Kuidas ja keda hulkuva looma leidmisest teavitada on küsimused, mis tihti segadust tekitavad. Sest osa omavalitsusi soovib, et looma leidnud inimene helistaks esmalt neile. Osa omavalitsusi tahab aga, et kõigepealt helistatakse lähimasse loomade varjupaika ja neist omakorda osa KOV nõuab, et varjupaik väljakutsele sõidu nendega eelnevalt koos kõlastaks. Seega peavad hulkuva looma leidnud inimesed sageli lahendama keerulist orienteerumisülesannet. Eelkirjeldatu ongi peamiseks põhjuseks, miks varjupaikade, mittetulundusühingu üldjuhi Triinu Priksi sõnul loodi veebilehekülg, kus täpsemad juhised iga omavalitsuse kohta eraldi. Me oleme oma kodulehele loonud sellise Eesti kaardi, kus on kõik Eesti omavalitsused peal ja vastavale omavalitsusele klikkides, kui näiteks nimi on leidnud looma klikib sinna ja siis sealt viib otse selle inimese või organisatsiooni, kellega peaks siis suhtlema, sellel teemal edasi. Ehk näiteks kui inimene leiab Tartu linnast hulkuva kassi, siis veebileheküljele minnes on kohe näha, kas ühendust tuleb esmalt võtta otse varjupaigaga kohaliku omavalitsuse või hoopis kellegi kolmandaga. Need kontaktid peaksid tulema ette tõenäoliselt Tartu linnas on nii, et võib otse võta varjupaigaga ühendust, ei pea enne omavalitsust geide teavitama ja siis tulevadki Tartu varjupaiga juba täpselt selle lehe kontaktid ette, kus saab selle telefoninumbri ja nende tööajad ja kus nad asuvad ja kõik sellise asja. Priks ütleb, et loodud veebilehekülg ei aita ilmselt hulkuvate loomade arvu vähendada, küll aga vähendab veebilehekülg looma varjupaika jõudmise kiirust. Ehk täidab eesmärki, et loom saaks tänavalt võimalikult kiiresti turvalisse kohta. Üleüldises plaanis ei ole hulkuvate loomade arv aastatega, Priksi sõnul aga vähenemise märke näidanud. Kui me vaatame varjupaiku jõudvate loomade arvu, siis see väheneb ikka väga visalt ja ainult koerte osas. Kasside osas need numbrid pigem kasvavad, aga tõenäoliselt me oleme ise mõelnud, et nad kasvavad sellepärast. Loomi saab rohkem varjupaika, mitte et neid oleks nagu tänaval kuidagi inimesed hülgaks rohkem, seda ma ei taha küll uskuda. Aga pigem on see, et märgatakse rohkem, loomad lihtsalt tulevad rohkem varjupaika sisse. Kasside osasse number ikkagi tõuseb ja tõuseb kogu aeg. Kahjuks. Loomade varjupaigad üle Eesti võtavad aastas vastu umbes 32000 telefonikõnet ja käivad 4000-l väljakutsel. Tänavu on MTÜ seitsmesse varjupaika jõudnud ligi 4000 looma, kellest vaid 700-le on vana omanik. Järele tulnud.
