Ei tea iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Tere, täna on meil küsimustele vastamise päev ja mis te arvate, kui kuulaks õige meie hea sõbra, tammekännu Jaani laulutähtedest ja siis pärast seda hakati küsimustele vastama. Mina olen igal juhul nõus. Seal polegi nii pime kui saam ta õue käi. Kõrgel kaugel all ka ime. On Salavalgus täi. Ööde igatsevad silmad. Külmad ta vaala. Väär Levad üle ilma kõige keskel põhjana. Kui sul mure tärkab, põu? Või kui paha on Soome-l? Ole maa, pead öösel õue. Et keeks peatu, linnud. Vaata lõppematu taeva. Tühi ja kõiketeadvat Pill, Kuu. Kao vaat sinu pisi vaeva, mil joonisfilm Mil Leonis will go. Nägin üht filmi, kus haisid küüti vee alla asetatud aparaadiga, mis tekitas madalat, võnkuvad heli. Kas see on ka tegelikult nii, et sellise heli peale palju haisid kokku ujub, nagu filmis näidati? Jah, seda on küsinud Tallinna poiss Joosep, kes õpib viiendas klassis, onu oleks, kas siis püütakse aisid tõesti nõndamoodi fotot kullakallikene? Mul on väga vähe kogemusi hoiduda püüdmisega, aga ma usun, et midagi säärast võiks töötada küll. Igatahes kindla sagedusega võnkuma, nõrga elektriväljaga saab igasuguseid kalu püüda. Neid võnkumisi ei ole eriti palju, 50 ütleme niiviisi, 40 kuni 50 hertsi. Aga madala häälega seda vist küll mitte, vaata, hai ise vilistab vees. See on siis niisugune heli, mida inimesel kõrs paljas kõrv nii-öelda ei kuule. Kuid kui seda võimendada, siis on võimalik seda kuulda ja võib sellist ka tekitada. See võib-olla kutsub haisid kokku, kuid püüda neid siis meelitada. Ma ei tea, ma ei tea. Mis sa arvad selle hai prügi kohta, kas sa ise oled käinud püüdmas? Ei, mina ise ei ole haisid, püüd minu ainuke kogemus haiga, mis, mis mul on, on ülikooliajast pärit, kus mul õnnestus lahata ühte tillukest ogahaid, mis oli 70 sentimeetrit pikk, ta ei jätnud küll eriti sellist hirmuäratavat muljet, pigem olid veidi õnnetu ja haises hirmsasti kalamaksaõli järele. Tähendab ilmselt mingisuguseid võnked neil haidele peibutavad mõjuvad küll seda on katsetatud päris mitmetel kordadel ja ma usun, et see on täiesti võimalik, et neid niimoodi juurde meelitada saab ja teatud teised sagedused jälle sellised, mis need eemale peletavad. Nii et seal peab väga täpselt oskama neid sagedusi määrata. Sest ma tean, on välja töötatud mingid Hay peletusvahendid, need onu sellistes päästekomplektides antakse kaasa siis, kui hai juurde ujub, tõmmatakse mängima või kuidas seda öelda piiksuma ja see tekitab terava vastiku võnkesagedusega võnkumist, et haid põgenevad või vähemalt ei tule väga lähedal sellele inimesele, kes hätta sattunud on. Ja tegelikult ega rohkem ei olegi vaja, kui seda, et ütleme, kas või meetri kaugusel seisma jääks, lähemale tuleks meetri kauguselt ikkagi saab hammustada, kui ta nina vastu paneb, siis hammusta tagant. Nii palju siis haidest, aga küsimusi on veel. Marika sokk küsib, et kas linnud ka talvel värvi muudavad. Ja see on küll päris reaalselt isegi meil Eestimaal olemasolev nähtus. Meil on sellised püüd rabapüüd, kes oma seda värvust muudavad ja lumepüüd seal põhja aladel teemad lähevad talvel valges, nii nagu mõned jänesed, valgejänesed, kes