Näiteks lihatooted on kallimad, kui nad olid aasta tagasi, näiteks leiva-saiatooted on kallimad, kui nad aasta tagasi olid ja iga sellise hinnatõusu või alanemise osas on, on, peame rääkima mingist väga sihukeste konkreetsetest põhjustest, et me ei saa nagu öelda, et seal oleks mingisugune üks selge trend, et lihatoodete osas kindlasti selline maailmaturul toimuv, et looma katkud, mis maailmas ühes ja teises riigis on, need mõjutavad ekspordi-impordikoguseid ja nõudlust. Sealiha hind on tõusnud ja see mõjutab ka valmis toota. Et on ühelt poolt näha, et natuke nagu sortiment, tõmbub Eestis kokku ja teiselt poolt hinnad tõusevad, sest eks seal on sisendite hinnad on ju ka olulised ettevõtjate jaoks ja niikaua kui ostetakse nii kaua, võib ju ka seal natuke hinda tõsta. Köögivili kõigub hästi palju, aga ma olen aastaid rääkinud, et kui Eestis on midagi tarbijale soodne ja hea osta, siis on see köögivili. Seal on need hinnad suhteliselt madalad, enamasti põhiköögiviljad räägimiselt. Lahtine kartul on 30 sendi ringis ja, ja porgand on seal 30 40 sendi ringis ja nende alati hämmastab näiteks mugulsibula hind, mis on ka seal 30 40 sendi ringis. Et sealt on kerge saada sellist 10 20 protsendilist hinnatõusud kuus senti on kartul kallim ja ongi kohe 20 protsenti hinnatõusuga. Aga põhimõtteliselt, et seal ma ei näe nagu midagi traagilist tarbija jaoks, et köögivilju on hästi kättesaadav ja väga lihtsalt osta.
