Kevadel katsetati Eestis Haveliste heidutusjahti, selle tarbeks valiti välja kolme sorti maalapid. Ühtedel viljapõldudel lindusid lihtsalt hirmutati ja teistel põldudel lasti mõned linnud maha. Lisaks valiti välja rohumaad, et vaadata, kas kärast Elaskudest hirmunud hanelised võiks hoopis nendel söögipaiga leida. Kui lähtuda ainult vaatlustest, võiks öelda, et johtimine peletab lindusid palju paremini kui paljas hirmutamine surmava heidutusega põldudel märgati hanesid varasemast koguni 70 protsenti harvem, samas kui teistel põldudel oli sama näitaja 25 protsenti. Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Raco ütleb, et arvestada tuleb ka seda, kui tihti hanesid otsimas käidi. Nendel põldudel võimalik, et tehti neid vaatusega väiksemal sagedusel kuus hanesid, et talve sõidutati täiesti hommikul letonia heidutus, kütiti võib olla üks või kaks lindu ja siis ei pöördutud sinna põllu peal ennem tagasi võib-olla kui järgmisel päeval, et see võis olla seal ka vaheajad ja nende põldudel, kus siis hanesid miteletuaalseteidutati, seal käidi, neid heidutus tegeleb näiteks võib-olla kolm korda päevas. Aimar Raco lisab, et ükski teine mõõdupuulindude laskmisel ja niisama hirmutamisele olulist vahet ei näidanud. Muuhulgas loeti kokku Hanneliste väljaheited ja neid oli sisuliselt ühepalju. Olenemata sellest, kuidas lindusid peletada, prooviti. Seal katses hinnatud näiteks seda, et kui kartlikud on haned, et kui me läheme legaalse heidutusega põllule ja mitelektuaalsele heidutusega põllule, siis kui kaugelt inimest nähes Anemeetrit lendu lähevad, et siis Janetkisi tuvastatud mitteolulist erinevust. Tanel läksid enam-vähem lendu sama distantsi pealt ja sama mootoriga tagasipöördumisaeg, et üldiselt haned ikkagi nendel põldudel, kus seal individuaalheidutus ei pöördunud olust hiljem tagasi Põllitagetaalse heidutusega põldudest. Ehk hanede tapmiseni Isamaa hirmutamisel põllukahjude mõttes suurt vahet ei ole, küll aga tuleb veel uurida, kumb viis on kuluefektiivsem. Sama tulemuse võib saada väga erineva pingutuse või panustamise poolest, et me võime välja tuua selle metalse puu näiteks ühe korra päevas sellest piisab, aga mittellektuaalse tuleb võib-olla põllu peale kolm korda sellest juba tekib näiteks hinnavahe ja sellist kuluefektiivsuse tahaksime me järgmisel aastal. Kui meil see projekt jätkub, tahaksime kindlasti analüüsida. Ja lõppkokkuvõttes peaks sellest formeeruma haneliste siis ohjemis kava, et kuhu me tahaksime siis kõik need soovitused sisse kirjutatud, et kuidas siis põllukahjustusi väheneda, milline osakaal peaks olema sellest metalne küttimine, kui suurel laval seda peaks tegema ja nii edasi, et anda põllumeestele soovitus, et selle koha pealt