meil on. Kusjuures nemad jälgivad ikkagi selle oma valgeks minekuga seda aastaaja rütmi tähendab selle valguse intensiivsuse vähenemist ja kui ikka hakkab juba pimedamaks kiskuma, siis kirjud suled lähevad valgemaks seljas. Ja tihtipeale kui lumevaene talv, nagu meil viimastel aegadel on olnud, siis nad satuvad päris õnnetus olukorda, selle asemel see värvus neid varjaks. Selle asemel annab see neid suurepäraselt välja. Ja siis nad on sellised valged ja õnnetud ja natuke kurb on vaadata ja see ei toimu mitte üheaegselt, nii et Ühel hetkel raputab need kirjud suled maha 1000 valge tasemele, vaid võtab kuu või isegi võib-olla natuke kauem aega, enne kui need valged suured selga kasvavad. Need võib leida sellise sügisesel ajal ka päris kummalisi, pooleldi valgeid poolelt kirjusid, püüsid kes siis ei ole veel üks ega teine ja kevadel sulgema täpselt vastupidine jälle. Tegelikult no ma ei ole looduses, juhtub kunagi neid valgeid nägema, aga ma arvan, et see võiks olla päris erutav kogemus sattuda kokku taolised püüga. Mul on praegusel hetkel seina peal kodus kalender, kus on pilt sellest lumepüüst. Allo tekst, et seal on siis lumeöö ja ausalt öeldes esimesel päeval või kontserde püütakse, tähendab teksti lugenud, ma panin pildi seina peale ja vaatasin siis seal seda pilti seal. Ilus selline talvine maastik, lumehang esiplaanil ja taga ilusad kuused, vaatasin küll mõnus pilt. Ja siis, kui järgmisel päeval vaatasin tekstiga selle kirjutanud lume füüs maksnud, vaatame siis esimese hange peal istus seal öö ja tõesti ta sulas selle hankega nii hästi kokku, et ma ei saanud üldse aruka Kunevad hooletult pilgu üle selle pildi lased siis ei pane teda tähele ja ma usun, looduses toimub see efekt täpselt sama moodi, et sa võid temast võib-olla paari meetri kauguselt möödakäija lume peal valge, märkamatu ja, ja nii ta elus püsibki. Ago Georg, sa ütlesid, et nüüd lähevad valgeks ja siis selle peale, kui pimedaks hakkab minema, mina mõtlesin kogu aeg epaatiatikaat, lume peal lähevad valgeks, asi on ikkagi olnud senini seatud. Kui läheb pimedaks, siis tuleb lumi maha, aastatuhandete jooksul on seni olnud, aga aga nüüd on kuidagi viimastel aastatel see asi käest ära läinud, läheb pimedaks küll, aga lund ei tule ja eks suur eestlane on üks suur ühtlane niiske pimedat või siis on külm ja pime, aga seal Londoni nii vähe. No iseenesest praegustes oludes mulle isegi meeldib, et seda lund ei ole, sest kuna teda nagunii keegi vähemalt linnast ära koristasid ja pääseks varsti võib-olla liikuma teda piisavalt alla tuleks ja sõltub ka sellest, muidugi vastan sellele küsimusele, mida tal võiks pidada ka näiteks Aafrikas ja troopilistel aladel. Talv näeb välja kui üks pidev suur vihmasadu. Ja on olemas linde, kes vihma käes muudavad värvi lihtsalt sellega, et vihm peseb nende sulgede pealt värvilist hullud maha, sellised näiteks flamingod ja Duracu banaanisööjad. Nii et mõtle, kui läheb vihmaseks perioodiks seal Aafrikas, vihma sajab kuude viisi, kõik läheb halliks, vihma värvi, siis need väga ilusad, eredad värvid, roosa flamingo del ja, ja niisugune rohekas, sinakas Turatsiinlastel või turaakolastele lihtsalt