Tere õhtust, kell on kuus ja Päevakaja võtab kokku pühapäev. Päeva 29. detsembri stuudios on toimetaja Brent pere. Järgnevate aastate jooksul jõuab info Euroopa Komisjoni ettevõtmistest eurooplaste, nii paljudel juhtudel eestlase Vivian Loonele vahendusel. Tänavu paigaldati Kuressaare kesklinna uued valve kaamerad. Ida-Virumaal asuva Alutaguse rahvuspargi esimene tegevusaasta näitas, et läheb veel mitu aastat, enne kui loodusturistide Eesti noorima rahvuspargiga avastavad. Ilm tuleb sajune ning peamiselt sajab vihma. Öösel on õhutemperatuur miinus üks kuni pluss neli, homme päeval aga pluss neli kuni pluss kaheksa kraadi. Täna varahommikul kella viie paiku sõitis Peterburist tulnud Ecolainzi reisibuss Narva maantee 30. kilomeetril teelt välja. Esialgsetel andmetel oli bussis 67 inimest. Avarii ajal roolis olnud bussijuht oli kaine. Sündmuskohalt toimetati erinevate vigastustega haiglasse üheksa inimest. Õnnetuse võis põhjustada bussi tehniline rike, kuid täpsemad asjaolud on väljaselgitamisel. Politsei tuletab meelde, et kohe sõidu alguses tuleb bussi istudes kinnitada turvavöö. Politsei andmetel oli bussijuhil turvavöö kinni. Kui palju reisijad turvavööd kasutasid, on väljaselgitamisel. Järgnevate aastate jooksul jõuab info Euroopa Komisjoni ettevõtmistest eurooplaste, nii paljudel juhtudel eestlase Vivian Loonela vahendusel. Komisjoni kõneisiku Loonela põhiliseks vastutusvaldkonnaks on kõik rohepöördega seonduv. Tema sõnul on komisjonis olemas arusaamine, et on riike ja sektoreid, mis vajavad kliima neutraalsuse poole liikumisel abi. Brüsselist jätkab EPehanud. Vivian Loonelam Brüsselis töötanud juba 18 aastat alguses Eesti esinduses NATO juures, hiljem Euroopa Liidu asutustes ja viimati endise Eesti voliniku Andrus Ansipi kabinetis eksperdina. Teemadeks välispoliitika, julgeolek ja küberturvalisus. Uus töö ehk eelkõige rohelisest kokkuleppest ajakirjanikele rääkimine on teistsugune ülesanne. Komisjon tuli rohelise kokkuleppe algatusega välja. Detsembris-jaanuaris soovib komisjon tutvustada rahastamisvõimalusi ehk investeerimise kava ja õiglase üleminekumehhanismi. Vivian Loonela. Eesmärk on genereerida kuni triljon eurot majandust, sest see on nagu puhtalt selline majanduse elavdamise kava, aga tehes seda läbi selle rohelise vaatenurka, aga seal kõrval on ka see õiglase üleminekumehhanism ja see on see, mis seal just Eesti-sugustele riikidele mõeldud. Et kuidas Euroopa saab aidata neid regioone või majandussektoreid, mis on kõige, mis kannatavad kõige enam selle süsinikneutraalsuse poole üleminekule, et selles osas see solidaarsuse küsimus on siin hästi oluline ja sellest on väga hästi aru saadud. Euroopa Liidu abi ei kata muidugi kaugeltki mitte kõiki vajalikke samme kliima neutraalsuse poole liikumisel see tähendab riikide, ettevõtete ja ka üksikisikute ühist pingutust planeedi tuleviku nimel. Usubloonela. Et kulud on väga olulised ja muidugi need on suured, keegi keegi ei eitagi seda. Aga mis on oluline, on ka see, et mis siis on, kui me midagi ei tee, ega see probleem üle ei lähe kliimakriisi, sellest on räägitud juba päris palju, et on aeg asuda tegudele ja võtta need sammud, mis on vaja, et see, kui see läheb midagi maksma, see on loogiline. Aga see on jällegi see, kuidas me jõuame nii kaugele, et meil ka paari aastakümne pärast siin on elukvaliteet selline, mis mis kannatab elamist. Enamik Eestimaa suurlinnu ja maakonnakeskusi on varustatud avaliku ruumi kaameratega, mille salvestused on tihti politseile abiks erinevate kuritegude avastamisel. Kaameraid pole praegu veel Raplas, Jõgeval ja Kohtla-Järvel. Küll paigaldati aga seoses kesklinna ümberehitusega valvekaamerad tänavu Kuressaarde ja politsei kinnitusel on need juba olnud turvalisuse tagamisel suureks abiks. Margus Muld jätkab. Kuressaares paigaldati avalikud salasilmad tänavu suvel Saaremaa valla poolt. Vallale jäigi tegelikult ainult paigaldusrõõm, sest pärast kaamerate installeerimist anti nende kasutusõigused ja võimalused üle. Politseile jätkab Anu Tamila, Saaremaa valla IT-teenistuse juht. Politseile sai nad antud tõesti selle uue andmekaitse määruse valguses, et kas nii-öelda järelevalvega ja, ja nii-öelda jälitustegevusega tegelevad need, kes sellele, kellel on selleks seaduslik alus valla kaablite kaudu see pilt jookseb, aga meil