See on Oin seitse, kolm, seitse. Kui ta sukeldada vee alla, siis mahub ta kenasti kalade  kasvatussumba sisse niimoodi, et tema saba ei jää paista,  kui tema nina on sumba põhjas. Lõhelaste kasvatamine Norra rahvuslik rikkus. Merest ei saa inimene ainult kalu, vaid näiteks  ka munavetikat. Kas Eesti vetikatööstus võiks lüüa laineid üle maailma? Siin on jälle mingi imemasin. Tööd, ja see on nüüd siis esimene etapp,  kus sellest ekstraktist siis saame kutseraani. Viimaste uudiste valguses võib sõnapaar Norra lõhe tekitada  vastakaid tundeid. Kõneainet on pakkunud kasvandustest välja pääsenud lõhed  ja kalafarmide jääkainete mõju merekeskkonnale. Infotulvast inspireerituna külastasime novembris Norrat,  et näha oma silmaga maailma suurimate lõhekasvatajate argipäeva. 2015. aasta andmetel teenis Norra kuningriik lõhe müügist  ligemale viis miljardit eurot. Kuidas nad oma kalu kasvatavad, milline mõju on  kalakasvatusel ümbritsevale keskkonnale ja kas Norras  kasvatatud kala kõlbab ikka süüa? Seda uuring? Norra kuulsusrikas kalakasvatustraditsioon  ning selle edu ja kiire areng ei alanud aga üldse lõhest. Tööstusele panid aluse hoopis vikerforellikasvatajad. Osooni soovile näha kalakasvatuse telgitaguseid vastab  külalislahkelt ettevõtte Blom. Lääne-Norras umbes tunnise autosõidu kaugusel Bergenist viib  mind merele kalafarmi Kiid Jörgen. Et saada paremini aru, kui suur on see sump,  kus kalu kasvatatakse siis see on reisilennuk Boeing. Seitse, kolm, seitse kui ta sukeldada vee alla,  siis mahub ta kenasti kalade kasvatussumba sisse niimoodi,  et tema saba ei jää paista, kui tema nina on sumba põhjas. Looduses koevad lõhed ja forellid magevees jõgede kärestikel,  kus marjast kooruvad vastsed. Noorkalad lahkuvad jõgedest, kui nad on piisavalt kasvanud  ja kohanenud mereeluks. Seepärast toimub ka lõhelaste. Paljundamine ja noorkalade kasvatamine magevee keskkonnas  maismaa farmis. Nendel kaladel siin on täna mõõtmise päev,  täpsemalt kaalumise päev. Kõik kalad, kes on vähemalt 100 grammi suured,  liiguvad pumbaga läbi selle vooliku kohta,  kus nad saavad oma vaktsiini annuse. L Be grad In difrent ises. Kasvanduste kaladele on manustatud ka antibiootikume. Norra vesiviljeluses on antibiootikumide kasutamine 1980.-te  lõpust langenud 99 protsenti. Praegu saab antibiootikume vähem kui üks protsent  farmilõhedest ja viimase paarikümne aasta uuringud pole  kasvatatud lõhest antibiootikume leidnud. Farmikalade kasvukiirus on imestamapanevalt suur. Kalade sööt lõhnab ka nagu kala ja selleks on mõjuv põhjus,  sellepärast et 30 protsenti sellest graanulist on samuti kala. Lisaks on siin koostises ka teisi teravilju  ja mis seal salata, ka selline pigment nagu astaksantiin  mis muudab forellide ja lõhede liha ilusasti roosakas punaseks. Norra kalakasvatuskultuur on omal alal maailmas suunanäitaja  kuid pole siiski probleemivaba. Norra kalakasvandusele on üks väga tõsine parasiitide probleem. Nimelt rikuvad kalade tervist kalatäid ja kuidas nad  siis lõhede pealt maha saada, selleks on toodud siia üks laev,  üks pargas, mille peal on süsteemid. Kalad pumbatakse läbi torustiku ja pestakse värske mageda veega. Just needsamad kalade täid nende pealt maha. Kalatäide nuhtlusega võitlemiseks kasutavad Norra farmid üha  enam ka looduslikke abimehi, kes toituvad tülikatest. Parasiit. 