See, et Ruhnu vajaks mandriga ühenduse pidamiseks praeguse Roona asemel suuremat ja paremat laeva on aeg-ajalt ikka jutuks olnud. Ruhnu vallavanem Andre Nõu aga ütleb, et laeval pole viga midagi. Aga Ruhnu rämpsu sadama muulid natukene liigagi sealt selle laeva jaoks võib-olla võiks natuke sügavam olla, muulide vahe ja muul natukene pikem, sellepärast et sadam eeskiri ütleb, et tuule kiirus on kagu suunas üle seitsme meetri sekundis, siis sealt laev sisse sõita ei tohi ja sellega seoses jääb aastas ära umbes 14 reisi. Muud põhjused ka, aga see on ka üks nendest, nii et võimalik ka muud investeeringud tagasi selle, et laevaühendus oleks stabiilsem. Nagu ütles, et praegune laev võtab peale 60 inimest, tuues Saarele mandril asju ajamas käinud 10 kohaliku elaniku kõrval 50 turisti, aga suvel reise tihedamini ja saarele jõuab 100 kuni 120 turisti. See aga ongi voodikohtade piirsaarel. Nii et võimalik, et see areng peaks olema selline tasapisi pisitasa, et arenevat turismiettevõtjad näiteks mingisuguse 10 aasta pärast juba on asi sealmaal, et on sadam arenenud natukene rohkem ja siis juba uuem laev. Ruhnu ja mandri vahelist laevaühendust teenindajat Kihnu veeteed, küsisin selle juhilt Andres Laas maatoroona sobivust neile liinidele. Tänane kombinatsioon sadama akvatooriumi navigatsioonioludest ja seda liini teenindav katamaraan-tüüpi kiirlaev. Et need kaks asja kokku moodustavad sellise väga ilmastikutundliku koosluse ja eks see, nagu põhiprobleem ongi, et reisid jäävad ära juba teatud tuulte puhul, kui tuul on tugevam kui seitse meetrit sekundis. Lahendus ongi, et midagi tuleb muuta, kas selleks on siis sadam või on selleks laevatüüp? Eks see on otsustamise küsimus. Kiirkatamaraan-tüüpi reisilaev on hea suvisel ajal reisijate teenindamiseks, kui ilm on ilus, kuna tema kiirus on suur ja reisijate mahutavus on hea, aga igasuguse tugevamagi tuule puhul hakkavad kohe reisitõrked tulema. See on valiku küsimus, kas laiem ja turvalisem sadam või teist tüüpi.