ligipääsu sellele ei ole. Kui inimesed tunnevad, et nende turvatunne suureneb sellega, kui on võimalus kiiremini tabada neid pahategijaid ja, ja noh, ütleme selliseid pehmelt öeldes huligaane, siis loomulikult loomulikult asjast on kasu ja, ja kõik tähendab, et meie keskkond muutub turvalisemaks. Ja Saaremaa politseijuht Rainer Antsar kinnitab, et kaamerate salvestusest on juba abi olnud. Meie lähtume ikkagi põhimõttest, et need on abivahendid süütegude tuvastamisel, olgu siis selleks erinevad vandaalitsemised kesklinna piirkonnas või siis nädalalõppudel aset leidvad kaklused. Igal juhul menetlus on oluliselt kiirem, me saame selle pildi nii-öelda kasvõi kohe kätte, kasvõi juba sündmuskohal asjaolusid tuvastades. Paraku pole aga sellist ametnikku, kes kaameraid reale jälgiks ja avalikul ruumil silma peal hoiaks, veel kord Rainerantser. Ma olen ise enam kui kindel, et selle jaoks ei ole täna ka nii-öelda vajadust, et me peaksime kogu aeg nagu jälgima, mis kesklinnas toimub, et meie, õiguskord ei ole nüüd nii kehva, et me peaksime seda tegema. Aga jah, teadmiseks siis Eestimaa linnades jalutades naeratage rohkem teid filmitakse. Margus Muld, Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Kuressaarest. Ida-Virumaal asuva Alutaguse rahvuspargi esimene tegevusaasta näitas, et läheb veel mitu aastat, enne kui loodusturistid Eesti noorima ja Euroopa Liidu ühe idapoolsema rahvuspargi avastavad jätkab Rene Kundla. 2018. aasta lõpus 11 kaitseala liitmisel moodustatud Alutaguse rahvuspark on Eesti kuuest rahvuspargist noorim Alutaguse rahvuspargi eestkõneleja. Sel aastal Ida-Virumaa tegusaimaks kodanikuks valitud Anne Nurgamaa arvates vajab piirkond rahvuspargina tuntuse kogumiseks veel mitu aastat. Inimestel on selle natukene arusaamatu, ei suuda aru saada, mis see on, sest et ta on ju taga eksperimentaalkorras ju ja lipi-lapitekist kokku tehtud ja siis see tekitab ka natuke segadust seal. Kuigi huvi, ma olen juba kuulnud, et huvi on, isegi välismaalaste juba küsitakse, mis asi see rahvuspark on? Sel suvel Alutaguse rahvuspargi tähtsündmusena korraldatud Eesti looduse päeva avaürituste Ida-Virumaale pool 1000 loodusesõprapäeva avamisel ütles keskkonnaministeeriumi looduskaitse nõunik Hanna singel, et mõne piirkonna rahvuspargiks kuulutamise eesmärgiks on anda sõnum, et inimesed on sinna oodatud. Usume kogemustest, et tekst, rahvuspargi nimi on ju kõikjal maailmas tegelikult visiitkaart, see näitab, et siin on erilist ja et siia on inimesed oodatud, et siin on, mida neil näidata, mida neile pakkuda. Piltlikult öeldes parim, mis meie looduses on ka loomulikult toob see kaasa ka rohkem külalisi, rohkem rohkem turiste ja see kõik võtab aega. Näiteks Soomaa rahvuspargi lugu, et ikkagi mõned aastad lähevad. Alutaguse looduse uurija Anne Nurgamaa kinnitusel on Alutaguse rahvuspargile pakkuda ka paljunäinud loodusmatkajatele nii mõndagi huvitavat. Meil on ju nii unikaalset Eesti suhtes ja isegi siis maailma suhtes ju väga unikaalsed asjad, kas või needsamad kriivad, mida mitte kusagil ei ole suured sood. Siis on jooned Jaama küla, vana jõesängi, need, need on kõik sellised terve piir, kus me võime vaadata teiselt poolt piiri, see Venemaad ja kõike tegelikult on väga unikaalne, loodus on väga erinevad, pärane, loodus, kõike sellised ei ole kusagil maailmas nii palju järvi nagu ühel väiksel napitajal, nagu Kurtnas on näiteks. Et see kõik annab sellisele oma näo sellele meie ootusele. Kokku paikneb Alutaguse rahvuspark rohkem kui 44-l 1000-l hektaril. Alutaguselt raadiouudistele Rene Kundla. Ja ilm läheb vaikselt sajule ilmast, teeb ülevaate lähemalt Kertu sild. Esmaspäeval jõuavad meile tihedamad sajupilved ning soe õhumass on pilves ilm. Öösel sajab vihma ja lörtsi, enne keskööd Ida-Eestis ka lund, on jäidet. Puhub edelatuul seitse kuni 12, puhanguti 15, saartel ja rannikul 10 kuni 15, puhanguti 21 meetrit sekundis. Hommikuks tuul veidi nõrgeneb ja õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss neli, hommikuks tõuseb. Homme päeval sajab mitmel pool enamasti vihma, pärastlõunal aga sadu ja pilved hõrenevad. Puhub edela ja läänetuul viis kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pluss kolm kuni pluss kaheksa kraadi. Selline sai pühapäeva, 29. detsembri Päevakaja suur tänu kuulamast ja kena õhtu jätku.
