingit toit, varustust kui ütleme, me rääkisime, et okei, et kovi poodi ei pea iga nurga peal olema, aga kindlasti seal mingitest küladest ikkagi seal läbi satud selle, selle kõndimise jooksul. Nii on, et mina pean üldse jalgsi matkamist üheks parimaks reisimisviisiks, ütleme siis niimoodi. But sellepärast, et tegelikult, kui sul on aega, siis selle käigus sa näed ja tunnetad kõige rohkem tajud seda keskkonda, kuhu sa oled sattunud kindlasti kõige paremini. Jah, selleks sa pead alati arvestama teatud nüanssidega, mida kaasa võtta. Ja loomulikult sõltub sellest sellest, et kuhu sa täpsemalt lähed ja mis on selle sinu matka raskusaste. Et enne puudutasime ka seda korra, et, et selle ärni saare puhul on selline nagu raskusastmelt keskmine. Kui sa lähed nädalaks, siis jah, alati on võimalik võtta see nädala varu kaasa, et, et see ei ole ainult ka ülemäära palju. Kui see ei ole ikkagi eesmärk, et kui ikkagi tahad seal vahepeal kuskil on seal oma mingit kraagi, pubi. Ja see on see tegelikult, millal sa saad varem kenasti kaardi pealt, et välja uurida ja sellega arvestada juba eos, et kui sa, kui sa ringi teed, saare peal see ring olema, et ärme sellest matkarajast niimoodi kinni, et tegelikult ka meie tegime omasele matka käigus ikkagist selliseid vahepõikeid, et kui meil mingi asi huvi pakkus. Aga, aga sa saad jah, kaardi pealt tegelikult selle varem varem kenasti välja vaadata, et kus midagi asub. Ja, ja tõepoolest, et sa ei pea arvestama sellega, et sa sööd hommikul lõunal ainult oma Eestist kaasa võetud põdra, konserve, mida meil paljuski õnnestus teha ja mille üle me tegelikult oleme. Oleme väga õnnelikud, et selles mõttes, et oma toit on alati see kõige kindlam täit sul on vabalt võimalik külastada väikestes külades asuvaid pubisid näiteks. Tavaliselt on niimoodi, et et ega üle ühe pubi väiksemas külas ei ole, mis on ka igati adekvaatne, palju seal ikka vaja täpselt ühte ongi ja et kui ma ei eksi, siis seal keskuses Brodykis oli neid rohkem oli ikka selline viie kanti. Et aga, aga jah, sul on võimalik külastada päeval näiteks siukest pubilaadset kohta, võta sealt oma lõuna, selle kõrvale kohalik Stautolu. See on võimalus. Kas ikka mööda lähed sealt? No ütleme niimoodi, et selle, kas keset pead või jah, sorry, ma selle matka käigus on ju energiakulu tegelikult tohutu ja, ja, ja, ja teades seda sotimaa kööki, millest on ka kohe, saame natukene rääkida, võib-olla ega sealt väga palju ei olegi midagi rääkida, aga aga teadis, ühesõnaga Šotimaa kööki, siis, siis toidud on väga energiarikkad ütleme siis niimoodi. Ja, ja sellisel jalgsimatkal tegelikult on, see on seal vägagi vajalik, sellist toitu tarbida. Vahepeal ta räägib, räägime siis lähemalt, millised on Šotimaa energiarikkad, toidud? Fischer, Chibs, eks tautoriti õlu ja ongi kõik. Tegelikult ja siia võib juurde panna veel sihuke friteeris küpsetatud toite, näiteks hägis eksis lambamaas. Lambamaos. Jah, ta on nüüd siis, seni kuni selle sõna võtsid, siis ma räägin sulle oma loose lähegi, siis on mul üks šotlane rääkis, ühesõnaga ma olin siis sellest on pikki aastaid möödas ja ta rääkis mulle, et hägisson sihuke loom. Et ta on niisugune pisikene pisikene loom, mida siis söövad šotlased, nii, ma ei tea jõulude ajal või midagi sellist. Et on selline loome, kuna Šoti on hästi mägine, et ta jookseb kogu aeg ringiratast ümber mäe ja kuna ta jookseb ringiratast ümber mäe ühtepidi kogu aeg, siis tal kuluvad ühed jalad lühemaks, kui tal on teised jalad või on ta sellisena arenenud, ühes oleksid kogu