Tere õhtust, kell on kuus ja Päevakaja võtab kokku jõululaupäeva 24. detsembri olulisemad sündmused. Stuudios on toimetaja Margitta otsmaa. Mitmel pool Eestis kuulutati välja jõulurahu, mis kestab Kanuti päeva 13. jaanuarini. Ja olgu kõik asjaosalised üles kutsutud seda püha pühitsema sobiliku hardusega. Jõulusupluse tegin Haapsalu talisuplejad, et lõbus oleks keha ja vaim puhtaks enne jõuluikka. Uus veebikülg muudab hulkuvate loomadele abi kutsumise lihtsamaks. Ilm on öösel ja homme pilves ja udune, sajab vähest vihma. Õhusooja on kaks kuni viis kraadi. Täna on jõululaupäev, iga väike märkamine, sõbralik naeratus ja heasoovlik tähelepanu avaldus muudab meid paremaks, nii ütleb Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma oma jõulupühade läkituses. Minu jõulusoov ongi siis vaadata neid väikseid asju, mis muidu välja ei paista, ehk kui meie ümber on on inimesi, kes, kes võib-olla üksikud siis väikeste asjadega saab väga palju ära teha, on see, on see koputus, koridori uksele ja jõulusoovi edasiandmine on see väikene jõulukaardi saatmine kellegi käest küsimine, kas, kas ta tahaks äkki, et poest tuuakse jõulutoit koju tillukesed asjad, ehk siis väikestest asjadest saavad suured ja, ja ma arvan, et me peame väikseid asju tähele panema. Keskpäeval kuulutati mitmel pool Eestis välja jõulurahu. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart luges raekoja aknalt linnarahvale ajaloolise jõulurahusõnumi traditsioon sai alguse Rootsi kuninganna Kristiina valitsemisajal üle 360 aasta tagasi. Olgu nüüd välja kuulutatud üleüldine jõulurahu ja olgu kõik asjaosalised üles kutsutud seda püha pühitsema sobiliku hardusega ja ka muidu ennast üleval pidama rahulikult ja viisakal kombel. Tartu raeplatsil kõneles piiskop Joel Luhamets. Tähtis on ikka, et meil oleks rahu, oleks rahuaega ja neil oleks igapäevast leiba jumala sellega meid õnnistanud. Ja et kõik, kes on muredes raskustes et me kõik need mured jagaksime üksteisega ja oleksime teineteise kõrval üksteisele toeks. Olgu siis jumala sõna, kuulutus rikkalikult laotatud ka üle Tartu linna. Järgmistel aastatel. Kuninganna Kristiina sõnadega kuulutati jõulurahuga jõhvis seda teist aastat järjest. Rene Kundla rääkis Ida-Virumaale toonud maks Kauriga. Jõhvi on muidu tavaline daam, regionaalne keskus, sama nagu Tallinna Pärnu Tartu ja me mõtlesime seda, et me näitame oma kristlikud, jäi problik traditsiooni ja kirikud toetasid see traditsioon juba teist aasta teema ja jätkame sellega, et jõhvi on keskus traditsioonidega, kristlike traditsioonidega, euroopaliku traditsioonidega. Samas, kas vallavanemal jõuluturg on lund? Ei ole? Jah, aga no mis sa teed Euroopas, oleme harjuma küll, ma vaatasin, et Otepääl näiteks meie talvepealinnale Me väga palju lund ja kunstlikku lund ja gaasi mõtlesime äkki panna need lumekahurid tööle. Jõulud on rahuaeg juba tagasivaatamise aeg, kuda vaadata sellel aastale tagasi, siis jõhvi jaoks oli milline saasta aasta oli lihtne jõhvi tegelikult praegu elab test hüpiliste arengut, osa andis see kunagi sajandi alguses, siis natuke jäime toppama. Narva läks, et Rakvere täna jõhvis, ehitame koole promenaadi teid ehitama, võib öelda tulevikku. Varjupaikade ühendus kogus ühele veebileheküljele kokku info, kelle poole tuleks pöörduda, kui on leitud hulkuv loom. Eestis ei olnud seni ühtset süsteemi, mis ütleks, kuidas ja keda sellest teavitada. Jane Saluorg jätkab kuidas ja keda hulkuva looma leidmisest teavitada on küsimused, mis tihti segadust tekitanud jäävad. Sest osa omavalitsusi soovib, et looma leidnud inimene helistaks esmalt neile. Osa omavalitsusi tahab aga, et kõigepealt helistatakse lähimasse loomade varjupaika ja neist omakorda osa nõuab, et varjupaik väljakutsele sõidu nendega eelnevalt koos kõlastaks. Seega peavad hulkuva looma leidnud inimesed sageli lahendama keerulist orienteerumisülesannet. Eelkirjeldatu ongi peamiseks põhjuseks, miks varjupaikade, mittetulundusühingu üldjuhi Triinu Priksi sõnul loodi veebilehekülg, kus täpsemad juhised iga omavalitsuse kohta eraldi. Me oleme oma kodulehele loonud sellise Eesti kaardi ja vastavale omavalitsusele klikkides, kui näiteks nimi on leidnud looma klikib sinna ja siis sealt viib otse selle inimese või organisatsiooni, kellega peaks siis suhtlema sellel teemal edasi, tõenäoliselt Tartu linnas on nii, et võib otse, võta varjupaigaga ühendust, ei pea n omavalitsust geide teavitama ja siis tulevadki Tartu varjupaiga juba täpselt selle lehe kontaktid