maha pestud, nad on kõik ühtlaselt hallid, vihmavärvid väga kavalalt sätitud. Kasquaš värvid on siis nende lindude pealt õpitud. Ma usun, et mitte päris nende lindude pealt õpitud. Aga jah, me võime öelda, et need linnud Osa loomi vahetavad värviosade, lindude sulestik muutub talve tulekul. Aga kaladega on, kas neil ka on vaja värvi muuta? On küll, aga see ei ole seotud nii palju just talve või suveajaga, kuigi valgustuse tingimustega küll muidugi muidugi muidugi valgustus sõltub peamiselt aga kaladel, see on seotud pulmaperioodiga pulmarüü, mis on eriti ilus ka lindudel ja, ja teistel loomadel muidugi pulmaperioodil, vähemalt isastel on tublisti muutunud, on hästi uhked. Kaladel on need muutused, ohud, drastilised, eriti Laelastel. Selline Kaug-Ida lõhe sugulane nagu ütleme, karm puusa võitja võitja või veel mingisugune sealne lõhe sugulane. Isased lähevad juutnud purpurpunaseks ja err roosaks ja Jyrka ehk punane kala läheb üleni karmiinpunaseks. Ja see on tema jaoks aga väikesed troopilised kalad vahest muudavad värviga samal põhimõttel. Nad elavad näiteks hästi mudases lombis. Ja tavaliselt nendel on kasulik, et nad ise muda närvikiskjad ei näe. Aga pulma ajal see on tähtsam isegi see, et kiski David näha seal tähtsamaid emane ikka näeks seda, seda, seda uhket poissi. Värvi tuleb muuta. Mul tuli praegu pähe, et inimesed muudavad ka värvi, kui nad suvel päevitavad, siis lähevad kaunimaks ja pulmaperioodil, oi, kuidas inimesed värvi muudavad. Ma olen näinud nii ilusaid pulmakleite ja igatahes sõidan täiuseni. Pidulikel sündmustel pannakse ikka paremad ja kirevad rõivad selga, nii et me oleme üsna ühtemoodi. Kui me võtame jälle seda, kust me pärit oleme, vanadest kommetest on väga raske. Päriselt ei saagi lahti ja noh, omapäraselt muudame neid. Aga kui me tuleme tagasi veel nende värvide juurde loomariigis, siis minu meelest kõige suuremad meistritele värvide muutmise alaga üldse värvuste alal on pisikesed see pead, kes lausa räägivad värvide keeles, kui see seepi parv liiguks, tunne, nagu oleks tegemist ilutulestiku kogu aeg värvib muutut, violett, kuldsed punased, kõik värvid ja igal värvil on mingi tähendus, tähendab enam oma keel. Nad räägivad nende värvidega üksteisega, annavad signaale edasi. Ja noh, see on ikka minu jaoks viidud täiesti täiuseni, midagi fantastilisemaid on raske ette kujutada ja nüüd seebiad, tindikalad ja ka nende sugulased, kaheksajalad, nad on vist tõepoolest kõige parimad, kõige suuremad meistrid selle ala peal. Palju-palju kiiremini ja palju ilusamini. Ja palju keerulisemalt nad suudavad, veri muutub näiteks kameeleon, kes on väga kuulus, eks ole, selle poolest. Ma olen ükskord näinud kaheksajalg, kes said vihaseks, vihaseks ta sai sellepärast, et narriti kraabiga modandi krabi ja võeti ära kabi on tema lemmiktoit. Ta vahetas tohutu kiirusega, ma püüdsin kuidagimoodi arvutada, kui kiiresti ta siis närvi vahetab. Et vot nüüd on pruun, siis ta on hall, siis tonile punane, siis ta on jälle mingisugune triibuline. Kui kiiresti see toimub, mul ei õnnestunud. Sellel on kaheksandal võib jätta endast maha see värvilaik tindiplekk, mis on enam-vähem temaga sama kujuga