aeg ühtepidi siis teda püütakse niimoodi kinni, pannakse selle kaldus mäe peale, pannakse lihtsalt sile plaat, sest ta jookseb sellest siledat plaadist üle, siis ta kukub ümber, seda püütakse kinni. Siis ta pannakse paeltega kinni, umbes nii, nagu tead, nagu suursingirulle pannakse, ahju süüakse, hägis, sulatasin või mingid, ma ei tea, mingi kaheksateistaastane, vaatasin suurte silmadega otsa šoti tühjusesse, päriselt. Et jah, ta vist ei ole loom, ei ole jah, et äkki siis iseenesest, et et on selline toit, kus siis igasugused rupskid on kokku pandud ja, ja nad on siis lamba mao sisse nii-öelda põimitud sõlmitud ja, ja see on siis kenasti ära paneeritud ja tüüris Fitööris ära küpsetatud, et tohutult rasvane toit, see jääb kenasti seal niisugune iga iga amps jääb suulakke kinni. Mõnusalt, aga, aga noh, kui sa nädal aega oled, siis ühe korra võib proovida küll, et täitsa hea enamus. Et sellele traditsioonilisele Fishenziipsile, mida tõesti on igal pool, aga, aga Fishenshipsi puhul muidugi jälle tasub, tasub esile tuua, et et ta on seal hea. Ta on tõesti teha eriti, kui sa saad sellise toreda väikese pubi Vision Chipsi, kus pubi omanik on samal ajal ka leti taga on selline vanem naisterahvas, võib-olla. Ja täpselt sellesama käega, millega toob sulle selle Fitzintšipsi, valab ta sulle aga vaadist sellest Autüüpi kohalikku õlut? Ta on väga viisakas, ta räägib, ta tahab sinuga juttu rääkida, tahab sinuga jagada kogemusi, teda huvitab päriselt ka, kust sa pärit oled. See kõik on väga tore, et loomulikult see on see nii-öelda elamus, selle nagu toidu juurde veel omakorda, mis teeb seda toitu, mis teeb selle toidu alati paremaks ka. Et et see on see seal, see šoti rahvusköök nii-öelda jah. Hea. Kujutan täitsa ette selliseid väikseid idülliline külakeses matkale, noh nagu ma ütlesin, et kuidas ikka siis sihukesest sellisest kohast mööda lähed, kui tegelikult ma saan aru, et turism või matkaturism on ka saareelanikele nagu üks oluline sissetuleku allikas ja, ja tegelikult kui sa oled jalgsimatkal, siis on sul vaba voli ise otsustada, mida sa teed. Sa võid saada hakkama väga vähesega. Mis tähendabki seda, et sa oled Eestist näiteks kaasa võtnud oma need odavad konservid. Odav ei tähenda alati halba. Aga, aga täitsa vabalt, sa võid ka arvestada endale juba niimoodi eos ette, et nendel päevadel ma toitun enda kaasa võetud asjadest konservidest, kuivainetest, aga nendel päevadel me näiteks otsin mingi söögikoha ja see võimalus on olemas. Et see taaskord mulle väga meeldib just kogu selle jalgsimatkamise protsessi juures. Ja me rääkisime sinuga ka, et saadet ka, et nii-öelda ette valmistades, et et vaat, üks eesmärk on inimesi inspireerida, inspireerida, matkama, reisima aja ja, ja mitte tingimata teha seda seitsme maa ja mere taga ja kaugetel maadel, kuhu peab kalli lennupileti ostma ja nii edasi, et saab seda teha ka lähemale, et siis räägimegi natukene eelarvest. Et ma saan aru, et selline sellisel viisil Šotimaale minemine härrani Saarele, et see on noh, seda võib teha võimalikkus üsnagi soodsalt. Kokkuvõttes. Absoluutselt see, see vastab tõele soodne naat, loomulikult suhteline lojaja, aga, aga loomulikult, et noh, toome jälle selle jalgsimatka saad ise valida, saab ise otsustada, selle võrra saad ka vaadata, et millise nii-öelda eelarvega sa saad arvestada oma selle reisi jooksul. Et see Šotimaa ja seal on väga hea näide, kuidas tõepoolest seda võimalikult kuluefektiivselt teha. Kui me nüüd läheme konkreetsete numbrite juurde, siis ma ütlen kohe