Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Pärast eetris on raadio kahe igapäevane teadusuudispuust ja punaseks täna stuudios saatejuht Arko Olesk ja zooloog Randel Kreitzberg. Toome teile uudiseid tulevikust, ehk siis taaskord üks värske uuring on toonud meile uut, tead, mis selle osas, kuidas kliimamuutus tulevikus võib hakata mõjutama erinevaid loomapopulatsioone loomaliike ja nagu sellelaadset uudiste puhulikega need uudised väga rõõmustavad ei ole. Aga need on omamoodi paradoksaalselt uudised, et selles osas, et see pealkiri uudiselt kõlab niimoodi, et kliima soojenemine võib loomadele tuua kaasa rohkem külma surmi. Ehk siis kliima lähebki soojemaks, aga loomadel hakkab külmem. Ja siis me peame selle lahti seletama. Randel, eks ole, kõik algab lumest. Ja Eesti on selles mõttes äärmiselt põnev koht ja selle konkreetse teadustöö seisukohast ka selline koht, kus need mõjud saavad meil olema nagu teravalt tunda. Õigemini juba on tunda, et toome ühe näite, et talivili kõik me teame, et meil on siin olnud sellised soojad talved, lumi sulab ära ja sellisele märjale põllule tuleb siis äkitselt mingisugune külma õhumassiiv peale ja talivili saab külma sellepärast et tavalises olukorras eeldatavasti peaksite talve ilusti üle elama seal lume kaitsva teki all. Aga kui ta niimoodi eksponeeritud nendele vaheldumisi tulevatele külmadele ja soojadel ilmadele siis on vili hukas. Potti nüüd lisaks sellele taliviljale on tegelikult terve hulk loomasid, noh loomulikult ka taimesid mikroorganisme, kes kõik selle lume kaitsva teki all tegelikult loodavad talve üle elada. Ja, ja siis nüüd kliimamuutused võtavad neilt teki ära. Nii et väljast ei pauku ta pakan, aga kui on paks lumekiht maas, siis seal nii-öelda lume all vastu maapinda on tegelikult üsna normaalne temperatuur nendele loomadele. Ja selle kohta on isegi noh, see on nende asi, mille üle võib-olla mitte rõõmu tunda, et näiteks puugid elavad talve üle sellepärast et lume all ei lähe piisavalt külmaks. Ja siis tuleb järgmine aasta tuleb sihuke halb puugi aasta keegi julge rohus liikuda. Aga noh, see on ju vana matkajate selline tõde, et talvematkal kui seal telki pole või, või mis iganes probleem on jääd viimasest bussist maha kuskile kaugesse kagu eesti külas ja noh, ja metsas ööd veeta siis siis lumehanges on see kõige soojem koht. Ja kui kliima soojeneb, siis seda hange enam ei ole ja nagu ma aru saan, see, siis mõjutabki neid loomi üsna hukatuslikult. Ja et need kliimauurijad uurisid siis kahte sellist nii-öelda nähtust või parameetrid. Üks on, see, on siis lumikatteperiood mis pidavat siis nendes uuritud piirkondades vähenema 126-lt päevalt 111 päeva peale. Ja, ja siis teine on siis see periood, et mil maapind on külmunud, aga seda kaitsvat lumetekki ei ole. Ja siis see suureneb 35 päevapealt 145 päeva peale. Ehk siis maapind on endiselt külmunud. Nii soojaks kliima veel ei lähe, et meie maapinna nii-öelda üles ulataks. Aga samas soojate temperatuurid hoolimata isegi sellest, kui, kui näiteks sademete hulk suureneb et nad panid sinnasamasse võrandisse nii temperatuuri muutuse kui, kui sademete muutuse, noh, meil siin ka ju eeldatavasti peaksid sademed suurenema, et noh, et äkki siis lund sajab rohkem ja