Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere eetris on puust ja punaseks raadio kahe igapäevane teadusuudis. Sel nädalal oleme loodusuudistelainel ja nädala viimaseks uudiseks. Vee alla sel nädalal oleme juba vesistest asjadest mõnevõrra rääkinud. Räägime veel ja räägime nii-öelda seekord vesistest, metsadest. Me teame, et vetikad on selline üsna hea ökosüsteem, kus, et paljud elusolendid leiavad head keskkonda, kus tegutseda ja varjus olla ja toitu leida. Ja mõnel pool on need sellised ökosüsteemid lausa päris päris viljakad, antud juhul Randel, eks ole, me räägime siis Vaikse ookeani rannikust seal California kandis ja täpselt, et sealsed pruunvetikametsad on nagu selliseks selliseks puhvervööndiks selle suure ookeani ranniku vahel ütleme nagu veealune mets, et on keskkond paljudele liikidele ta nii-öelda võtab kinni jõgedest ja, ja maismaalt tulevad toitained. Teiselt poolt puhvardab rannikut ookeanilainete mõju eest ja kuna seal siis on see veeturbolents võib-olla natukene väiksem või, või ma ei tea, kui lained murduvad, siis ka suurem, siis siis ta pakub nagu võimalust, nii varjeks kui kui toitumiseks. Ja mõjutab ka veekeemiat, et nad on absoluutselt oluline osa tollest keskkonnast. Ja tõepoolest just sedasama Vaikse ookeani, seda pruunvetikate vööndit on, on peetud ka nii-öelda inimasustus Ameerika asustamise üheks soodustajaks, et see on üks hüpotees, on see, et inimene liikus mööda seda nii-öelda pruunvetikat, kiirteed, eks ole, see on koht, kus nad said, kus nemad said materjali süüa, kasutasid seda ökosüsteemi nagu enda toitmiseks ja, ja ja, ja elatamiseks ära, nii et, et see on ajalooliselt ka üsna tähtis, aga nägu paljude viimase aja uudiste puhul, mis meil siin kajastamist leiavad, tuleb ka nüüd tõdeda, et ka see ökosüsteem on sattunud kliimamuutuste mõjul ohtu. Ja konkreetne juhtum siis oli. Mis aastal need olidki 2014. Või juba alates 2013 algas, et läbi aegade rekordiline mereline kuumalaine, mil siis 226 päeva oli mere pinnaveetemperatuur kaks ja pool kraadi soojem kui, kui nii-öelda normaalselt või keskmiselt. Ja, ja see kuidagi lisatud, kas veel sobitus suhteliselt, et kehvasti kokku ka mingite muude protsessidega seal erinevaid meritäheliigid olid juba pikemat aega languses olnud ja, ja see lõppkokkuvõttes viis selleni, et peaaegu 350 kilomeetrit neid pruunvetikametsasid, noh, need on täiesti metsad, et kui sa seal meie allvee all sukeldud. Ma ükskord Norras õnnestus mul seda teha siis mitme meetri sügavusel nihukesed pikad-pikad, laiad laiad vetikalindid kust see nii-öelda läbi pead pressima, et 90 protsenti nendest vetikametsadest sellel enam kui 300 kilomeetrisel rannikualal hukkus ja, ja see nii-öelda mõju võiks olla põhimõtteliselt sama, kui sa võtad 300 kilomeetrit metsa maha mingisuguses ulatuses. Et see pani kohalikele liikidele nii nendele, mis on nii-öelda nagu lihtsalt nii-öelda ökosüsteemi tervise seisukohalt tähtsad olid kui ka need, mida, mida näiteks inimesed kogusid seal mingisugused mulluskite liigid, näiteks mida inimesed seal kasvatasid, nii töönduslikult kui, kui mida korjasid ka nii-öelda hobi korras, et need samuti kodusid sealt, et mõju oli nii nii majandusele kui inimeste igapäevaelule kui ka loomulikult veealustele ökosüsteemidele. Aga paistvaid mõned riigid olid vist üsna rahul sellega või ühesõnaga, et mitte mitte kõik ei olnud väga mures, et olid teatud loomi, kelle arvukus selle tagajärjel isegi tunduvalt tõusis. Ja on selline nii-öelda väljend nagu ei teagi, mis ta nüüd täpselt eesti keeles on meri, hiilikute ske vöönd või, või, või laastamine meriseelikute laastamine