ära, et just, et see, see nädal aega minule tegelikult nii-öelda maksis 400 eurot. Selles osas oli kõik, mis me tegime ja sellest poole loomulikult moodustus siis lennupilet ja lennud lennupileti sisse on arvestatud suur pagas mis Ryanairi puhul muidugi on sihuke kallis, nagu vaadates nagu laieneri piletid muidu, siis on selline küllaltki suur kuluosa. Et selles kontekstis ma arvan, see on igati mõistlik ja, ja just nagu, kui me räägime ka sellest nagu ajaefektiivsust, et kui kiiresti sa saad otse Tallinnast Edinburghi, kui kiiresti saad enim brilist, edasin härrani saarele ja täpselt samamoodi tagasi. Mul on väga hea meel, et sa selle konkreetse numbri välja tõid, sellepärast ta teadis, et ühendkuningriik reeglina on ju kallis koht ja, ja kui sa ei söönud seal ainult turistieinet teinud keedupulgaga ei kestnud merevett, vaid, vaid ikkagi said sellest audi ja ja hägisse ja pistsin Chips endale aeg-ajalt lubada, siis on see minu meelest ka täiesti üllatavalt üllatavalt mõistlik summa, mille eest nagu ikkagi terve matk matk läbi teha. Ikkagi korra, püsides veel sealsamas seal, nendes külades, nendes kohalikes inimestes, millega nad seal veel tegelevad. Peale selle, et stardi valavad ja teise käega hägistaga Enne mainisin korra, et hästi, palju on põllumajandustõesti, palju on loomakarjamaid, lamm lammaste ja siis veiste karjamaid. Et seal nagu ringi matkates on pidevalt aastates ennast kohas, kus sa näed enda ümber tähendab siis ühel pool näed sa merd ja teisel pool siis näed siukest suurt rohelist kõrgustesse ulatuvad karjamaad ja siis selle kuskil kõrgemas tipus näed sa ühte maja, sellist korralikku maja, siis sa võid enam kui kindel olla, et, et see on nii-öelda selle nagu see, see on see põllumees, kes seal elab. Põllumees, kes elab nii-öelda oma valduste siis üleval tal on ühelt poolt vaade merele, teiselt poolt siis vaade oma nende karjamaadele, mis on hästi kihvt turismindus, loomulikult on need pisemad hotellid, on need pubid. Et mis siis, mis siis turisti vastu võtavad? Taas kord ma toon siin nagu välja selle, et et ega seal ei teki seal tunnet, et see oleks turistide poolt ülerahvastatud, mis minu arvates on kaela nagu tore aspekt ja need, kes on toredad inimesed, kes sinna tulevad oma nädalavahetust näiteks veetma millega veel tegeletakse ääreni saarel on oma kohalike meierei toodavad väga head juustu mida sai ka sealt kaasa võetud. Neil on oma õlle bluuri. Seda nad pisut ekspordivad ka sealset õlut, aga, aga väga väga vähesel määral eelkõige ikkagi siis on see selline nagu oma saare jaoks. Seal on viiski dist Hillary. Ja, ja mis me veel nagu tegelikult tuli nagu seal kohapeal ka välja, et väga palju tegeletakse metsandusega. Et need on sellised peamised elatusallikad. Ma proovin seda matkarada nüüd jällegi endale silma ette tuua seda merd ühel pool karjamaid, teisel pool, okei, lõunal käisid sealt pubist läbi, tegid seda tibilise Chipsi õhtul jõuad lõket, ei saa teha, kus sa ikkagi oma nagu telgi paned, kas seal on sellised spetsiaalsed RMK kohad, kus siis on võib-olla ka mingeid teisi matkajaid või midagi sellist või, või, või, või sa lihtsalt lähed, vaatad kuskil kadakate vahel lükkade modellidesti ja kadakaid ei ole? Vornsion kadakas ei ole. Aga, aga kord, miks on ideaalne jalgsimatkasihtkohti paik, kus seda, kus seda ette võtta, on see, et sul on vabadus, et sul on vabadus valida ise kohti? Jah, seal külades on ka mingid sellised eelkõige just karavanide jaoks mõeldud parklad, kus sa võid ka siis minna oma telgi panna, aga see