Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetadel. Ter eetris on puust ja punaseks raadio kahe igapäevane teadusuudis. Sel nädalal viime teid loodusuudiste juurde, siin stuudios saatejuht Arko Olesk ja zooloog Randolph Kreitzberg. Tänases uudises räägime sellest, kuidas meie jaoks tuntud kala heeringas Läänemerre jõudis, no me teame seda rahvalaulu, et see oli ennemuistsel ajal, kui heeringas elas kuival maal. Kuival maal ta siiski ei elanud, aga igatseda Läänemeres ka kohata olnud. Kust Randel siis heeringas üldse meie juurde jõudis, miks ta, mis teda üldse Läänemerre tõmbas? Need paljud inimesed, kusjuures teagi vist ma olen kohanud, et, et ei teagi, meie räiman ju heeringa, selline väiksem vend või alamliik. Ja Läänemeri on erinevatel perioodidel olnud ühenduses nii Atlandi ookeaniga kui Põhja-Jäämerega ja minu teada isegi äkki selle nii-öelda Ponto Kaspia piirkonnaga mingil mingil moel. Et ehk siis kogu see nii-öelda kalastik elustik, kes on siin Läänemeres, on, on põhimõtteliselt sisserändajad. Ja ja heeringas on siis üks nendest, kes Atlandi ookeanist meile tuli ja noh, nii nagu meil see olukord siin on Taani väinadest. Me oleme ühenduses suhteliselt sellise kitsa nabanööri kaudu ja seepärast samal ajal nagunii-öelda jõgede sissevool on suhteliselt aktiivne, et sellepärast on meil siin ka soolsus kõvasti madalam. Läänemeri on hoopis teistsugune, siin on palju teed, läbipaistvus on halb ja, ja noh, kindlasti ei saa öelda, et Läänemeri on sihuke klassikaline meri ja sellepärast sisse heeringas pidiga siinsete oludega kohanema. Nii selle uues hoolsusega, kui siis ka selle väiksema vee läbipaistvusega ja õnneks on liigid piisavalt plastilised ja evolutsioon siis selle viimase kümnendi on ta aasta jooksul suutis nende tingimustega kohaneda ja üks siis oligi tema, tema silm, mis, mis sellega kohanes ja seda, mis teadlased nüüd aastasidki, nad vaatasid nii-öelda silma arengut või mis silmasuutlikkust näha ja tuvastasidki selle juures, et Nietzsche heeringa, Läänemere heeringas silm on kohanenud selleks, et Läänemeres võimalikult hästi hakkama saada. Kuna siinse vee läbipaistvus on natukene teistsugune kui, kui suures ookeanis. Ja et kui me oleme harjunud teadma ookeanist sukeldudes, mida sügavamale sa lähed, siis järjest värvid kaovad ära, et alguses kaob punane, siis kollane, siis roheline, lõpuks jääb alles ainult sinine värv, vaatad veealuseid, mingeid loodusfilme, kõik on ilus, ilus sinine. Siis siis Läänemeres on rohkem selline lugu, valdav osa värv kestab kuni kuni kuskile, maali mõni 10 meetrini võib-olla, ja siis suhteliselt järsku üheskoos kaovad ära. Sellepärast et, et on palju humiinaineid ja, ja seda nii-öelda alumise otsa sügavasse ulatuvat, sinist rohelist ei ole ja seetõttu on ka siis need kalad, kes seal vees elavad nendel läheb palju varem pimedaks ja, ja selleks, et selle pimedusega hakkama saadi, endiselt midagi näha. On siis evolutsioon tulnud appi ja natukene muutnud selle silma nii-öelda võrkkestal olevate pigmentide struktuuri. Et siis valgus jõuaks, jõuaks paremini nende nii-öelda retseptorite, nii mis valgust vee sees ära tunnevad ja lihtsalt kala näeks paremini sellistes kehvades valgusoludes. Eks klassikaline evolutsioon, mis ei muuda mitte midagi, sihiteadlikult aga tekitab neid muutusi ja kui