Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere raadio kahes on alanud igapäevane teaduslõik, puust ja punaseks. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning sel nädalal vaatame koos geograaf Jaan Pärnaga, mida huvitavat on möödunud aasta ja viimased nädalad toonud meile maateaduste valdkonnas. Dreana tervist. Aasta algus on tagasivaadete aeg ja tavapäraselt ajakiri Science ehk maailma üks selliseid tuntumaid hinnatumaid teadusajakirju paneb aasta lõpust, kui oma nii-öelda aasta läbimurrete edetabeli, ehk siis mis nende arvates oli viimase aasta jooksul siis kõige olulisemad, et teadussaavutused ja kui me vaatame sellele nimekirjale otsa, siis leiame sealt kenasti ka ühe maateaduste alase uurimistöö või, või tulemused või uudised. Need uudised viivad meid siis 65 miljonit aastat tagasi. Ühe suure looduskatastroofi aegadesse, ehk te olete kõik kuulnud. Umbes sel ajal kukkus tänase Mehhiko aladel Yucatani poolsaarele alla suur asteroid ja selle asteroidi põhjustad, antud nii-öelda igasugu loodusõnnetused ja muud tagajärjed olid need, mis suure tõenäosusega viisid väljasuremisele dinosaurused. Ja nagu ajakirjas ainult ütleb, siis see, möödunud aasta on tolle sündmused selle järelmõjude kohta toonud meile päris palju uut informatsiooni. Jaan, kust kohast teadmine või see uus informatsioon, siis tuleb? Puuriti Yucatani poolsaarel 835 meetri sügavune puursüdamik, mis on geoloogias väga sügav. Selliseid selliseid puuritakse harva ja loomulikult, et oli eesmärk oli ka väga lubav ja kohe, mis, mis sellest huvitav osa, et sellest 835-st meetrist 130 moodustaski ühel sel samal päeval tekkinud setted ehk siis just nimelt selle asteroiditabamuse päeval moodustunud setted. Mis siis tähendab seda, et sellise kauge aja nagu 65, kuus miljonit aastat selle kohta haruldase Sellise lahutusvõimega võis, võis vaadelda, mis seal täpselt juhtus, ehk siis praktiliselt vähem kui kuid tunnise täpsusega. Ehk siis põhimõtteliselt oli võimalik taastada nii-öelda sündmuse käik ehk siia saabus asteroidi, mis hakkas seejärel juhtuma. Ja ja teine andmestik kas oli ka, kuna kuna see mõju oli globaalne, aga ütleme selline otsene mõju oli noh, üle suure osa Põhja-Ameerika mandrist, siis ka Põhja-Dakota sellise fossiilirikka ühe, ühe kihi nendes fossiilidest, siis siis saadi palju informatsiooni. Mis sellest saadud teabest sulle tundub, on kõige huvitavam või tähtsam, et, et mida me siis teada saime? Ja minu jaoks kõige huvitavam oli, oli see kui ruttu elu ikkagi taastus, et minu meelest selle kohta praktiliselt puudus info, arvati, et kõik suri ära ja siis noh, kaua mingi aeg oli nii-öelda igav liiv ja tühi väli, aga võib öelda, et elu taastus ka selles laiemas piirkonnas või ütleme Põhja-Ameerika mandril 1000 kuni kuni 300000 aastaga noh, oleneb keda siis vaadata. Ta aga võib öelda, et 1000 aastaga taastus täielikult taimkate. Ja enne seda täpsemalt siis. Ja see oli tõenäoliselt ka teada varem, et mitmesaja kilomeetri raadiuses pühiti pühkis juba see lööklaine kõik metsad maapinnalt. Aga, ja, ja loomulikult see taastumine võttis mõnda aega, aga, aga on näha, et et 1000 aastaga juba asendusid sellised pioneer taimed, noh tol selles troopikas pioneerpuudeks on palmid tüüpiliselt siis noh, ütleme tänapäeva mõistes kreeka pähklipuu Sarnaste puudega ehk siis juba täitsa sellise vana metsaliigiga. Imetajate mitmekesisus ja keskmine suurus. Loomulikult keskmine suurus vähenes ja mitmekesisust, aga see hinna, umbkaudu 100000 aastaga taastus küll, mida rõhutatakse, et mereökosüsteemide taastamiseks läks umbes miljon aastat, sest et selle asteroidi tabamusega kaasnes merevee happestumine siis igasuguste lubja põhistaja organismidel loomulikult elu elutegevuse teeb täiesti täiesti võimatuks. Ja, ja ma siit loen kaedasamas kraatri enda kohal, mis on praegu või oli toona suuresti vee all seal kohal loksus ookean, et ka seal kraatri enda kohal juba juba 30000 aasta pärast oli taastunud tavapärane ökosüsteem ja nagu polekski enam-vähem midagi juhtunud, kui kiis, eks ole, bioloogilises mõttes kõik need arvud, mis me rääkisime 30000 aastat, 100000 aastat, isegi 1000 aastat on nagu väga lühike ajavahemik. Kui me võtame nagu meie skaalas, siis ütleme, 1000 aastat, igavad tiiva tühja välja, on ikkagi päris pikk aeg. Jah. Täpselt minu jaoks laiemalt ütleb, et et loodus, ökosüsteem isegi oma mitmekesisuses suudab ikkagi taastuda, aga ka ekstreemsetes katastroofiliste rest situatsioonidest, et pigem on küsimus, kas inimene seda seda suudab ja kui, siis kui mugav ja mõnus meile on, et üks asi on, on ka loomulikult mingi katastroof või muud ebamugavad ajad üle elada, aga noh, et see kui inimühiskond läheks ka 150 aastat tagasi Eesti mõttes näiteks tõe ja õiguse aegadesse nendesse haigustesse ja selle sellise füüsilise töö juurde, siis, siis kas, kas me oleksime selleks valmis? Tõsi, ta on jah, paar huvitavat detaili veel siit uuringust, mis toodi välja, eks ole, me tõesti teame, nii-öelda suured loomad vist peaaegu kõik surid välja selle selle tagajärjel. Ja mõju oli tõesti nagu ka tuhandete kilomeetrite kaugusel päris tunda siis sind tuuakse lihtsalt samas Põhja-Dakota fossiili leiukohast tuttkaladel, kes siis nii-öelda selle hoobi lööklaine mõjul kõik massiliselt väljas ära surid ja siis tänu fossiilidele fossiilidele on meie aega säilinud. Nende lõpused olid täis nii-öelda klaasipuru juriidiumi, rikas klaasipuru, mis nagu oli tekkinud nii-öelda selle plahvatuse lööklaine käigus, niimoodi, et mats oli tõesti võimas. Aga vist võib ka öelda, et ilma selle Ta võib-olla meie istuks praegu siin, et sai maakera evolutsioon oleks läinud mõnevõrra teistmoodi. Jah, võib-olla tõesti oleks meil endiselt maakera, kus domineerivad dinosaurused, mitte imetajad ja kus seetõttu ei oleks ka ilmselt sellist, niiet kliimaprobleemi ei oleks teist laadik, vihmaprobleemid ja kõik on tõesti jällegi kõigega seotud ja ei oleks inimtekkeline kliimamuutus, vaid dinosauruste tekkeline võib olla igal juhul selline, oli siis pilguheit möödunud aasta ühte olulisemas nii-öelda teadusele maateaduste valdkonnas, vähemasti ajakirja Science nii edetabeli kohaselt saatejuht Arko Olesk, geograaf Jaan Pärn tänavad teid, tänan kuulamast. Oleme taas tagasi homme. Puust ja punaseks.