10000 lõhe kala. Põgenes Norra ni Fööreni lahes asuvast kalakasvandusest. Töötajate sõnul pääsesid kõik kasvanduse asukad vabasse loodusesse. Põgenenud lõhed olid äsja vaktsineeritud ohtliku kalahaiguse  vastu ning nüüd kardavad nii kohalikud kalurid kui  ka Norra kalandusamet, et põgenenud lõhed võivad nakatada  metsikuid liigikaaslasi. Kalandusamet soovitab põgenenud kalad võimalikult ruttu  välja püüda ning rakendada selleks nii palju kalureid  ja kalalaevu kui vähegi võimalik. Norra kuningriigile on kala müük nafta järel tähtsuselt  teine ekspordikaup ja vähemalt 70 protsenti välismaale  turustatavast kalast pärineb kasvandusest. Võib arvata, et kala kasvatamise, traditsioonide püsimine  ja edu on riigile eluliselt tähtis. Norrakate jaoks on meres kala kasvatamine tõesti väga  oluline ja nad on arvutanud ka ühe väga huvitava fakti. Nimelt Nad peaksid ise kõik selle kala, mida nad kasvatavad,  ära sööma. Siis peaks iga norrakas ühel päeval sööma kolm  portsjonit lõhe või forelli. Merest ei saa inimene ainult kalu, vaid näiteks  ka punavetikat, mis esialgu tundub kasutu mererohi,  kuid tegelikult on väärtuslikuks tooraineks toidu,  põllumajandus, kosmeetika ja isegi farmaatsiatööstuse na. Hiiu kaluri traaleritel jätkub tööd ka Väinameres. Ei ole ebaõnnestunud loomus, vaid paar saadu Fursellaaria. Pärast kuivatamist sõidutatakse saak Saaremaale vabriku  Kalev Kärla katsete. No siin on teil selline toormeväli, mille meri on kaldale Siit me siit sellest vallist siis nagu ma saan siit nagu näidata,  milline see meie Et siin on ta üsna puhtalt, isegi võib öelda,  on, see, on siis see on see õige õige vetikas  siis mida me, mida me nagu kasutame. See on tema nimi, on Furcellaria lumbricalis. Teda Eestis kutsutakse nagu agarikuks, aga noh,  tegelikult nagu agarik, see on puhtalt siis ainult see taim  ja see nüüd on kasvanud siin Saaremaa Hiiumaa vahel vee sees  ja see konkreetne vetikas kasvab seal merepõhjast on nagu  kinnitub kividega kivide külge, siis torn nagu peksab teda  niimoodi lahti ja kaldale seda vetikat, mis  siis millest meie toodame, noh, seda, seda küll mujal  maailmas nagu kasvab, aga teda ei ole niisuguse. Ütleme siis majanduslikult nagu kasutatava kooslusena koos  nagu ta meil kassari lahes, nagu elab No kui esialgu tundub, et see siin on äsja küntud põld,  siis tegelikult see nii ei ole, põld on see küll,  aga see pole muld, vaid seesama pagarik,  jah. Nii, On küll jah, miks ta siia tuuakse siis. Ta tuuakse mererannast siia ja siis laotatakse sellises  parajas paksuses kihis nagu laiali. Et ta siis kevadel saaks seda kuivatada. Ja siis kevadel aprill, mai, kui kevadised soojad tuuled  siis nad kuivatavad ta ära. Aga miks see kuivatamine siis vajalik on,  siiski? Ehitamise jaoks nagu vajalik puhtalt sellepärast,  et meie tänane tehnoloogiline protsess ei võimalda kasutada  ka nagu otse otse veest tulnud vetikat nagu ja,  ja säilitada laos teda sellisel kujul nagu ei õnnestu,  ta läheb, läheb siis nagu mädanema ja põlema lihtsalt. No kui kevadised ilmad tulevad, siis inimesed hakkavad siin  peale teda kuidagi siis nagu ikka kaarutatakse,  arutatakse ja vanasti tehti rehadega. Juba kasutatakse siis tänapäevast heinategemise tehnika  selles mõttes see põhimõte on sama nagu heinateed. Et see on ka nagu sellise saare sorti põllumajanduse Põhimõtteliselt võib nii öelda