Mürgine laske metall, plii on jahilaskemoona seal väga levinud. Euroopa komisjon tahab niisuguse laskemoona kolme aastaga ära keelata. Eesti maaülikooli veterinaar Madis Leivitsa sõnul on pliimoona kasutamine inimestele ning loomadele väga ohtlik. Lill ei ole meie organismis ühtegi bioloogilist funktsiooni, ta kahjuks peab kõiki elundsüsteeme alates närvisüsteem, süda, vereelundkond ja nii edasi ning on ka kartsinogeenne disvähki tekitav, ehk siis tegemist on ühe väga halva metalliga ja kui me kasutame teda laskemoonast, siis jõuab ta sealt ka meie enda toidulauale. Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe sõnul vajaksid jahimehed üleminekuks kümmet aastat. Võib-olla selle aja peale ütlen, et oleks juba tootma hakatud selliseid mooni hulganisti, et nende hind oleks vastuvõtlik. Selle aja peale suudame me välja vahetada, aga kindlasti need vanad relvad, mis on meeste käsutuses selle aja peale võib-olla on meil ka seakatk juba taandunud, et teda pean hirmsasti tõrjuma, võib-olla ulukite arvukuse alla näiteks põdrad või veskis. Lillemäe sõnul on pliimone alternatiiv kallis ning terasmoon vanematele relvadele ei sobi. Ka keskkonnaministeeriumi jahinduse nõuniku Tõnu Traksi arvates vajavad eesti jahimehed ülemineku jaoks veidi rohkem aega. Miks me pliit kasutamine, ega me siis seda mürgist metalli siis väga hea meelega loodusli kõmmuta, eks ole, meil lihtsalt ei ole täna varianti, et see tera Saavel tapab palju halvemini, see on ju kõigile teada, see on kogu aeg-ajalt teada, et väga paljud linnud jäävad piklema ja, ja leitakse kuskil hiljem, eks ole, täna ikkagi haavli ja kuulitootjad otsivad lahendusi. VeterinaarLewitzi sõnul pole aga vahet, mis moonaga lasta. Ainukene faktor, mis tegelikult nii haavlitel või kuulide puhul on oluline, on see, kes on kaba taga. Jahimees ise ja tema laskeoskused. Plii keelustamise eelnõu on aga alles koostamisel ning lõpliku otsuse teeb Euroopa parlament.
