Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere alanud on puust ja punaseks raadio kahe igapäevane teadusuudis. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning sel nädalal tutvustame teile järjest iga päev üht uudist psühholoogia valdkonnast ning võtke minuga siin koos neid uudiseid tutvustamas on Tallinna Ülikooli psühholoog Grete Arro, tere. Tere. Oleme teile välja valinud siis neli uudist tänasest kuni neljapäevani iga päev samal ajal. Serveerime teile selle magusroa, täna alustame kassas magusroast, see võib ka võib-olla alustamegi magustoidust. Ehk siis uudis, mis selgitab seda, miks teatud hetkedel meil käsi sirutub kas sellesse sõõriku või millegi muu üsna patuse järele. Ja teadlased on siis püüdnud välja selgitada, õigemini selgitanudki välja, kuidas meie iha rämpstoidu järele on seotud Meie une kvaliteediga. Ja kui juba see küsimus nii püstitada, siis ilmselt see vastus on sealt aimatav ridade vahelt, et kui üks on halb ehk siis uni, siis ka see iha teise järele rämpstoidu järele, on suurem, on. Ja et seal on selles mõttes päris huvitav uus teadmine ka minujalgset, mina senini arvasin, et et vähene uni tegelikult ju ka halvendab noh, nii-öelda meie sellist enesedistsipliini või täidesaatvat funktsioneerimist, võimet vahetule naudingule siis vastu panna, et mis on ka tõsi. Aga see uuring siis näitas ühte teist vaatenurka ja uuris seda, et kui sa oled eelmisel ööl halvasti maganud siis mõjutab see Meie haistmissüsteemi muudab haistmissüsteemi tundlikumaks sellistele noh, ligi tõmbavatele, toidu lõhnadele ja huvitaval kombel teistele lõhnadele, mitte siis, kui puhanud inimene ja siis vaadata puhanud inimese aju samal ajal lastes talle siis neid toidulõhnasid ja muid lõhnasid, siis puhanud inimese aju reageerib linnadele nagu lõhnapiirkond nagu sarnaselt. Ja, ja et ehk siis tegelikult päris päris põnev uuring, et sinu, sinu aju muutub tundlikumaks lõhnadele, aga kui see veel põnev teadasaamine, mida nad siit leidsid, selles uuringus, et samal ajal see haistmissüsteem võis haistmine, lõhnu eristav piirkond muutub magamatuse tagajärjel viletsamaks nii-öelda teiste aju osadega, info vahetajaks, ta saab tundlikumad, lõhnad kätte, aga ta ei anna seda infot edasi. Justkui tundub, tundub nii, et ehk siis see keskus, mis reguleerib meie söömiskäitumist, töötleb, töötleb seda, et kas nüüd oleks vaja süüa, kui lõhnad tulevad sisse ja need lehmad tunduvad võib-olla siis annavad märku, et tuleks süüa. Et ja piirkond töötleb seda tunnetutest, kõht on täis või mitte. Et siis ühesõnaga see koostöö nende ajuosade vahel läheb viletsamaks ja siis katseisikud siis haaravad, kui neil on võimalus siis haaravad rohkem siis selliste rasva ja suhkrurikaste toitude järele. Nojaa, eks kuidas seda eksperimenti tehtigi, võeti hulk inimesi, mõnel lasti hästi magada, mõned aeti poole une pealt ülesse, siis jälgiti, mida nad sealt kaetud hommikusöögilaua pealt haaravad. Aga tõesti ei piirdunud ainult sellega, vaid tõepoolest lükati Nadka sellesse MRT masinasse, et vaadata, kuidas nende aju selles olukorras toimib ja sealt kõik need asjad ka välja tulevad, et mis on ajus aktiivsem, mis vähem aktiivsemalt, kuidas see? Kuidas see nii-öelda aktiivsus seal liigub? Et tundubki siis niimoodi, et teatud nagu informatsioon lähebki ajus kaduma, kui, kui me ei ole hästi maganud või õigemini et ta nagu jääb eri osadesse ja, ja siis infos. Ja, ja see on huvitav, et miks see niimoodi on, et miks me, kui me magada ei saa, et, et miks siis aju tahab seda kompenseerida ohtra toiduga mis võib-olla pikas perspektiivis ei tee meile head. Ja võib-olla mainin ka, et võib-olla mõnda kuulajaid huvitab, et aga mis see vähene magamine siis on, et vähemalt selles katse sellise neli tundi und oli see, mis oli vähene, nii et et võime vaid mõelda, kui terve vahele jääb, mis siis, mis siis võiks saada. Aga, aga jah, et selles mõttes nagu mõnes mõttes tore uus jällegi teadmistekild või seos, et mis mõjutab seda, millised on meie toiduvalikud. Aga kas me ikka võime nagu oletada neid neid põhjuseid, eks ole, et, et kas, kas aju võib tõlgendada seda, et kui see öö jääb väga lühikeseks mingisuguse probleemina, mida on vaja nii-öelda kompenseerida rohkema energiaga, et ma ei tea, et jõuaks paremasse kohta, kus sa saad öösel magada või midagi sellist? Ma arvan, et see on nii keeruline küsimus, et julgeksid üldse mitte spekuleerida, et selline ühesõnaga, ma arvan, et seal on nii palju muid protsesse ka, mis selle asjaga seotud on. Et, et see ei tundu vähemalt aju poolt tingimata just selline pikaajaliselt kasulik strateegia tervise mõttes. Aga võib-olla seda oskavad toitumisega tegelevad teadlased täpsemalt öelda. Et ma ei ole selle peale kunagi seda uurinud, aga selle peale mõelnud nii palju. Aga et mis siit järele tuleb, on see, et kui sa pead varahommikuse lennu peale minema siis Käi suure ringiga sõõrikuputkast mööda. Ja eks eks ta vist on ka, et kui seda juhtub nagu korra või üsna harva, et siis nagu väga hullu ei ole asi muidugi probleemiks, siis kui asi on krooniline. Kui krooniline nii-öelda unepuudus võib läbi selle mehhanismi viia ka nii-öelda kroonise ülesöömiseni. Ja tundub, et siis mida vähem und saame, et samal ajal see siis ka tegelikult nõrgendab meie võimet oma tegevust reguleerida mis siis võib viia sellise naljaka nõiaringini, siis me suudame võib-olla veelgi vähemini kiusatustele vastu panna, kui siis ka endale sellist head päevarütmi sisse seada või unerütmi. Nii et seega tasub suunata ennast tegema häid unevalikuid. Soovime kõigile kuulajatele hea tund, kes saab seda endale kohe lubada, siis olge lahked. Suurem osa meist jäävad ilmselt ootama hiliste öötundideni, võib-olla mitte väga hilisteni. Aga selline oligi tänane puust ja punaseks teadusuudis. Kahe eetris stuudios Arko Oleski Grete Arro tänavad teid ja toovad järgmise maiuspala eetrisse juba homme. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
