L2 looduselainel looduselainel valmib koostöös sihtasutus keskkonnainvesteeringute keskusega. Tere kõigile loodusesõpradele me räägime nüüd just sinuga. Meil on külas Lennart lennuk, kes on Eesti loodusmuuseumi zooloogia osakonna juht ning tema spetsialiteet on just nimelt siis mikroelustik, eriti meie vete ranniku alades, nagu ma aru saan. Ja täna me hakkame tegema juttu mikroplastik, kust ma juba eeldan, et Lennart, et need kaks asja on omavahel hästi seotud, kuid kas sa võid kõigepealt enne kui me mikroplastikust rääkima hakkame, millest me oleme ka osati juba juttu teinud, siis mis asi on see mikroelustik või kui suurte loomadega sina nii-öelda näiliselt siis tegeled? Tere hommikust, minu uurimise alla kuuluvad sellised loomad, kes nagu te kujutate ette oma juuksekarva näiteks, et siis neid loomi mahuks sinna juuksekarva paksusesse, mitte pikkusesse paksusesse ütleme vähemalt 10 tükki ära mõne mõnda isegi rohkem, et on tõesti selline väga pisikene üherakulised loomakesed, kellele oma käitumine söömise stiil, ökoloogia, et teised amööbide kindlasti ja kinglooma võib-olla ka inimesed teavad koolidest, et mingid sarnased sarnased tegelased Aga meil on ikkagi fookuses mikroplastik ning sellest tulenevad kahjud, no ma arvan, miski ütleb mulle, et mikroplastik on tegelikult suur kirstunael, nii mõneski. Võib-olla siis teemakäsitluses pisike probleem, mille, mille tagajärg hakkab olema ilmselt väga suur ja võib-olla me selle tagajärgesid juba täpselt, eks ole, tajumegi ma saan aru, et uuringuid on otseselt vähe, aga vihjed on murettekitavad. Kuid on, tuleb aina juurde praegu, et õnneks rahastatakse seda teemat, kuna ta on väga oluline ka inimese tervisele ja mikroelustikust rääkides nüüd plastiosakesed ongi sama suured, mis tähendab, et nad satuvad toiduahelasse, jõuavad ka inimeseni välja lõpuks, et miks on see nii murettekitav probleem? Ja noh, kui me räägime, et ta ongi selline silma ka nähtamatu asi, et tegelikult nii palju kui on teda uuritud, siis teda on leitud juba igalt poolt õhust, merest mullast. Nii et asi on jah, päris tõsine. Minu jaoks oli täiesti muret tekitavad need paljendused, kui tuli välja, et Saksamaal 100. talvel lumega maha, mis oli mingi 30000 plastik mikroplastikuosakest iga liitri lume kohta vööri mingisugune murettekitav number, ühesõnaga mikroplastik on siis kuni meie sademeteni välja kõikjal ennast juba põhimõtteliselt peitud. Absoluutselt jah, meie toidus meie soolas, meie suhkrus, õlles isegi võib-olla, aga noh, kõige rohkem on teda näiteks kui me tarbime asju, siis pudelivesi, näiteks plastika seest olla pudelivesi või ükskõik mis jooksmist plastiku sees on. Et me kasutame teda pakkematerjalina plastikut ja pakkematerjal on ka suures osas selline, mis pärast visatakse ära ja satub ta mingis osas ka keskkonda, nii et toodame seda aina juurde sinna keskkonda. Ja kui räägime korraks selle momendi üle, et kuidas see mikroplastik sinna õhku sattuda, kuidas pärast hiljem toidu siis toidu joogi sisse satub. Suurimad allikad on tegelikult? Noh, et ongi nagu raske ette kujutada, aga kui nüüd autoga sõita, siis autokummid kuluvad ja kulukas maanteevärv, mis on tegelikult plastosakestest tehtud