jah, siin siin  selle koha peal saavad siis nagu see veepõllundus  ja ja, ja maapõllundus saavad justkui kokku. Teine variant on traalimine, no see on Kassari lahes sealt  Saaremaa ja Hiiumaa vahelt, sealt traalitakse. Traalimine käib tavaliselt kusagil mai juunikuus  ja traalimise mõttes, siis ta läheb kohe-kohe otse  siis põldude peale laiali või platside peale  ja jälle samamoodi karutatakse ja pressitakse. Ja lase kalu, aga teie varu? Traalivad vetikaid, nojah, nendega need on,  tegelikult on kala kalapaadid, mis siis mis  siis nagu pärast seda ma ei tea, lähevad vesta traalima  või midagi muud traalima, vahetavad selle tehnika seal ära  ja traalivad kala. Kas see on tõsi, et? Tegelete ise juba ka vetikate kasvatamisega. Hetkel veel ei kasvata päris, aga me tegeleme  selle tehnoloogia väljatöötamisega üsna aktiivselt,  sest et see looduslik Ütleme siis, mida me püüda saame, noh, see on nagu see on  nagu väga hästi Eestis kontrolli all ja sellel on püügikvoot,  et me teda nagu ei tohi liiga palju püüda. Ja noh, meie tänane niisugune arenguperspektiiv on,  et selline Kolme-nelja aasta pärast, siis tõenäoliselt jääb meil  vetikat väheks ja siis me peame olema valmis,  et me suudame seda endale kasvatada. Kui palju teil seda tooreid? Siis on, et see on tegelikult täpselt loodus,  kunagi sa ei tea, kuidas ilmselt tuuled siis tugevamad tormid,  nõrgemad tormid ja kuidas seda kalda nagu tuleb. Aga noh, see varu seal põhjas, seda ma niimoodi uurinud ei ole,  et palju sel siin kasvab see pika vorm, mida püütakse  kassari lahes, see on, mida siis mereinstituut iga kahe  aasta tagant hindab seda kogust seal seal teda kasvab praegu  vist kuskil 170000 tonni märg kaalus niimoodi. Aga? Saagem tuttavaks Est Agar. Agar tähendab malai keeles tarend, seda tööta Kalevis teebki. Karmelaadi rõõmuks maias mokkadele ja hambavaluks hooletutele. Teab, et marmelaadides on see agarik sees,  et see seda paksendabki, et kust see üldse välja mõeldi,  et panna vetikas ja, ja komm kokku. Noh, see ajalugu on, on päris pikalt tulnud ja,  ja tardained iseenesest on tegelikult enamus toiduainetes sees. Aga see on kuidagi nagu, ütleme nii, et nõukogude ajast  pärit teema Aga ka tänapäeval on ju oluline see faktor,  et ta on looduslik, et ta on vetikast tehtud,  see on ka hea müügiargument, jah. Absoluutselt, ja see, see läheb nagu väga väga hinda  nii-öelda tänapäeval ja ma usun, et sellest sellest saab  ka meie nii-öelda selle idee, miks me selle,  miks me siin tehases täna oleme üldse, mida me arendame,  et ma usun, et sellel on suur tulevik. Me oleme nüüd jõudnud teie lattu, kui palju seda vetikat  siia kokku toodud on, siis siin on meil praegu suurusjärgus  kuskil 1000 tonni, võiks öelda, on kuivavetikat 1000 tonni,  mis aja jooksul see kogutud on? No see on nüüd hästi, palju sõltub nagu me siin varem rannas rääkisime,  et kui, kui kiiresti teda siis nagu tuleb. Aga. Hoiame seda lao seisu selleks, et me saaksime nagu nagu  sujuvalt töötada, et ei tekiks olukorda,  kui ütleme näiteks merest mingil põhjusel ei saa,  siis me oma tänase võimsuse juures on see meil siin nelja  aasta varu, ütleme suurusjärgus. No see vetikas siin on nüüd näha sellesama transportöörlindi  ots kus ta siis vetikas tulebki nagu pesuvanni. Ja, ja siin pesuvann, see töötab siis selle põhimõttega,  et see vann on natuke kaldu, sealt