Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Eetris on puust ja punaseks raadio kahe igapäevane teaduskild. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning sel nädalal oleme pühendanud oma saatelõigud tervise- ja inimeseteemalistele teadusuudistele. Nagu sellisel puhul ikka, on stuudios abiks neid teemasid kommenteerimas geeniteadlane ja Tartu Ülikooli teaduskooli direktor Riin Tamm. Trieri tere, Arko. Tänasest neljapäevani, siis samal ajal tutvustame teile IGA PÄEV uudist nendest samadest meditsiini ja tervisevaldkondadest ja alustame teemaga liidritest. Ehk siis me oleme siin saates ka rääkinud, et leetrid on nii-öelda tagasi tulnud. Paljudes maailma riikides just vähenenud vaktsineerimise tõttu on puhkenud kuued puhangud peaaegu epideemia mõõtu. Me räägime kümnetest ja sadadest tuhandetest haigestunutest võrreldes käputäiega mõni aasta varem. Nii et leetrite ümber on viimasel ajal olnud, et päris palju kära. Ühelt poolt on inimesed, kes ütlevad, et mis, mis see ikka ära ei ole, tegemist on üsna kahjutu lastehaigusega. Teiselt poolt kogunevad tõendid, millest ma siis ka täna räägime. Et vaktsineerimine leetrite vastu oleks siiski vajalik ja mitte ainult selleks, et haigust ennast ära hoida, vaid selgub, et sellel on ka mõningaid teisi positiivseid kõrvalmõjusid. Riin, nagu see uudis väidab, on arstid juba mõnda aega tähele pannud, et need lapsed, kes on leetrite vastu vaktsineeritud, tunduvad olevat kaitstumat ka teiste haiguste vastu. On see nii? See uudis tõepoolest seda väidab, teadlased uurisid, nagu sa juba ütlesid, vaktsineeritud lapsi ja vaktsineerimata lapsi, ehk siis neid, kes on haiguse läbi põdenud ja nende lastega, kes ei olnud vaktsineeritud, jaid haigeks jäänud, olid küll juba siis kosunud uuesti siis leiti et lisaks sellele tõesti, et see leetri leetrite siis läbipõdemine lööb immuunsüsteemi mingis mõttes täiesti sassi. Ehk elu jooksul kogu oleme puutume kokku erinevate haigustekitajatega ja immuunsüsteemil on selline võimet, kui ta on mingi haigustekitajaga kokku puutunud, siis talle jääb see meelde. Ehk ehk arenenud Nemad kujunevad välja siis immuunsüsteemi mälurakud. Ehk kui inimene puutub uuesti kokku sama haigustekitajaga, siis immuunimmuunsüsteem reageerib juba palju kiiremini ja saab sellest haigustekitajatest paremini jagu. Ja on ka ju tegelikult vaktsineerimise põhimõttelt tutvustada neid haigusetekitajaid juba enne, kui meil peaks tekkima võimalus haigus läbi põdeda. Jah, või siis vähemalt, isegi kui meil päris ei õnnestu läbi põdeda, siis haiguse vorm peaks olema palju, palju kergem. Ja antud tööst siis leiti, et, et kui lapsi on vaktsineeritud, siis peale leetrite läbipõlemist oli tegelikult kadunud neil väga-väga suur hulk neid mälurakk, kõike, mis kaitseksid neid teiste siis haigustekitajate eest. Ja sedasama efekti ei leitud nendel lastel, kes olid vaktsineeritud, ehk siis nende immuunsüsteem püsis ütleme, selline terviklikum ja kindlasti kaitses seda last paremini ka teiste haigustekitajate vastu. Aga nendel lastel kahjuks, kellel siis vaktsineerimiste Ta ei olnud, nende immuunsüsteem oli, oli päris segadusse aetud, võiks selle kohta öelda. Nii et kui enne leetrite põdemist laps võis isegi olla olla kaitstud teatud haiguste vastu, no ma ei tea, kas või tuulerõuged, sest oli need läbi põdenud oli saanud vaktsiini mõne teise tõve vastu, siis pärast leetrite põdemist siis immuunsus mälu oli kadunud ja tegelikult sellega koos ka see kaitse. Jah, nii et kui laps siis puutus kokku mõne teise haigus tekkida, aga siis ta tõenäoliselt