ja vingerdab ja vingerdab ja jätab siis viib täieliku eksitusse selle, kes teda parajasti taga ajab. Need on tõesti värvimeistrit loomariigis. Osa neist värvidest annakski pajatada veel pikalt ja pikalt, aga üks küsimus on veel, millele täna ilmtingimata tuleb vastus anda. Jah, ja see on selline, et Tõnis tohter küsib, et kas vihmaussid magavad ja kui kaua nad elavad. Vihmausside kohta võib öelda, et nad magavad, niipalju kui karu talveund, seda muidugi päris uneks nimetada ei saa, eriti vihmaussi puhul. Karu, võib-olla näed midagi unes. Vihmauss vaevalt on täiesti liikumatu ja see on nii-öelda poolenisti elus olemine Anabioos nagu elu ja surma vahel. Aga tavaliselt elavad nad suurepäraselt selle külma aja üle me võime öelda, et endale talveuneperiood. Kuid nii nagu meie, Ma usun, et siiski maga, puhkavad nad kindlasti mingil viisil, aga see käib nendel sujuvalt noh, lihtsalt natukene aeglasemalt liigub või midagi niisugust, kui kaua nad elavad tegelikult neid on õige mitu liiki Eestiski. Kui ma ei eksi, ligi 10, võib-olla isegi üle selle üle 10 vist üle 10, isegi jah. Need on mitu-mitu liiki, mõned liigid, suured, paksud, kindlasti võivad viis-kuus aastat elada arvatavasti ka rohkem vihmausside sugulased, kes elavad näiteks troopilistel saartel. Mõned on üle meetri pikad, nad elavad 20 30 aastat. Aga kas nemad ka magavad? No ma mõtlen, et Austraalia nede kahegümnetinlikkused vihmaussid näiteks? Ei, ma usun, et nendel ei ole põhjust nad Miku troopilistes tingimustes, mis ei ole põhjust magada, ma usun, mitte 23 aastat elavad kogu aeg üleval. Ei puhkevad päris kindlasti, aga unis siin on ikka niisugune suhteliselt liikumatu olemine, kus kõik kõik kõik protsessid, mis organismis toimuvad eriti liikumise protsessid, on üpris aeglustunud. Ma usun, et sedalaadi perioodi nendel on siiski kuid nad lihtsalt näevad teistmoodi välja kui meie uni, näiteks, nendel ei ole see nii korrapärane, ma usun seda ka üldiselt, aga ma ütlen päris ausalt, see on väga huvitav küsimus. Ja tõelist vastust sellele küsimusele tuleb veel leida. Jah, ja minu meelest nii nagu meie magama seda tegelikult kõige rohkem vajab, meie aju tähendab magab tegelikult pajutada magamist, on vaja sellele ajule, tema saaks puhata päevasest infomürasse, ära selekteerida kuhugi oma kastidesse või noh, kes seda teab, kuidas asi siin käib. Nii keeruline asi on see aju, et ei tea, mis seal üldse toimub, aga uneajalt need ajuimpulsid nagu muudavad oma sellist väljanägemist. Ja nad on teistsugused ja tegelikult kogu puhkus organismil on vaja selleks, et aju saaks ennast jälle rütme viia ja tegelikult aju seab ka selle uneaja, tähendab, rezhiimi väsib ära see aju kõige rohkem see keha nii väga ära ei väsi, väsib ära aju ja vot vihmaussile üldse seal nendel teistel elukate seda aju ei olemist puhkust nii väga. Vaja teada, näitab mulle näpuga, aga, aga noh, ma räägin ikkagi sellisest suurest suure loomulikult sul on õigus ajust seda suurt aju kindlasti nendel ei ole, aga nendel on eriti tähtis närvirõngas keha esiotsas, mis on neelu ümber ja see on nendel nii arenenud nendel nii suur, et tegelikult me peaksime mõõtma nii nagu inimese