Looduselainel looduselainel valmib koostöös sihtasutus keskkonnainvesteeringute keskusega. Ja me võtame ette, täna juba tead kergelt siin juba agu saanud teema, me rääkisime siin natukene eesti tulevasest väljavaatest ilmale ja Kaur Maran on täna stuudios natuke teise nurga alt, ma saan aru. Tere hommikust ja ma tulin, sellepärast mõtlesin, võiks korra veel üle käia selle, mis eelmise nädala keskel tuli uudis, et valitsustevaheline kliimapaneel avaldas oma järjekordse uue viimase aasta jooksul juba kolmanda eriraport kliimamuutuste teemal, seekord siis võeti ise nüüd selle aasta sees, esimene oli, oli see, kus nad tõid välja keskmise temperatuuri tõusu, peaks üritama hoiduda 1,5 kraadi piires, teine oli see, mis kirjele siis kliimamuutusi ja maakasutust siis kõige uuem on need siis käenidest sfäärist, trio sfäär on siis kõik, kõik, mis on looduses looduslikult jääs, liustikud, polaarjää, kõik selline noh, üldiselt on nii palju, kui ma olen igalt poolt vaadanud ja ise ka aru saanud, siis nendest kolmest seni kõige süngem, kus ikkagi loetakse konkreetselt ette, et mis juhtub siis, kui inimkond justkui tegutsema ei hakka üsna üsna üsna käbedalt. Ja mis siis juhtub, no seal on üsna palju põnevat välja toodud. Alustaksin see, et oleks nagu rõhutada, et tegemist on nagu teaduslikul tasemel väga-väga põhjaliku ülevaatega. Et seal on osa selle asja koostamises, on osalenud üle 100 teadlasi 36-st riigist, kokku on võetud 7000 uuringut. Ja noh, mis seal siis välja toodi, et et noh, kui praegu elab näiteks rannikualadel seal suurusjärk 600 midagi miljonit inimest, siis aastaks 2050 on see seal juba üks miljard, aga üsna suur osa nendest inimestest peab ühel hetkel lihtsalt eest ära minema. Sellepärast et Aastaks 2100 näiteks ennustatakse, et meri võib tõusta juba üle meetri. 20. sajandi jooksul on ta tõusnud 15 sentimeetrit, hetkel tõuseb niimoodi tempos. Ütleme 10 aasta jooksul kolm, 3,6 sentimeetrit, et see, nagu see, see, see tempo järjest tõuseb, kuidas meremere veetaseme tõusu tempo. Aga mis on iseenesest kihvt, on see, et Eestit see konkreetne asi võib-olla nii palju ei mõjuta, kuna Läänemeres Läänemeri on vaata selline nagu välja sopistanud asi. Et siia seda meretaseme tõusu vist päris nii palju ei jõua, kui mujale. Aga millal Eestis ohtlikuks läheb, on sellest juba juttu, on meil Eestis on, kui ma mõtlen just nimelt, et mis puudutab merevee tõusu, et mis hetkel me peame ikkagi hetkel Haapsalu inimesed peavad hakkama. Noh, ma ei tea Türile korterit vaatama, seda, seda ma ei oska öelda. Ka seda nii konkreetsetes raport muidugi Eestist ei räägi, on ju, aga mis seal Eesti puhul või ütleme, Läänemere puhul üldisemalt on välja toodud, on see, et meil laine kõrguseks tõusma, seal niimoodi kesk keskmine laine, laine kõrgus tõuseb üle 30 sentimeetri mida on iseenesest üsna palju, mis võib tähendada üsna suuri muutusi laevandusele, sadamatele ja nii edasi. Lisaks siin igasuguste võõrliikide levimine, sealhulgas ka selliste, mis võivad olla tegelikult üsna rõvedalt kõhubaktereid, mingisugused. Ütleme nii, et selliseid pärnulaadsed, uputused, mis meil siin üle 10 aasta tagasi olid muutvad, siis nüüd hakkab igav. Ja teine asi, see, kui sa mõtled, et see on see meie selline kodukamaral, onju, aga aga siis on need väikesed igasuguseid Vaikse ookeani saareriigid, kus praegu 20. sajandi jooksul on tõusnud 15 sentimeetrit, on ju nüüd kujutage ette, et 2050.-ks aastaks 60 sentimeetrit neil praegu juba vaikselt laine üle on ju et ega, ega nad väga õnnelikud selle asjale tõenäoliselt ei ole. Ja mis on selle asja juures nagu, kui ma seda vaatasin, seda dokumenti ennast? Okei, võib-olla mitte päris dokumenti ennast, Christian, nendest 50-st erinevast kokkuvõttest, mis sellest seal tehtud on, siis peaaegu kõigi asjade juures on meil välja toodud, need toovad välja selle nii-öelda kompetents lävele. Et mis, mis, mis siis kindlusega nad saavad seda väita või kui kindlad nad selles väites on? Suurem osa juures on, see on selline, kas v RIHA ei või, või hai. Ühesõnaga, need on, need on ikka teaduslikult üsna