kõik on nii vale, halb täitsa ausalt. Et tegelikult seesama vabadus valida ise see koht, see on väga tore ja neid kohti jagub selles mõttes, et kuhu sa saad oma telgi panna, kus sa saad priimuse peal toitude, teinekord ka lõket teha. Mida tuleb silmas pidada, on see, et see ööpäevane tõus ja mõõn on küllaltki siis suure haardega, et et ja seda tuleb alati alati õhtul vaadata, et sa hommikuks ei oleks vihjal oma telgiga. Aga neid kohti jagub ja, ja see on väga tore. Teinekord tekitab jälle selle tunde, et tahad jälle võib-olla aina paremat paremat, et kui sa oled, oled päeval juba 20 kilomeetrit ära kõndinud. Ja, ja tundub, et jõudnud päris eas telkimiskohta siis siis tekib mõte, et äkki on veel parem ja, ja siis ja siis, kui sa hakkad edasi hoonetes, hakkab natukene natukene nagu pimenema ka ja, ja juba on kolm kilomeetrit juurde kõnnitud ja siis võib-olla ei tulegi enam seda paremat kohta, et et see on alati risk, millega peab arvestama, et targem on loomulikult võtta see, et esimene otsustada, et see esimene, mida me näeme, et see ongi see hea ja nii on, aga, aga tegelikult on tõesti on nagu tore, et neid kohti tõepoolest jagub just ilusaid kohti, kus ruumi telkida ja kui sa küsisid selle kohta pead, kas sa pead jagama nii-öelda oma telkimis ala siis teiste turistide või matkajatega, siis absoluutselt mitte selle nädala jooksul tuli meile vastu minu mäletamist mööda täpselt kas matkalist, kes olid siis meiega sarnased seljakottidega ja kes seal šotlased. Et taaskord mulle see meeldib eestlased natuuriga yldiselt matkates või noh, see on loogiline, et seal ei otsijad sulle kogu aeg mingisugune kamp vastu tuleb. Võtame siin vahel need järgmise mõttepausi, kuulame ära ühe šoti luuletuse, millel on Youtube'is ainult 25 miljonit vaatamist. Ja mis räägib siis sellest, mis seal šoti mehel siis täpselt ikkagi selle kildi all peidus on. Vot sellised lood. Selle laulu ajal meil tuli meelde, et te rääkimata seal, ma ei tea, kas seal pubides, baarides või külades või kust oli seal mingisugune kohalik Wynne Jones, räägi see lugu ära ja see on, see on väga selline tore lugu, et et sai SAISis kohatud ühte meesterahvas, kes tõepoolest täpselt nagu Jouns. Nii selline dressides kuldketiga pikem jässakas turske tüüp, kes istus baarileti taga, jõi oma jooki ja siis käis iga 15 minuti tagant väljas suitsetamas. Et ka see on, millal see juhtus, oli, oli samamoodi lihtsalt keset päeva, kui me otsustasime, et teeme sellise toreda nagu pausi ja läksime, külastasime kohaliku kohaliku pubi. Et sellised detailid lihtsalt jäävad meelde ja taaskord oli tegemist meesterahvaga, kes päriselt ka huvid. Ta ütles, et kes me oleme, kust me tuleme, kes oli sõbralik, olgugi et ta nägi välja nagu selline eksjalgpallur, Slaž vang iganes. Et, et, et see on tõesti nagu väga sümpaatne ja väga tore, sellised detailid jäävad lihtsalt meelde. Küll. Aga need tõmmates jälle sinna, kus me olime enne enne selle luuletuse algust sinna telkimisplatsile ja õhtusse ja et, et need on ju ka. Ma ei tea, mis kell seal päike otseselt loojub suvel või mis kuusse seal käisid, aga, aga sellised õhtused hetked kui sa oled, kui sa just enam ei kõnnionju või noh, kui me räägime jalgsi matkamisest, et et mis nende tundide jooksul toimub. Me käisime hea suvisel pööripäeval tegelikult eesti keel jaanipäeva paiku, et et päevad olid küllaltki pikad, mis oli ka tore, aga, aga mis seal siis toimub, sa oled oma telgi püsti saanud. Sa oled võtnud oma kodinad välja seljakotist eelkõige siis selle toidumoona