poolt liigub puhas vesi  siiapoole ja, ja see vann on jagatud sektsioonideks  ja siis see nüüd, mis teda siis nagu seda vetikat peseb  ja liigutab see nagu tigu viib teda järjest nagu edasi. Ehk siis siit tuleb sisse ja puhas vetikas on  siis seal eesotsas on vetikas puhas. Pesust suunatakse siis vetikas ekstraktorisse. Meil on kaks ekstraktorit, kus siis toimub vetika  ekstraheerimine või siis eesti keeles sisuliselt keetmine  seal vetikas veedab suurusjärgus umbes 24 tundi,  on ta seal ekstrakt ris, kus siis keedetakse  siis see vetikas läbi. Siin on jälle mingi imemasin töös, jah. See on nüüd siis esimene etapp, kus sellest ekstraktist siis. Saame Furtseraani, see on trummel, valts  selle valtsi, see on aur, see on kuum. Ja, ja siis ta niimoodi liigub läbi ekstrakti  ja siis vesi aurab ära ja see ekstrakt jääb  siis järjest kiht kihilt jääb siia selle trumli külge kinni. Pärast ta nagu lõigatakse siit lahti, purustatakse nagu ära,  et see ekstrakt on see võlu. Ekstrakt on jah, ekstrakt on siis noh, põhimõtteliselt on  see vesi on ju, kus on kaks protsenti umbes seda  vurseleraani ja siin siis selle koha peal siis,  kus ja raan jääb sinna kinni. Vesi aurab ära. See aurav ollus ei ole siin looma sõnnik,  vaid tööstuse jääk. Siit on see ekstra ursaraan välja võetud  ja see läheb nüüd põldudele väetiseks. No nii, nüüd siin on siis see kõik see asi,  mis sellest tootmisest järgi on jäänud. No see näeb päris teistsugune välja kui see,  mis me anname. See on siis lõpptoodang, ehk siis ongi? Tikast siis eraldatud. Eraldatud Fursinaran, palju te olete võimelised sellist asja  tootma üldse. Kui me täna mitte midagi ei muuda, siis me suudame toota  kuskil ütleme nagu 100 tonni aastas natuke rohkem. Est Agar alustas ikkagi Kalevi kommivabriku tehasena,  aga tänasel päeval tõi ainult kalevile seda. Ei ei kindlasti ja sellega ongi huvitav asi,  et meie turud on nii Venemaa, Ukraina, Ameerika Jaapan,  et selles mõttes see ongi me idee, et me tahaksime seda  laiendada ja, ja noh, siingi on näha tegelikult täna hetkel  siin laua peal on nagu Eesti tooted Eestis on  ka näiteid, kus siis on juba noh, kosmeetikas kreemi sees  väga paljudel juba väiketootjatel ja kosmeetika on üks meie  väga suur arenemiskoht. Kas midagi peale selle Furcellarani on ka võimalik siit  sellest vetikast välja saada? Jah, on küll, et meil meil tegelikult on,  valmib just üks tehnoloogiline arendus, et sellest vetikast  hakata tootma ka punast värvainet. Meil on niisugune keeruline nimi nagu her fükorütri. Looduslik punane värvaine, mis siis teatud väga sellise  suure puhtusega saab kasutada isegi meditsiinis markeri,  sest on niisugused helendavad omadused. Ja muidugi kosmeetika, toiduainete tööstus,  et see meil on järgmise sammuna plaanis ja väga pika  perspektiivis me näeme tegelikult ka, et mõni Eestis kasvav  vetikaliik on veel kasutatav. Tegelikult ta saab nagu veel erinevaid aineid toota. Nii et vetikas on tegelikult väga väärt taim,  me lihtsalt ei tea temast. Me ei oska teda veel nii palju kasutada. Nende kasutamine on noh, tänapäeval veel rohkem levinud Aasias,  Indoneesiast ja sealtkandist tuleb selline põhiline toodang,  et meie siin Euroopas ja noh, Läänemeres nagu eriti ei ole  veel väga harjunud neid nagu kasutama, aga see kindlasti on  tuleviku teema ja meie näeme enda perspektiivi selles ka.
