Tere õhtust, päevakaja võtab kokku kolmapäeva esimese jaanuari sündmused, stuudios on toimetaja Brent pere. Politsei päästeameti jaoks möödus aastavahetus töiselt. Ida-Virumaal Päite loomapargis elavatel loomadel esimene jaanuar igapäevast ei erine. Põrgupõhja punkri juures mälestati seal langenud metsavendi. Ilm püsib pilvine ning kohati võib vähest vihma sadada. Öösel on õhutemperatuur miinus üks kuni pluss neli ning homme päeval kolm kuni seitse kraadi. Politsei jaoks möödus aastavahetus töiselt, juhtus üks suurem liiklusõnnetus, kus vahetult enne aastavahetust järvevana teel vigastada kaheksa inimest. Üldiselt tekitas probleeme alkohol. Politsei ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Priit Pärkna. Vaadates nagu erinevates linnades suuremaid avalikke üritusi, mis siis oli seotud aastavahetuseni, need möödusid ikkagi suht rahulikult küll jätkuvalt ikkagi domineerib erinev vaates pidustus kohtadesse ja siis kodudes ikkagi väga selgelt alkoholi tarbimine päädib paljuski teinekord vägivalla kasutamisega. Meil oli ikkagi sellise niisuguse aastavahetuse perioodi jooksul üle 40 nagu väljakutse, mis oli seotud lähisuhtevägivallaga ja, ja seal võimalik kohv, ega siis see on ikkagi meie jaoks nagu hästi muret tekitas ka ja, ja paratamatult ega nende pidustustega alati käib meil kaasas kahjuks ka nii-öelda alkoholi tarbimine ja siis autorooli istumine. Et kui me tänahommikuse seisuga näeme seda, et meil siin on tabatud pea 19 alkoholi tarbinud mootorsõiduki juhti, siis see on ikka jätkuvalt väga-väga palju, et tasub nagu hoida ka enda lähedastel ja tuttavatel ja sõpradel rubla teistele inimestele pilku peale. Päästeamet sai aastavahetusel tavapärasest kolm korda rohkem väljakutseid. Päästeameti vastutav korrapidaja Toomas käperin. Enamuses olid põlema läinud ilutulestikupakid, prügikonteinerid, kuhu need kustumatu ilutulestikupakid visati. Ja ka oli kulupõlenguid, mis ilutulestikust süttisid. Aga õnneks selliseid suuremaid ilutulestiku kasutamisega seotud väljakutseid ei olnud, aga meil oli kaks tulekahju Harju maakonnas, kus hukkus kummaski üks inimene. Aga neid nüüd otseselt ei saa seostada uus aasta vastuvõtmisega. Et esimene oli eile kella seitsme paiku õhtul suvila tulekahju Harku vallas, kus keskealine mees hukkus ja teine tulekahju oli veidi enne keskööd saue linnas, kus eluhoone tulekahju kustutamise käigus leitud vanema naisterahva surnupea. Praegusel hetkel põhjuseid veel teada ei ole, ütleme, sündmusi või väljakutseid oli meil kolm korda rohkem kui tavapäraselt, aga siis enamus oligi seotud selle ilutulestiku kasutamisega, mis selle numbrini suureks tegi. Ida-Virumaal Päite loomapargis elavatel loomadel esimene jaanuar nende igapäevasest rutiinist ei erine, sest loomapargi perenaise Ksenia klotškova sõnul proovitakse päästetud loomi hoida sellistes tingimustes, et iga päev oleks neile pidupäev, jätkab Rene Kundla. Päite loomapargis elab üle 80 eri tõust looma alates hõberebastest ja pesukarudest kuni koerte ja kassideni, kellest enamikul ollakse ammu elupäevad loetud. Kui loomapargi omanik Ksenia Pliškova poleks neid pargi toetajate abiga elule päästnud. Seljataha jäänud detsember on seitse aastat tegutsenud Päite loomapargile kõige kingituste rohkem kuu. Detsember on täis iga päev, keegi tuleb ja teeb kingitused sel aastal palju palju koolilapsi ja lasteaiad. Nad tegid kingitusi ja meel oli Narvas kaks pidu tehtud, üks sumba, heategevus ja üks on Narva heategevusjooks, oli. Päite loomapargi omanikuks heina Pliškova sõnul on tunda, kuidas enamik loomi katseblunud. No kõik tunnevad, et võib-olla tuju ei ole nii hea, et kõik ootavad juba lumi, sest on ilusam ja muidugi nad tunnevad natukene depressioon ood, aga teeme kõik, mis on võimalik, et tuju on hea, et me anname nendele mitte, magustoit on aga meile oma töid ja mingid üllatused, teeme nendele vood, et nad tunnevad end parem. Hukkunud loomad suudavad üritrunud, eriti lund ootavad rebased, sest see on parem nende jaoks karbon, nii paks ja kui sajab lund, siis nad magavad lihtsalt õues. Aastavahetuse ilutulestikud ei ulatunud Päite loomapargi asukaid häirima. Meil on väga head naabrid ja nad saavad aru, et meil on palju loomi, on endal, on koerad ka olemas ja ei, me ei tee siin üldse, see on suurepärane koht meie jaoks. Päitest raadiouudistele