priimuse gaasiballooni ja hakkad toimetama, sest et see matkades sellised protsessid võtavad tegelikult väga palju aega, aga see on kvaliteetaeg, siis on tõesti fantastiline aeg, mis sa seal õhtul selle priimuse ääres või siis teinekord juhtub, et saad lõket teha selle ääres, nagu veedad saad juttu rääkida, rääkida sellest, mis päeval juhtus, mida me nägime ja mõelda, et mis järgmine päev toob. Ja siis tulevad mängu sellised väiksed nüansid. Meie meie toredast matkaseltskonnast on Parinimised ka kirglikud kalamehed ja siis olles rannas ja kala püüdes märkasime, et et mõõna ajal kivide külge klammerdunud hästi palju mingisuguseid teokarpe. Ja siis natukene kiirelt guugeldades läbi nutiseadme tuli välja, et need on väga väärtuslikud teokarbid, et kas olidki mingi 80 eurot kilo, oli mingi turuhind või midagi sellist. Ja loomulikult siis tekkis hirmus kihk seda kõike proovida. Ja, ja see on jälle selline tore elamus, mis jääb meelde, et isegi kui need ei olnud tegelikult maitselt nagu kõige paremad, et no olgem ausad, olen saanud elus paremaid teokarpe, siis ikkagist, see on see, mida loodus annab ja mida sa ette ei näe. Ja sellest tasub kinni haarata, seda kõike proovida ammutada, mis, mis su ümber on, et väga põnev kogemus, järgmine päev olles mere ääres täpselt samad teokarbid, täpselt samamoodi sai proovitud ja siis juba sellises nagu Staudi kastmes. Ma ei teagi, milliseid hetki nüüd sellest saarest veel välja tuua või kaasa võtta Ta või sellelt matkalt viis päeva seitse ma ei tea, kas olla, kas, kas, kas, kas olla kuskil veel oskad välja tuua mingi konkreetse momendi mingi ägeda ägeda koha sellel matkal või, või, või võiksime inspireerida inimesi kuidagi teistmoodi öelda? Näed, et vot seitse päeva max aeg seal olla kolm päeva miinimum, et, et kui me selle saare juba võtsime nii-öelda kiita, promoda ja ma arvan, et kui me räägime ikkagist reisijalt reisijale, siis hästi oluline aspekt on see, kuidas sa sinna saad, seesama, et sa saad otse lennata Edinburghi Edinburghis saad sa tegelikult kahe tunniga sõita sadamalinna, kust läheb praam siis veel tund aega sinna saarele. Kogu protsess kokku on tegelikult nii lühike aeg, kui sa juba oledki seal saarel ja selle protsessi käigus, mis on eriti põnev, et et me tegelikult meil oli, meil oli väga mitu erinevat transpordiviisi, on lennuk, on buss, siis klaaskusse, rong, klaasgavust, siis sadamalinna ja siis on praam ja siis sa oled juba jalgsi omapäi ja, ja kogu see asi kokku, see käib nii kiiresti, kes on nagu hästi-hästi, lihtne ja mugav ja mõnus tõesti kiirelt sinna saarele. Ometi tundub sotimehega kõigile väga selline kauge, tegelikult ei ole veel väga kiiresti, et ma lihtsalt siinkohal tahangi julgustada mõtlema Šotimaa peale, kui väga kui väga hea jalgsimatkasihtkoht. Ja kui see pesu Šotimaal oled, siis miks mitte ettevõttega? Reisin härrani saarele. Ed sääreni saar tõepoolest pakub väga palju, väga palju vaatamist, väga palju käimist, väga palju elamusi, just nii oma loodusliku poole pealt kui ka inimeste inimeste osas, kes seal elavad ja igapäevaselt toimetavad. Aga kui sa neetud, oskaksid veel ühe sellise mingisuguse isikliku emotsiooni oma retkelt mõtte kaasa anda, mis ei pea tingimata igalühel korduma, igaüks saab luua enda enda matka, aga, aga mõne hetke veel kõik esimeselt keskmiselt või viimaselt päevalt. Mul tegelikult Mul on meeles üks tore kokkupuude kohaliku politseiga. Et me olime, ma arvan, sel päeval teinud üsna korraliku korraliku päeva siis kõndimise kontekstis marsruudi