Oktoobri alguses jõhvis alanud puurimistööd jäid ootamatult seisma, kui selgus, et paarisaja meetri sügavusel oma jama Powe läbimiseks välja nuputada algsest plaanist teistsugune tehnoloogiline lahendus. Nii jäetigi esimene auku pooleli alustati teise 70 meetri kaugusel asuva augu puurimist. Esmased tulemused on geoloog Siim nirgi sõnul näidanud seda, et aukude kohavalik on õnnestunud, räägib Eesti geoloogiateenistuse maapõue ressursside osakonna geoloog Siim nirgi. Et puuraukude planeerimine oli üsna hästi tehtud, et me ei saanud magnetiit kvartsiit kohe kätte, vaid ma kõigepealt läbisime kreisid ja pärast 160 meetrik neisse me saime siis magnetiit Vartsiitide kihi kätte, mis annab meile ühe kihi piiri mis annab meile palju rohkem informatsiooni, kui näiteks vanade puuraukude põhjal võis järeldada, et me saame siin sellist materjali, mida meil ei ole vabu kohta ja me saame teha selliseid analüüse selliste meetoditega, mida vanasti tehtud, ehk siis kõik informatsioon, mis tuleb, on uus. Jõhvi teisest puuraugust on praeguseks saadud puursüdamike 700 meetri jagu kuid kuna rauamaagikiht jätkub, siis uuritakse seda lepingu järgi veel kuni 770 meetrini. Puurimistöid tegeva inseneribüroost veider juhatuse liige Erkki Niit laande esmastest vaatlustest teisele kaks olulist aspekti. No esiteks on endalgi tore näha seda, kuidas magnetkivist kinni võtab, et enamik eestlasi teab seda, et kivi põleb, aga nüüd näeme ka seda, et Eestis on kivi, millest magnet kinni võtad, päriselt, et see on niisugune tore teadmine ja mõnes mõttes on ka tore teadmine see, et see kihi paksus siis tundub olema natukene suurem, kui alguses arvati, et see on ju ka positiivne uudis. Pärast teise augu lõpetamist viiakse puurmasin tagasi esimese augu juurde ja jaanuarikuu jooksul loodetakse lõpetada töö, kas seal esimesed järeldused jõhvi all maapõues sisalduvate maavarade kohta loodetakse teha järgmise aasta lõpuks jõhvist raadiouudistele Rene Kundla.