Rene Kundla Raplamaal mälestati 72 aasta möödumist põrgupõhja punkri juures peetud lahingust, kus relvastatud võitluse liidu ridadesse kuulunud metsavennad kaotasid Nõukogude julgeolekujõudude varitsusrõngast välja murdes kaks oma liiget. Metsavendluse uurimisel on Eestis endiselt lai tööpõld, tõdesid kohal viibinud ajaloolased, jätkab Juhan Hepner. Põrgupõhja punkri relvastatud võitluse liidu metsavendade staap, ilme kurit meenutas mälestustseremoonial, et paljud neist metsavendadest olid tema nooruspõlve tuttavad. Ta on väga tänulik, et kohalikud Vigala kandi mehed hoiavad varemete ümbrust korras. Perekond hatud, no tuleb lihtsalt imetleda alati, kui siia tulen, ma olen ka suvel siin käinud. On niisugune tunne, toa põrand on kasin, puhtaks pühitud, see koht on alati niimoodi korrast. 2015. aastal valmis läheduses punkri rekonstruktsioon üks peamisi eestvedajaid, ajaloolane Martin Andreller ütleb, et metsavendlus käsitlevaid uurimusi võiks senisest enam ilmuda ka teistes keeltes, sest isegi inglise keeles on teemast ülevaate saamine keeruline. Mis on tema hinnangul aga suunad, millele järgnevatel aastatel uurimustes keskenduda? Ja kindlasti võiks tegeleda mõningate selliste legendidega, mis on aastakümnete jooksul juurdunud, kasvõi see, et millised olid metsavendade elupaigad või varjamiskohad needsamad punkrid siis ja on toimunud juba ja kindlasti saab ka tulevikus toimuma erinevaid arheoloogilisi uuringuid. Arheoloog Mati Mandel räägib, et punkrite uurimisel on oluline, et seda teeksid professionaalid, sest vastasel korral võib palju olulist infot kaotsi minna. Paremini on siis seal olnud lood, kus on tehtud arheoloogide poolt ja sa näiteks Lõuna-Eestis Võrumaal Arnold hundi poolt ja tema meeskonna poolt ja siis kõik need, kelle, kes on siis Eesti sõjamuuseumi alluvuses. Et see peaks ikkagi toimuma niimoodi, et kõik fikseeritakse, mis leitakse esemed korjatakse kokku ja peaks olemagi organiseeritud esemete konserveerimine. Mati Mandel ütleb, et uurimismaterjali jätkub, sest peale teist maailmasõda tegutses Eestis arvatavasti ligi 15000 metsavenda. Seetõttu on veel arvukalt punkreid, mis seni uurimata või koguni avastamata. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Margus Muld käis täna Saaremaal Orissaares püüdmas emotsioone ja sõda pakkusid kar Summitajad ehk jäisesse merre hüpanud saarlased ja Saaremaa külalised. Heiki Hanso selgitab ka, miks ta on seitse aastat järjest karsumdi esimesel jaanuaril korraldanud, jätkab Margus Muld. Ja teist korda veel ikka. Kas sina tegid seda esimest korda? Ja mis ta oli siis jahe? Sa oled erinevad maailma vetron, kuidas Orissaare vesi, külvia, soolane? Deannatasinad soovitasid, ise ei taha minna, seega ei saa, tervis ei võimalda, aga muidu läheks. Seitsmes kord on see, kui sa seda teed seisus kordan 2020 aastasega nii ilus number, et lausa lust, et on järjepidevust, anded. Ma kuulsin, et seal lausa sellise poliitilise maiguga ürituse ikkagi tahad, nagu tähelepanu kar Summil hoopis millegi muule tõmmata ta lõppude lõpuks on tamm jamasi vaja ja see poliitikutel võikski jõuda lõbused luulevõistlusele. Sildasid jäide, tehakse iga päev Eestis kuskil ja Euroopa vahenditest poleks vist nii suur katsumus nagu selle korra tegeleda, et kas seitse aastat kar kummi on midagi ja aidanud tamm jama teoks. Muidugi kalu on nii ühtehoidev ja rõõmu, seda üksteisele head uut aastat soovida siin kohapeal ja ja eks see nagu öeldakse, tilk tilgub sinna kivi peale ja vaiksed uuristervjuuriste pea. Lõbus tulevad tammi avade, ma olen täitsa kindel sele. Ja ilmast teeb ülevaate Silve Grabbi Kaiv. Head uut aastat eeloleval ööl on vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm, on jäiteoht. Puhub edela ja läänetuul viis kuni 11, rannikul puhanguti 16 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on Lääne-Eestis pluss ühest pluss viie kraadini, Ida-Eestis miinus ühest pluss kolme kraadini. Homme päeval vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub edela ja läänetuul viis kuni 11, rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhtul tugevneb edelatuul saartel ja rannikul 18 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on homme päeval pluss kahest pluss seitsme kraadini. Selline sai esimese jaanuari päevakaja head uut alanud aastat ning kena õhtut.
