Kiirabil tuleb inimeseni jõuda igas olukorras, sõltumata sellest, kas mobiilside, elektrivõrk või tankla toimivad. Niimoodi peavad kiirabibrigaadid hakkama saama vähemalt 72 tundi. Sama kaua peavad toime tulema ka seitse suuremat haiglat. 12 väiksemat haiglad peavad hakkama saama 16 tundi. Niisuguse pildi maalis sotsiaalministeerium umbes kolm aastat tagasi kirjutatud määruses. Aga määrusele seatud ministri allkiri elektrigeneraatoreid ja kütusetagavara ei taganud, räägib terviseameti peaspetsialist maisel Eel. Rostock. Praegu saab öelda, et ükski haiglatest ega kiirabibrigaadi pidaja ei ole võimeline kõikide ohtude vastu olema. Toimepidev. Terviseameti arvutuste järgi läheks haiglatel ja kiirabiteenuseosutajatel vaja umbes 21 miljonit eurot. Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemide arendamise osakonna juhataja Agris Koppel ütleb, et toimepidevus oli 2018. aastal siis, kui reeglid kirja pandi. Oluline märksõna. Ja lootsin, et kuna kriisiks valmisolek oli selline oluline teema riigi tasandil, et siis jõuavad ka investeeringuid kahe aasta jooksul tervishoidu. MaiHeleeni Rostock ütleb, et esmajärjekorras on vaja elektrigeneraatoreid. Sest et elektrikatkestuse korral võib halvata ning küttesüsteemi infosüsteemid bee süsteemid, haigla on väga haavatav, kui elekter läheb ära. Toimepidevusega tarviliku raha on küsitud kahel kevadel kahe erineva valitsuse käest, mõlemad korrad saadi riigieelarvestrateegias täpselt null eurot. Meile öeldi, kuna seni ei ole ühtegi, siis ühegi sektori toimepidevust rahastatud. Et siis seekord meile ei võimaldatud seda. Määrusega seatud tähtaeg jõudis kolm päeva tagasi kätte ja sotsiaalministeerium leidis lahenduse. Ministeeriumis ettevalmistatud eelnõu lükkaks 2020.-ks aastaks seatud tähtajaga kolm aastat edasi. Seletuskirjas mainitakse, et nii nagu eelmiselgi aastal lubab terviseamet raha küsida kevadel riigieelarvestrateegia arutelude käigus. Agris Koppel ütleb, et mingeid kokkuleppeid täna veel ei ole. Samas loodab ta, et sügisene torm andis kõigile tubli õppetunni. Ma arvan, et siin võiks olla selline põhimõtteline otsus, et nii tervishoius kui ka teistes sektorites Eesti riigieelarvest järgmistel aastatel läheb võib-olla varasemast suurem summa ja et järgmise kolme kuni viie aasta jooksul me püüame kõik oma süsteemid niimoodi valimislusikaga, et sellised tavapärased kriisid meid enam jalust maha