kindlad endas, et need prognoosid peavad paika, aga nüüd täpsemalt prognoosid on seal aastani 2100, sealt edasi on juba läheb, see veapiir läheb lihtsalt liiga suureks, seal on juba selline, et räägitakse kaheksast meetrist meretõusust ja enamast vähemast meri, teine asi on, on see nii-öelda krüosfäär ehk siis kõik liustikud mis on hakanud, esiteks on see, et see mägi, liustikud käivad ka sinna alla sellega kaasneb siis see, et kui need seal mõnesid mõnede puhul ennustatakse, et ühel hetkel on seal sajandi lõpuks on neist 80 protsenti läinud, see tähendab seda, et lihtsalt magevesi väga suure osa iniminimkonna jaoks on see nagu põhiline vee vee algallikas, onju. Ja, ja teine lugu on see, et see liustike sula on hakanud aina enam mõjutama ka merevee tõus või seni oli merevee tõusu nagu peamiseks teguriks või selle tõstjakse oli see ookeanid võtnud endasse ja 90 ligi 90 protsenti kõigest sellest lisasoojusest, mis inimkond atmosfääri paisanud ja selle tagajärjel lihtsalt ookeanilt soojuspaisumine toimub. Siis nüüd on naine enam kui lihtsalt seda, et uut vett jookseb pidevalt pidevalt. Pühakristlast, kus pika pihta hakata, suured siberi metsatulekahjud paiskavad atmosfääri tohutul hulgal siis süsiniku, mis ladestub taas kord pooluste jääl ja Gröönimaal igal pool mujal muutes seda tumedamaks, läbi selle tõmbab ka päikeseenergiat juurde, nagu ütlesid juba 10 aastat tagasi kliimateadlased, et lumesee kliimasoojenemine saab olema lumepalli efekt ehk siis ta ei arene järk-järgult, vaid muutub samm samuti järjest suuremaks mingisuguse Enn korrutajaga. Kuidas, kuidas see võimalik muidugi on meil tänapäeval siiamaani, kui on teadlased konsensusele jõudnud. Tegelikult on ju teadlased täielikult konsensusele jõudnud selles osas, et kliima soojenemine sellisel moel on inimpõhjustatud. Ma tean, et paremäärmuslikele parteidele üle maailma meeldib ikka kuidagi seda veel debati näol serveerida justkui et, et seal ei oleks mingisugust selgust, et uuringuid pole veel sisse jõudnud ja mida iganes veel. Kuidas seda olukorda üldse käsitleda, mitu seda kestusest? Pisaraid tuld lendas mitut sellist tüdrukut, vaja on, et me reaalselt jõuaksime sinnamaani, kus Ameerika Ühendriigid ja muud sellised otsustavad jõud ei saa lihtsalt näiteks astuda välja Pariisi konventsioonist ja ütelda, et sellist asja ei ole olemas. No jube keeruline on see neile keelata. Ühelt poolt ja teiselt poolt on see, et eks ka meie siin elame praegu kõik see stuudio, kus me praegu istume, on põlevkivielektri peal, tõenäoliselt ma ei usu, et teil siin mingisugust oma tuulegeneraatorit maja katusel oleks, on ju, üle linna oleks näha. Et eks see ole ka inimkonna energia kõigi asjade sõltuvus. Muidugi, ma ei tea, kas me oleme põlevkivi peal, suur osa Tallinnas saab tegelikult Soome tuumaelektrit, nii et võib-olla me oleme üldse tuumaelektrienergiaga seda saadet tegemas, võib-olla põlevkiviga võib-olla on mingid tuulepargid neid lükkamas ei tea, elekter on ikkagi suurest osast mehe jaoks lihtsalt särts, mis tuleb kuskilt seinast. Ja eks näe, kuhu me maailm siis on triivimas, praegused näidud on kõik ikkagi täpselt need, mida kunagi teadlased hoiatasid, et need asjad hakkavad juhtuma ja näe, ongi kõik. Enamasti on see, et nad tegelikult juhtuvad praegu isegi hullemini, kui nad algselt prognoositud olid, kuna need mudelid, mille põhjal neid prognoositakse, ei suuda alati kõiki efekte sisse arvestada, et enamasti need muutused on alati niimoodi natukene natukene hullemad ikkagi noh, reaalreaalsuses näeme. Niisiis, lugupeetud kuulaja, kui sellel palehigis proovid kuidagi sellele naljatada, et Endel Lippmaa ka ei uskunud globaalset soojenemist ja see on siis nagu mingisugune lõpp argument, siis palun avama silmad. Igasugused vaktsineerimisvastased ja, ja nõidlused ja, ja lame maandusid ja värgid, särgid tunduvad lihtsalt nii anekdootlikult tänapäeval kui kõigil on taskus internet. Aga selline meie ühiskond täna on ja looduse teemadel me kindlasti jätkame ka vestlemist. Täna. Nii palju aitäh stuudiosse tulid, Kaur Maran. Aitäh. Tõuse lainel nõrgaks.