kontekstis, et, et meil on, ma arvan, läbinud 25 pluss kilomeetrit ja oli juba küllaltki hiline õhtu olime jõudnud ühte väiksesse külakesse, jaa, jaa. Ja otsustasime, et enam edasi ei lähe, et äkki me saame kohaliku küla parkimisel loomulikult ka mere ääres kasutada siis telkimiskohana. Aga ei ole selles päris kindel, et kas sinna tohib ja kas ikka nagu on õige ja siis nägin politseiautot ja suundusin selle politseiauto poole. Kui ma sinna siis nii-öelda siis esiistme kõrvale saabusin akna juurde, siis nägin, et roolis istus politseinik. Selline noorem politseinik oli süles, oli tal koerakutsikas, paitas seda kutsikat rääkina paitas ja rääkis seal kutsikaga, samal ajal mina viisakad, siis teretasine, küsisin, et kas seal selles pargis selles küla pargis tohib telkida või tohi. Ja politseinik selle peale teatas, et kuulge, et, aga, aga see ei ole, see ei ole üldse hea koht. Et selles mõttes, et teil on palju parem, teil on endal palju parem, kui te lähete külast natukene välja, et seal on palju mugavam, siin hakkavad hommikul inimesed ärkama ja tööle minema ja autod hakkavad sõitma, et et ärge siiajääjate pole endale hea olla ja, ja see jälle jääb meelde, see tõesti jääb meelde, et see on niisugune pisike nüanss, aga see näitab seda inimeste toredust ja lahkust, mis seal saarel on igalt poolt siis välja välja kumab. Huvi järjest kasvab sademed, mõnel kuulajal ka, ma küsin ikkagi lõpetuseks sellise noh, paar siukest praktilist detaili veel. Et selliseid jalgsimatku saab teha, nagu sa ütled, erineva raskuskategooriaga saab võtta rohkem või vähem konserve kaasa hoida inimestest eemale või siis vastupidi käia minna kuskile hotelli, jätan. Et kui ma nüüd tahan seda seal kombineerida, tahan selle algselt jalgsi minna, aga ühel hetkel võib-olla mõtleme tota, aga nüüd on mul sinna teise nelja muhumaa otsa kõige päris pikk maa, et kas seal sõidab ka mingi ühistransport või on seal veel mingisuguseid liikumisversioone. Nüüd jäeti välja, jättes selle karavani matkamise siin ühel ühel hetkel välja tõi ja karavan ei näinud ka eriti, et olid ainult markeeritud Need karavani parkimisalad, aga see oli ka kõik. Ja seal saarel tegelikult on võimalik mida ka paljud rakendavad, rentida endale jalgrattad, mis nagu ka Vormsil soovitan, kui te olete Vormsi, lähevadki ikka jalgratas, mitte auto. Et mis on tegelikult väga praktilised liikumisvahendid selle saare kontekstis. Täpselt samamoodi on seal väga korralik bussitoimetav bussiliin. Et kõikidesse põhiküladesse liigub buss suhteliselt iga nagu tunni aja tagant. Et ka nii saab alati ühe, et sa ei pea tervet seda sadat kilomeetrit üldse tingimata täis jalutama. Jalutamine on loomulikult hea sõnajalad kogu aeg 30 kilogrammi, nagu seljas on. Et tegelikult alati saab nii-öelda mingeid osi vahelt ära jätta Ta ja ja selle vahemaaga bussiga bussiga täita. Et näitasid eksootiline ehe ei ole ainult seitsme maa ja mere taga, vaid ka võib-olla kolme maa ja mere taga kuhu saab soodsalt ja praamiga, kus ei pea olema müstilisel viisil või helmest hilisemal põhjusel üksteise peale tõstetud suure kivimürakad. Aitäh, hea kuulaja, et tegid selle matka meiega kaasa. Ma tuletan meelde, et kõik reispassisaated on kenasti järelkuulatavad igas podcasti programmis. R2 äpis ning R2 koduleheküljel. Külas oli Mik puurmann. Mina olen Ivo Tšetõrkiniga, saade on reispass. Värske, vaba on raadio kaks. Lõpuloo laulab Šotimaal Glasgow's 1996. aastal kokku pandud bänd, mille nimi on Belle and Sebastian. Ning kauni kohtumiseni järgmisel pühapäeval.