aju, elektriline aktiivsus elektroendise Fallon grammi peal on seda näiteks võimalik näha, muutub tõsiselt ja väga kindlal viisil une ajal. Nii peaks kindlasti muutuma vihmaussil, kui tema magab tema elektro, selle esiotsas oleva närvirõngagramm. See oleks muidugi saaksime täpse vastuse, kas seal on laiem või nii-öelda minu hüpotees hooletusega huvitav oletus, et see võiks nii olla ka tõesti, kui see asi nüüd õnnestuks ära mõõta, et me saaksime selle küsimuse enda jaoks selgeks ka praegusel hetkel, raske jääb õhku meil. Aga minule, kes hoopis selline küsimus, et huvitav, kas näiteks laiskloom, kes ju kohutavalt kaua magab päeva jooksul, kas tema võib und näha? Ma usun, et ta näeb küll ainult, et miks ta magab, ta on üleval, on väga pikka aega üleval, ta magab, võib olla sama kaua kui meie, ainult tema elurütm on natukene teine, kui meelda torm asjatult, nii nagu meie tihtipeale tormame ja õhtul mõtled, et miks me siis päev läbi nii asja eest teist taga ringi jooksime, tolku polnud sellest kõige vähematki. Tema ideerid asjatuid energeetilisi kulutusi raiskama, energiat tühja-tähja peale võtta mõõduka läbi kaalutud rütmiga astub päevast päeva puhates nii palju, kui seda võimalik on süües võimalikult palju ja kulutades aega mõistlikud, näiteks kas või WCs käimine võtab tal terve päeva ja sellepärast ta ei tee seda tihedamini kui kord nädalas. Ja näiteks siin on sulle teine näide, ma tunnen nii mõndagi inimest, kes täiesti liikumatult nagu laiskloom istub televiisori ees ööd ja päevad ja magad sealjuures ainult niipalju kui televiisorit. Üpris vähe ja ööpäevas kui ta absoluutselt liikumalt. Jah. Aga mida see vihmauss ikkagi teeb, tema ei vaata telerit. Mõtlen praegu. No praegu, ma usun, Nathan tõmbunud küllalt sügavale maa sisse nad võivad olla viie 60 sentimeetri sügavusel või veelgi sügavama ja usu, mingisugune aeglane elutegevus seal jätkub selle pärast, et noh, see temperatuur, maapind vist ei ole veel nii maha jahtunud, et seal ei oleks võimalik ringi liikuda, kuigi nemad on otseses sõltuvuses sellest ümbruskonna temperatuurist, aga see jahtumine võtab veel aega sügavamal tajuks aeglasemalt kui maapinna lähedal. Nii et ma usun, et nad mingisugust aeglast toimetamist veel jätkavad ja valmistuvad hoolikalt selle Anabioosi seisundi saabumiseks talüsaabunud aga veel halvemini läinud nendel vihmaussidega, kes on sattunud mutiga maa-alustes käikudes vastakuti ja seal juhtunud nii, et see vihmauss praegu ilmselt lebab rahulikult, riidas kusagil mutiurus neid võib seal olla sadu või isegi mitmeid sadu ja noh, nende jaoks on see asi nüüd üpris selge, nemad on nüüd nii sügavas unes, et ei ärka enam kunagi. Ainuke, mis nendega juhtuda võib, on see, et mutil ühel hetkel nad meelde tulevad ja ta tuleb ja sööb nad ära. Muti lugu on ilmselt mutile nagu parem vihmaussile, natuke halvem inimestel mõtlen Ogaju keldrites, kartulit ja igasugu asju varutud talveks. Muidugi, eks ole, ikka peab ju hoolitsema selle eest, et kõht täis saaks. Rohkem meil küsimus ei ole. Praegu eksib. Täna on meil rohkem küsimustele vastamist ei ole, nii et kuulmiseni kohtumised. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