värv. Et oleks ilmastikukindel ja kulumiskindel, aga siiski ta ju kulub ja lõpuks saab, dub loomulikult siis veekeskkonda, seal tekivad juba aurumisel pilved, plastosake on nii kerge, et ta läheb koos selle aurumisega kaasa ja niimoodi ta sinna sademetest tulebki. Aga mis on need võib-olla need tõsisemad probleemid, mis inimese tervisele võib siis osutada, ma saan aru, et sa oled zooloog, ei ole arst ega onkoloog, aga mina olen kuulnud väiteid, et need mikroplasti osakesed on nii pisikesed just siis need, mis on vallandunud näiteks ma ei tea plastiknõudest, kus on vett kuumutatud keev vesi näiteks eriti aitab kaasa just nimelt siis nende pisikeste asjade lendlemisele, et need on piisavalt pisikesed, et tungida näiteks kasvõi sinu nagu DNA ahelasse, ühesõnaga et nad võivad rikki ajada sinu DNA ahela, mistõttu siis pärast RNA valvsa sõduriga hakkab seda nii-öelda riknevad koodeksit taaselustama. Ühesõnaga need põhjustavad vähki. Kas see niimoodi on? On leitud seoseid jah, et tõepoolest kopsuvähi puhul näiteks ja on leitud ka mingite hingamisraskuste puhul, no see on juba otsene asi, aga tõesti see, et ta läheb meie organismi sisse meie kudedesse ütleme, kopsuseintest ja kuskilt läbi, et, et seda on tõepoolest tõestatud, et kuna nad on tõesti sama suured, kui on molekulid, siis nad käituvad ka samamoodi meie kehas. Mikroplastid. Tundub mulle tõesti nagu lõpuboss, inimese suur suur probleem, mis tuleb kuidagi ära lahendada. Nüüd ongi küsimus, kui mikroplastid on absoluutselt kõik ja tean, et suure tõenäosusega tekitavad vähki ja teab mis veel probleeme. Kuidas on võimalik sellist asja, mis on nii pisike, et ta võib sinu molekulides kuidagi sisse pääseda, kuidas nii pisikest asja üldse võimalik ära korjata on, kui meil siin alles maailmakoristuspäevad ja muud sellised aktsioonid toimunud on? Ärakorjamise, see on nagu keskkonnas teda ütleme jah, see nüüd see aeg on nüüd tegelikult natukene hilja peale jäänud, aga mida me saame teha, Me saame siis takistada selle eskonna Wanda edasist sattumist. Ehk siis kohe pesema näiteks riided või sõidame autoga, et riided on ka paljuski plastikust tehtud ja ühe pesukorraga vabaneb sealt ütleme kuskil mitu 1000 plastikosakest isegi mitusada 1000 mõnikord ei ole, mida me peseme. Et siis me saame ise ka valida, mida me ostame, samas millega me sõidame, aga ka muidugi tehakse praegu siis mõeldakse välja metoodikaid, kuidas siis seda näiteks pesuvett filtreerida nii või üldse ütleme, kuidas siis veepuhastusjaamas vett niimoodi käidelda mikroosakene sealt läbi läheks nendest filtritest, sest et tänapäevased piltidelt neid kinni võtta. Ja kusjuures mulle tundub natuke, et see, kas juba ei ole veits kaotatud sõda. Jaht natukene selles mõttes on, tekitab nagu lootusetust, aga samas noh ikkagi, mida ei ole veel suudetud nagu päris hästi luua. Natuke, võib-olla selline ulme teema isegi natukene läheb selle alla kuidas siis bakterid ja ka tuntud vaha koide vastsed näiteks suudavad plastikut süüa tegelikult ehk siis selles keskkonnas nad suudavad selle sealt üles leida ja ära süüa. Et aga noh, kui ma küsisin kunagi vist ühelt veepuhastusjaama mehelt, ma ei mäleta, mis ta, kes ta nüüd oli, aga