põeks või põdes seda uuesti palju raskemalt läbi. Ja siin oli võimalus muidugi tõesti, et et teha uuesti läbi siis protsess, et nendele lastele neid, neid lapsi siis nagu ütleme, nagu mingis mõttes sihipäraselt nakatada erinevate haigustekitajatega, aga, aga see võib jälle omakorda kaasa tuua väga tõsiseid terviseprobleeme, nii et see ei ole nagu väga mõistlik tegevus. See sõnum ongi siis väga lihtsalt see, et me peaksime olema leetrite vastu vaktsineeritud, sest tegemist ei ole väga kahjulik. Aga jah, ja ma arvan, et siin on tegelikult hästi hea näide sellest, et mida rohkem me tunneme inimest seestpoolt paremini on, mida me tunneme paremini immuunsüsteemi seda suuremal hulgal me suudame luua väga häid seoseid erinevate asjade vahel. Nii et ma arvan, et see näitab tegelikult seda, et et mingid asjad ei toimi nagu inimorganismis üksinda, vaid see on tegelikult terve kom pleksi, selline suur kogum, kogum tegelikult erinevaid tegevusi, mis siis, mis siis inimese organismi tervikuna võiksid mõjutada. Ja ma arvan, et siin on tõesti väga oluline, väga oluline sõnum see, et et tuleks vaktsineerida, tuleks tegelikult mõelda enne, kui, kui lugeda erinevaid erinevaid meediakajastusi, et et ja küsida endalt hästi palju küsimusi, et mis on ikkagi päriselt jää, mis on päriselt halb. Aga üks asi midagi loomulikult, mida nad üritavad siin veel teha, et nad tahavad ikka loomkatseid ja vaadata täpsemalt, et kas loomade peal tonni toimib sagar samasugune süsteem, ehk siis reesusmakaak tahetakse kasutada. Nii et ma tegelikult arvan ka seda, et see on selline esimene raport sellest, et kindlasti oleks vaja vaja vaja võtta suurem hulk, suurem hulk lapsi uuringusse. Et siin oli praegu tegemist alla 100 100 lapsega, et, et neid võiks olla, miks on natukene rohkem, et, et me saaksime tõesti kinnitada seda tulemust ka sellises iseseisvuse natukene natukene suuremas siis Kohordis. No see uuring ilmus ajakirjas Science, mis on üks kõige tunnustatumaid teadusajakiri üldse, nii et, et selles osas ilmselt võib usaldada, et, et see on nagu põhjalikult läbi kontrollitud, et no nii, et see väide põhimõtteliselt peab, aga ilmselt nagu täpsemalt aru saamiseks sellest mehhanismist, mis seal siis inimkehas selle mõjul toimub. Et ma arvan, selleks on tõesti vist rohkem uuringuid tarvis. Jah, ja tegelikult, mis annab tegelikult tõesti nagu sellist tõe põhilist juurde, et need uuringud tegelikult tuli, mis siin oli tehtud ja millest siin tegelikult räägitakse, aga noh, nagu inimesed on erinevad, karnime eetiliselt, siis tegelikult see, see hulk Neid rakemise erinevatel inimestel siis nii-öelda ära kustutati, oli erinevalt võib-olla uurida mehhanism, et teate, et miks siis miks siis mõnel lapsel just nii palju ja teisel natuke vähem, et minna nüüd rohkem detailidesse, kui see ütleme, selline suur pilt on nagu selge. Ja eks seal ongi ka nii-öelda see aitabki avada nii-öelda varjatud seosed asjade vahel, et nagu kas nad siin kirjutavad, et kui ma ei tea, laps pärast leetrite põdemist kaks aastat hiljem saab kopsupõletikku, siis need, need on asjad, mida me ei oska omavahel seostada, kuigi tegelikult nad täpselt võivadki olla seotud sellesama mehhanismi kaudu, et, et nii-öelda see keha kaitse kaob ja ei taastu enam nii kiiresti. Ja see on tõsi, et me tegelikult ju ei tea, kui pikaajalised mõjud on, see on täiesti õige. Kas see oli tänane raadio kahe teadusuudis siin stuudios saatejuht Arko Olesk ja geeniteadlane Riin Tamm? Oleme tagasi homme siis uue uudisega kuulmiseni, puust ja punaseks, puust ja punaseks.