selle kohta kindlasti mingisugune eestikeelne väljend ka, aga mul hetkel ei lase, tule see vähe. Et täpsemalt, siis nende meriseelikute arvukus tõusis ligi 60 korda ja see ei ole nagu asi, mille üle rõõmustada, sellepärast et meriseelikut aktiivselt toituvad samuti nendest samadest vetikatest. Ja, ja see on selline nähtus, selline agressiivne, massiivne ühe liigi domineerimine, ehk siis selline on nagu halb nähtus, mida peetakse või seostatakse just keskkonnanii-öelda hävimisega või või sellise nii-öelda keskkonna kullapsiga ökosüsteemi kollapsiga. Sest need meri, siilikud sisuliselt vallutavad selle merepõhja. Ja, ja iga taimekene või, või vetikas, mis seal siis nii-öelda kasvama üritab hakata, pistetakse nahka ja ega seal ei ole ruumi ei meritähtedel nendele nii-öelda meri kõrvadel ja, ja, ja teistel nii-öelda sellistes normaalsetes, mitme kesistes ökosüsteemides olevatel liikidel maa peal on tähtis, eks ole, kui rändtirtsud tulevad, lendavad parvena peale, söövad kõik paljaks ja liiguvad edasi, et seal nad vist ilmselt liiguvad mõnevõrra aeglasemalt, aga efekt on sama, jääb järele paljas, laastatud maa. Ja ja teadlased ütlevad, et taastumine, sellest võib võtta aastakümneid. Ja noh, eeldusel muidugi, et need tingimused nagu lubavad sellel taastuda ja rõhutati siis selles uuringus ka mõju majandusele just selles osas, et seal olid selliste molluskid kasvatamise Piirkonnad ja, ja öeldi, et kuna see debatt Watsoni Ameerika uuring on ju ja kuna seal Ameerikasse selline poliitiliste otsuste ja kliimaga seotud debatt on hästi aktuaalne siis rõhutati ka siis nii-öelda teaduspõhiste poliitiliste otsuste tähtsust, mis võib-olla ei ole ka väga võõras teema nii-öelda Eesti kontekstis. Justkui sa mainisid nii-öelda sellist majanduslikku mõju siis jah, Molovskite kasvatamine, see vist tähendab, eks ole austreid, merikarpe, kõiki selliseid mereande, mida ilmselt ka paljud meist moodi hea meelega söövad ja ja kui ei ole nii-öelda vetika ökosüsteeme, siis kas kasvatamine ilmselt muutub palju keerulisemaks ja, ja, ja seal koos selliste nii-öelda temperatuuritõusudega sellega kaasnevad sisuka sinivetika õitsengut ja toksilised sinivetikate toksiinid. Et üks asi on see, et sul see keskkond seal hävineb, need vetikametsad kaovad. Aga seesama näide sealtsamast Norrast, kus ma seal seal veealustes vetikametsades seiklesin korjasin rannakarpe Randelt ja seal rannapealt ja tahtsin neid õhtul süüa, siis kohalikud hoiatasid. Teie, ärge jumala eest söö, et tänu sinivetika õitsingutele Need, karbid filtreerivad vett ja, ja seal on nagu palju toksiine, et sa saad mürgituse. Et need kasvatused võivad seal nii-öelda füüsiliselt säilida. Ka mitmesugused protsessid võivad lihtsalt selle teha kasutuskõlbmatuks selle toidu inimeste jaoks. Eks ole, tüüpiline näide sellisest ahelreaktsioonist, kuidas keskkonna muutus toob kaasa erinevate tagajärgede ahela, mis lõpuks jõuab täpselt meieni välja, muudab meie enda olemise ja elu-olu palju kehvemaks. Ja, ja, ja ka nende teiste loomade või, või nii-öelda veealuste kiskjate, kes nendest nendeks mulluskitest nagu toituda soovisid. Et ka Nende liikide selline mass suremine võib olla näiteks nälja pärast mitte sellepärast, et seda kahte kraadi kõrgemat temperatuuri reaalselt taluda ei suuda. Selline oli tänane puust ja punaseks teadusuudis siin raadio kahes stuudios saatejuht Arko Olesk ning uudiseid aitas sel nädalal kommenteerida Tartu Ülikooli ja Eesti maaülikooli zooloog Randel Kreitzberg. Tänan, Randel. Täname kuulajaid. Teadusuudised raadioeetris tagasi uuel nädalal kõige head puust ja punaseks, puust ja punaseks.