selgub, et mõni muutus on kasulik uues keskkonnas, siis hakkab levima ja ta vist levis ikka üsna kiiresti kogusele seeringu populatsioonis, et nüüd siis jäidki need paremini ellu, kellel see mutatsioon silmas olemas oli. Ja, ja see on jube põnev mutatsioon selles mõttes, et muutus ainult üks aminohape, kõik meie valgud kehast koosnevad aminohapetest ja, ja põhimõtteliselt muutus aminohappes üks oha rühm, et kui mäletate keemia tunnist, kuidas igasugustel keemilistel molekulides on niisugune struktuurvalem, selline selline nagu võrgustik või sihuke kärjeline struktuur natukene siis siis põhimõtteliselt üks selline jupikene sellest paigutust, teise asukohta ja niimoodi suurenes kohe selle nii-öelda selle pigmendi, valguse läbilaskmise võime. Nii et nendele nägemisretseptorite nendele rakkudele, mis reageerivad valgusele, sinna nii-öelda avanes selline nii-öelda nagu tunnel ja rohkem valgust hakkas jõudma kalasilma. Ja, ja loomulikult need olud siis võimaldasid kaladel, noortel nendel räimedel kiskjate eest paremini põgeneda, nad nägid, et hüljes tuleb ja yhe lasid jalga ja need, kellel ratsioon oli, nemad jäid ellu. Tegelikult toodi autorid teadlased välja ka selle, et heeringas ja sugugi ainus kalaliiki, kes sellise arengu on läbi teinud, vaadates kõiki selliseid riimvee kalu ja mageveekalu, siis tundub, et umbes kolmandikul neist on mingisugune sarnane mutatsioon olemas ja nad ütlevad ka, et et erinevad vetel, kalaliikidel, kala revolutsiooni käigus on, on see mutatsioon toimunud vähemasti 20-l üksteisest sõltumatult juhul, mis nagu vist viitabki sellele, et kui selline keskkonnasurve on nagu tugev, et siis sarnaselt muutused hakkavad toimuma eri liikides täpselt nii, et see on konvergents öeldakse selle kohta, et mingisugused muutused, mis eri liikidel sõltumatult toimuvad lähtudes siis nii-öelda keskkonnasurvest ja on olnud kalu, kes jäävad kuskile koobastesse lõksu ja nendest arenevad koopakalad. Ja, ja meil on siis noh, Mul endal tekitas kohese tahtmise uurida näiteks peipsi siiga ja tinti, kes on ka ju kunagi ammu jäänud meil siia Peipsi järve lõksu ja kohanenud nende oludega. Peipsi järvevesi on ju ka suhteliselt halvasti läbipaistev. Et ma läheks hea meelega, läheks, vaataks kohe Peipsi siia ja ja tindisilmasid veidi lähemalt. Okei, olevel mõni minut meiega, enne kui sa minema tormad, lõpetame selle teema ära, miks põnev fakt sellest uuringust veel, eks ole, nendest teistest kaladest rääkides, et kui nad vaatasid või varem vaadatud tud lõhesid, siis ka lõhedel on tegelikult see mutatsioon olemas. Lõhet, kes, eks ole ju koevad jõgedes ja, ja siis sealt siirduvad merre ja ookeani. Ja samas võrreldes näiteks Angerjaga, kes koeb ookeanis ja siis tuleb tagasi merre ja järvedesse, et nendel jälle simulatsioon puudub, ehk siis see tundub, et et nagu sellises eriti noores eas kulub see muudatus väga ära, et see on nagu põhjus, miks lõhedel son ja angerjatel võib-olla nii väga ei ole seda vaja. Ja, ja täpselt niimoodi nad seda seal selgitasid, aga aga toonitas ka, et mehhanismid on meil natukene nagu ebaselged, et, et uurimist siin selles osas on meil omajagu. No hoiame silma peal ja soovime teadlastele jõudu seinale, puust ja punaseks teadusuudis stuudios Arko Oleski randal Kreitzberg Kuulmiseni homme puust ja punaseks, puust ja punaseks.
