Paljude Peipsi kalurite meelest ei ole praegune kalapüügikorraldus keskkonnasõbralik ega majanduslikult otstarbekas. Praegu on igal kalaliigil kindel aastane püügikvoot. Püügihooajaga algab nii-öelda olümpiapüük, kes ees, see mees. Peipsi Alamvesikonna kalurite liidu juhatuse liige Urmas Birk ütleb, et püügiajad on sellise korralduse tõttu väga lühikeseks jäänud. Aasta esimese nädalaga on püütud juba kümnendik lubatud kohast. See tähendab, et kui praegu püük niimoodi edasi jätkub jäeti, ei teki, siis veebruari lõpuks on aastaga välja püütud. Samas teiste kalaliikide kvoot jääb paljuski välja püüdmata. Kui ühe kalakvoot on täis, ei tohi teda püüda ka kogemata. Suure silla vaheliselt nakkevõrgud püüavad neid suuremalt suuremaid soom kalu. Kui kvoot täis saab, siis 90 protsendilist pealt hakatakse sulgema. Siis pannakse püük kinni ja teised koodid jäävad ka välja püüdmata, nagu eelmine aasta jäi välja püüdmata isegi osakohaga koodist ja eelmine aasta välja püüdmata. Mullu jäi niimoodi püüdmata kolmandik lubatud kalast. Kalurite hinnangul võiks minna üle individuaalkvootidele. Üleminek aitaks kaluril valida oma püügiaega ja tarbija saaks pikema perioodi jooksul värsket kala. Kõik Peipsi kalurit muudatusega nõus ei ole. Kategooriliselt on selle vastu Peipsi piirkonna ettevõtete ja ettevõtjate kalurite liit. Sassuk vere sadama esindaja Boris summnikov ütleb, et individuaalsete kvootide kehtestamine on kasulik ainult üksikutele ettevõtetele, kes omavad enamus ajaloolise püügiõigusi ning kes saaksid seetõttu suuremat kvoodid. Summnikovi sõnul viiks väikesed kalapüüdjad pankrotti. Maaeluministeeriumi kalandusosakonna juhataja Ain Soome sõnul arutatakse kvootide jagamist kaluritega edasi. Ja ma ei ütle, et täna on siin otsuse juba sündinud, et neid arutelusid tuleb jätkata, ilmselt võtme koht, just see, kuidas, kui palju kellelegi jaguneb kvooti sõltub ka sellest, kui huvitatud sellest süsteemist siis üks või teine osa, palun.