ette, kus saab selle telefoninumbrit ja nende tööajad ja kus nad asuvad ja kõik sellise asja. Priks ütleb, et loodud veebilehekülg ei aita ilmselt hulkuvate loomade arvu vähendada, küll aga vähendab veebilehekülg looma varjupaika jõudmise kiirust. Üleüldises. Plaanis ei ole hulkuvate loomade arv aastatega, Priksi sõnul aga vähenemise märke näidanud. Kui me vaatame varjupaika jõudvate loomade arvu, siis see väheneb ikka väga visalt ja ainult koerte osas. Kasside osas need numbrid pigem kasvavad. Aga tõenäoliselt me oleme ise mõelnud, et nad kasvavad sellepärast, et Loomi saab rohkem varjupaika. Mitte et neid oleks nagu tänaval kuidagi, et inimesed hülgaks rohkem seda ma ei taha küll uskuda. Tänavu on MTÜ seitsmesse varjupaika jõudnud ligi 4000 looma, kellest vaid 700-le on vana omanik järele tulnud. Eesti hobusekasvatajate selts võib aasta lõpul tõdeda, et oli hea aasta. Tori hobustel, kes on ohustatud tõuga, sündis poolsada varssa. Ester Vilgats annab teada millega ikka hobuste edenemist mõõta kui Varssade arvu järgi, ütleb Eesti hobusekasvatajate seltsi tegevjuht Krista Sepp. Aasta lõpp ongi paras aeg natuke tagasi vaadata ja väike kokkuvõte teha. Aasta lõpp on käes ja terve suvi ja terve aasta tegelikult toimetusi täis olnud, seda talverõõmu nüüd tahaks nautida hobustega, aga vot saani ette veel panna ei saa, nagu näeme, maa on roheline. Aga aasta kokkuvõttes loeme sügiseks kokku ka varsad ja varsa aasta on olnud parem, kui eelmine aasta. Just eesti hobusekasvatajaid võib kiita Eestis üldse on praeguseks hetkeks registreeritud ligi 550 varssa Eesti hobusekasvatajate selts siis on neist arvel 235, hetkel viimased peakesed lähevad kohe ka saavad passid, et kui palju neist on tori hobuseid, siis kes on väga ohustatud tõug. Meil tori hobusevarss on see aasta sendinud ligi poolsada. See on muidugi väike arv, aga tõuraamatus on tori hobuseid ainult 1000 hobust, nii et loodame, et Tori hobusekasvatajad leiavad seda jõudu ja särtsu järgmine aasta. Et ikka tori hobuse varssa rohkem sünniks. Haapsalus tähistati jõulude saabumist talvise jõulusuplusega. Talisuplus on Haapsalus hobina viimastel aastatel järjest populaarsem ja harrastajatele on Westmeri sadamas oma nurka, kus on soojak, riietumiskabiinid ja merre viivad redeleid. Juhan Hepner jätkab. Täna pärastlõunal kogunes mõnikümmend inimest Westmeri sadamasse, kus asub Haapsalu talisupluskeskus. Haapsalu talisupleja Kertu Kaljuveer tegeleb selle hobiga juba viiendat aastat. Praegune ilmus, on plusskraadid, on talisupleja, jooksis selline suvine? Jah, ilm on mõistlik, kui külma ilmaga käisin veel ujumas, käite? Minu kõige külmem ujumine on miinus 12 kraadi ja tuiskas, panin kaks mütsi pähe, peal soe oleks, mis tunne see oli, enne, kui esimest korda vette hüppasid. Muidugi oli hirmus esimese korradelt emotsioonid nii laes, et ega ma väga täpselt ei mäleta, ma käisin kähku vees, tuli kähku välja ja olin endaga väga rahul. Sille Simson on talisupluse ka tegelenud poolteist aastat. Ta avastas selle tänu sõpradele, kes asjaga juba varem tegelesid. Üldiselt ongi see reegliks, et talisupluse pisik saadakse mõne kogenud harrastaja soovitusel. Positiivsed emotsioonid on Simsoni sõnul garanteeritud. No eelkõige mõjub hästi su meeleolule ja tõstab tuju ja see hea seltskond, soodne ja kiire. Mul oli eksperiment. Ma ujusin aasta aega iga päev 100 tõmmet, aga nüüd ujun kolm korda nädalas, kui te pidite iga ilmaga ujuma aastale aeg-ajalt, kui keeruline raske ennast sundida selleks oli tekib hasart, ei ole mingil hetkel raske, kui on toetajaskond, mõni läheb vette ainult korraks, teine ujub, mitu minutit. Jõulusuplus on saanud Haapsalus traditsiooniks, jätkab Kertu Kaljuveer, et lõbus oleks keha ja vaim puhtaks enne jõuluikka. Nüüd ilmast sünoptik Helve Meitern, palun häid jõule. Lühikuid kahjuks ilm pühademeeleolu ei toeta. On küll vaikne, kuid hall ja sombune põhjuseks on väheaktiivne madalrõhuala, kus niiskust on palju ja külma vähe. Nii täna kui ka homme on ilm pilves ja ajuti sajab enamasti vähest vihma. Vaid homne öö on tihedama sajuga. Seal, kus aga ei 100, on udu ja uduvinet. Tuul puhub idakaarest homme põhjakaarest sisemaal üks kuni viis, rannikul kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on nii öösel kui ka päeval kaks kuni viis kraadi. Homme õhtul. Õhutemperatuur langeb. Aitäh ilmateate eest ja selline saigi tänane Päevakaja raadiouudiste toimetus soovib kaunist õhtut ja rahulikku jõuluaega kuulmiseni homme hommikul kell kaheksa.