igatahes küsisin, et äkki saaks kasutada neid bakterit kuidagi, aga noh, see teeb asja selles mõttes keeruliseks, et meil on väga palju veetorustike seotud juba plasttorudega ja tõesti, et kui see bakter nüüd kuhugi pääseb, siis meil on veevarustusega ilmselt tekib probleeme, kas on kuidagi võimalik mõõta ka seda, et paljud inimesed on juba seda peent mikroosa on mõõdetud ja need konsultatsioonid on väga väiksed praegu, et aga mida, mis on nagu väga huvitav, seal on see, et kui meil on majas näiteks plastikust tehtud vaibad või kardinad või asjad, et siis meie toidu peale sajab seda toidukorra ajal umbeski mingisugune kaks-kolm 1000 osakest selle hetkega, kui me seda sööme, nii et me sööme tegelikult iga päev sisse ja, ja tõepoolest, et teda ilmselt sinna organismiga jõuab aina rohkem. Nii et hetkel on veel Need mõjud, otsesed mõjud on teadmata, kuna see kontsert, kontsentratsioon on nii väike lihtsalt, aga no mine tea, mis tulevikus saab. Mida on tegemas seadusandlus, ma, me oleme seda plastmasside kahjulikkuse juttu kuulnud juba väga kaua ning kurb on tõdeda, et veel 10 aastat tagasi oli nendel suurtel keemiafirmadel, kellel on siis plastiktootmine, on suur osa nende, eks ole, eelarvest neil oli piisavalt lobitööjõudu, et ikkagi suhteliselt vaigistada inimesed, kes juba toona vahest häirekella andsid. No nüüd on see asi läinud nii kuidagi suure kella otsa, et enam ei ole võimalik, eks ole siin nagunii-öelda selga keerata nendele probleemidele, mis siin teha tuleks, sina, kui soolod, mis sa arvad, kas kas tuleks trahvida neid suuri keemia hiidusid või, või mis, mis võiks? No siin on üks tegelikult sihukene mingis mõttes hea asi, mis kogu nagu maailmaturgu mõjutab, on see, et Hiina ei võta enam plastikut vastu. Ehk siis Suurbritannia on hakanud väga tõsiselt mõtlema alternatiivide peale. Võib-olla isegi Coca-Cola Company on hakanud mõtlema, kuigi nad tegelikult noh oma sellise ütleme kampaaniaga paistavad küll rohelisena, aga tegelikult ikkagi toodavad pigem plastikut juurde. Et noh, tegelikult tuleks tõesti piirata seda plasti kasutus selle poolest, et vaadata, mis on need mõistlikud plastikohad, kasvatamise kohad ja asendada kindlasti ühekordse plasti kasutamise võtted asendadagi. Noh, näiteks isegi miks mitte klaastaaraga uuesti plastpudelid või noh, luuaga sihuke lokaalne ringlussüsteem, eks ole. Et hetkel on, et hetkel on väga suured plastmäed kuskil Tansaanias näiteks või, või siis tõesti inimene saab ka valida nii mõndagi sõitu asendada rattaga, mis on tavakuidagi natuke plasti kulutamine, aga kindlasti oluliselt väiksem, kui, kui autoga seda teha. Et ühelt poolt ühe poole pealt tarbija poole pealt, aga teise poole pealt kindlasti jah, seadusandlikult, et näiteks piirata ka plastist riiete tegemine, mis on ka muidugi probleemne, sest et selles mõttes puuvillane riie nõuab palju vett, ressurssi samamoodi ja isegi rohkem kui plastikust tegemine. Aga tema keskkonnamõju on oluliselt väiksem lõpuks. Et kui nüüd välja mõelda, kuidas öelda plast ikkagi sinna riidesse panna niimoodi, et ta hiljem keskkonda tagasi NATO siis oleks juba väga hea. Meil oli täna hommikul külas Lennart lennuk looduselainel ergaks.
