Olgu tegu suure raudteeõnnetuse, tulekahju või tormiga, ikka kipub hädaabi number üks üks kaks umbe jooksma. Lisaks inimestele, kes vajavad kiiret abi, helistavad häirekeskusesse ka need, kes otsivad infot lähedaste kohta. Paljud paluvad ka lihtsalt käid, mis juhiseid, mida teha või kuhu minna. Viis aastat on riigiasutused tööd teinud, käima lükata üleriigiline kriisi. Info telefon üks kaks neli seitse. Häirekeskuse projektijuht Liina Osila ütleb, et märtsi lõpuks peaks töö vilja kandma. Ja kriisi lahendamist juhtiva asetus ise otsustab, milliste sündmuste korral ta tegelikult sest ka ise infotelefoni jagab ja seeläbi siis inimestele infot jagab. See tähendab, et häirekeskus on kriisi infotelefoni avamiseks valmis iga päev ööpäev läbi. Kui näiteks päästeametis otsustatakse, et suur tuleõnnetus või lumetorm nõuab liinide avamist, istuvad operaatorid laua taha ja hakkavad kohe kõnesid vastu võtma. Päästeamet annab neile ette suunised, mida inimestele öelda. Koheselt on valmis neli kriisi infotelefonioperaatorit aga maksimaalse võimekuse osas alati lähtuma sellest, et milline on sündmus, kuidas sündmus areneb, et kuna kriisid on kõik väga erinevad, et oleme arvestanud ka kuni 25 inimesega Sellisel puhul suudaksid operaatorid vastata kuni 100-le telefonikõnele tunnis. Liina Osila sõnul on kriisi infotelefonil kolm põhilist eesmärki. Jagada käitumisjuhiseid ja infot kriisi lahendamise kohta jagada infot inimeste kohta, kes on saanud riisisündmuses kannatada, ehk siis, et kas nad on viidud kuhugi haiglasse ja kolmandaks, siis saavad inimesed kriisi infotelefoni kaudu ametiasutustele preisi kohta käivaid olulisi teateid edastada. Selle kõige jaoks peaks märtsi lõpuks valmis, saame ühtne infosüsteem. Et see käibki niimoodi, et telefoni teel inimene saab öelda lähtuvalt sellest, mida juhtiv asutus on palunud inimestel kriisi infotelefoni kaudu nendele edastada ja operaator saab selle siis läbi oma tööprogrammide edastada luba nendele inimestele, kes vajavad seda infot näiteks sündmuse lahendamiseks. Operaatorid saavad ligi ka tervise infosüsteemile ehk murelikult helistaja, piisab sellest, kui öelda operaatorile lähedase nimi ja isikukood ning selle abil peaks operaator kohe teada saama, kas lähedane on mõnda haiglasse sisse kirjutatud.