elimineerib selle selle sooja temperatuuri ära ja ikkagi on lumi maas. Ei ole, et nende mudelid ütlesid niimoodi, et et isegi kui tuleb rohkem lund, siis soojemad temperatuurid on niivõrd võimsad, et, et see lumi ei suuda seda, seda soojenemist kompenseerida. Külmalained ei ole ju ka endiselt välistatud, et eks ikka võib juhtuda, et lund ei ole, aga tuleb selline järsk pakane peale ja see ongi see kõige hullem asi, mis saaks suhteliselt taliviljale kui kõigile nendele loomadele, putukatele ja lindudele jah, täpselt, et ekstreemumid suurenevad. Et on külma Tepp külmasid temperatuur rohkem, soojasid temperatuuri rohkem. Ja, ja see võib-olla see mõju ei ole ka niivõrd otse, et, et mingid loomad külmuvad surnuks. Aga näiteks kaob ära mingisugune toidupüüdmisviis, et rebased on talvel harjunud ju lume alt püüdma, hiiri kõnnivad, mööda lund, kuulavad, kus siir askeldab ja kõik on näinud fotosid sellest, kuidas nad sukelduvad lume alla. Et mingisugused muutused näiteks toidu püüdmises võivad lihtsalt loomad nälga jätta. Need on need loomad siis teevad, kas nad ongi muutuvadki ohustatuks, väljasuremis altics või nad saavad siiski liikuda näiteks veel põhja poole, et kas, kas seal saaks nad veel piisavalt hästi ära elada. Tõneliselt nad liiguvad ja et loomade areaalit tänu kliimamuutustele muutumas või nii-öelda nihkumas juba praegu üks variant on siis põhja poole või siis noh, lõuna poolkeral lõuna poole ja teine asi on siis kõrgus, vööndilisus mägistest piirkondadest. Probleemid muidugi võivad tekkida sellega, kui, kui on mingisuguseid takistuseks mingisugused takistused nendeks nihkumisteks, noh, ma ei tea Põhja-Eestis näiteks Soome laht, mida, mida paljud loomad üllatada ei suuda või või siis sellised loomad, kes ei ole väga head muutustega kohanejad või, või ringiliikujad. Et see sõltub konkreetsest nii-öelda piirkonnast, et et seal teadvustades vaadatigi ka modelleeriti üle kogu maailma erinevaid piirkondasid ja öeldi, et kõige suurema mõju all on Ameerika Ühendriigid, Euroopa Tiibeti platoo ala ja siis Mongoolia. Nii et tegelikult Eestit mõjutab see üsna otseselt ja päris palju, nii et meie need rebaside hiired peaksid natukene murelikult tulevikku vaatavalt. No põhimõtteliselt võiks ja noh, kas see on mudeldamine loomulikult ja, ja kes teab, mis tulevik siin on, et siin tegelikult räägiti aastatest 2100. Et siin olud võivad muutuda nii paremuse kui halvemuse poole, selle järgneva 80 aastaga. Aga Mulle meeldis ka see, et see on niisugune üks realistlik minu arust väga hästi neid muutusi lahti seletav uuring, mis avab seda tagapõhja. Et, et palju on olnud sellist emotsiooni del põhinevat ja nihukest tunnetuslikku arutelu selle üle, kas, kas mingisugused gaaside kontsentratsioonid siin tõusevad või langevad. Aga seal see lumikate ja eestlaste puhul sedasama talivilja näide. Et see on selline väga nii-öelda mõisteta ju arusaadav muutus mis nii loomade kui ka meie enda elu siis muuta võib mõjutada võib. Meil on talv varsti tulekul, siis nii enda kui loomade huvides, loodame, et see tuleb mõnusalt lumerohke ja pikk sein oli täna teadusuudispuust ja punaseks, siin stuudios Arko Oleski soolo. Kreitzberg. Oleme teiega taas tagasi, homme puust ja punaseks, puust ja punaseks.
