Looduselainel. Looduselainel oleme meie siin raadio kahes ning hakkame rääkima nüüd kliima soojenemisest ning sellest, kuidas tegelikult on eelnevaltki meie maailma ajaloos olnud kliima soojenemist ette tulnud, on ka CO2 emissioone tegelikult emissioonid on siin oluline märksõna, mis on emissioone, mis ei ole. Igatahes CO2 levelid on meil olnud ka eelnevalt ajaloos kõrged. Aga mis täpselt on, mida põhjustanud ja kuidas, sellest saame kohe teada. Lennart lennuk meiega tere hommikust. Täna olen ikkagi mina sander, olo, vabandust, panin ära, Sander, Sander, Sander, aga lähme ja tere hommikust. Minu poolt ka, et mõtlesin, et tulen, avan natukene siukest kliimaskeptikute nii-öelda taga tagatuba alati, et räägitakse sellest, et kui kliima praegu meil muutub. Oota, aga see on ju varem ka muutunud, et selles mõttes, kuidas me saame praegu siis nii-öelda rääkida, et sellest tuleb mingi traagiline, traagiline nii-öelda tagajärg. Tõesti, kliima on meil kogu aeg maakeral muutuses olnud, et tänu sellele me tõenäoliselt suudamegi erinevatel kihtidel geoloogias vahet teha, sest et kui meil on erinev kliima, siis siis sellele korrelleeruvad erinevates ette, et kui meil on jahedam kliima, siis tavaliselt tulevad. Tuleb vähem nii-öelda bioloogilist materjali kusagile nii-öelda settematerjali. Aga kui me hüppame kusagil täiesti nii-öelda hoomamatult kaugusesse, kui, kui ma eelmine kord siin käisin ja rääkisin võib-olla kahe miljardi aasta tagusest ajast, siis seekord hüppaks kusagile 700 miljoni aasta tagusesse aega. Kui maal oli just lõppemas maa kõige jubedam jääaeg. See oli nii-öelda jääaeg, mis võrreldes praeguse lõppenud jääajaga, mis nii-öelda lõppes suhteliselt hiljuti meie jaoks umbes 10000 aastat tagasi, siis erinevalt sellest kestis see 700 700 miljonit aastat tagasi lõppenud jää umbes 200 miljonit. Kas see oli see faas maailma ajaloos, kus me olime nagu sisuliselt lumepall keset meie päikesesüsteemi? Just lumepallimaa olime, põhimõtteliselt võib nimetada, et teadlased tõesti arvavadki, et nii ekvaator, toril kui, kui poolustel igal pool põhimõtteliselt oli sihuke üpriski püsiv lumi ja jääkate et, et see ongi tegelikult, et meil on neid jääaegu olnud geoloogilise ajaloos oi-oi kui palju, et, et ei pea rääkima, et meil nüüd see jääaeg oli ainukene, mis meil siin jutt hiljuti. Küll on maakera ikka huvitav üldse füüsika on väga kummaline, sellepärast et kliima, osalt on meil kaks äärmust võimalik saavutada, ühtepidi, kui on liialt palju jääpinnast ehk siis valget heledat pinnast siis kuskilt maalt, kui see jõuab teatud piirini, on see ahelreaktsioon nii-öelda peatamatu toimubki siis täielik maakera lume palistumine, sellepärast et tumedat ookeanipinda jääb järjest vähem alles, eks ole, vähem soojus neeldub läbi selle oli võimalik ka siis lume põlistumine, millest siis ilmselt lõpuks pöörasid ringi meie plaatektoonika ja vulkaaniline tegevus, eks ole, kui ma õigesti aru saanud. Suure tõenäosusega küll, et täpset põhjust, mis selle lõpetas, ma siiski veel ei tea, ega ma teab väga hästi ka seda, et mis selle põhjustas tegelikult ja see kohati ongi selline kõige hirmuäratav, oletame, et me päris hästi ikkagi ei tea jääaegade tekke dünaamikat, me saame väga hästi aru modelleerides, et kuidas nii-öelda temperatuuri, nii-öelda jagunemine, soojuse jaotamine üle planeedi toimub, et kuidas sellest nii-öelda jääjad võivad tekkida, näiteks viimane jääaeg arvatakse tekkinud olevat sellest, et suured ookeanimassiivid, mis meil asusid ekvaatori piirkonnas tegelikult lampelektroonika tõttu lõigati ära, et tegelikult Vahemeri oli üks suur ookean umbes sihuke kümmekond 20 miljonit aastat tagasi tegelikult Põhja- ja Lõuna-Ameerika oli ka nii-öelda omavahel ikkagi eraldatud veeribaga, et suure tõenäosusega võisid mingisugused seni nii-öelda hoovused seda temperatuuri üle planeedi ühtlaselt jaotada. Aga kui need sulgusid, siis lõõdise kogu temperatuuri konvektsioon või nagu see konveier segamini ja siis tegelikult me panimegi suure hurraaga viimasesse jääaega, mis on umbes kestnud siin kaks pool miljon taastatud geoloogide arvates tegelikult me siiani veel elame jääajas mõningate nii-öelda nii-öelda parameetrite järgi, et et selles mõttes ühe, ühe nii-öelda jääaja tunnusena loetaksegi seda, et meil on püsivad jääkilbid poolustel. Et kui meil nii kaua, kui neid on, siis ma tegelikult mingite käsitluste kohaselt elame ikka veel jääajas. Sandra, me rääkisime sellest äärmuslikust, jääajast, lumepallimaakerast nii-öelda, kui me olime üks valgel lumekera siin päikesesüsteemis, aga praegu oleme me silmitsi siis selle võib-olla fotonegatiivid, nimelt. Me sammume sinnapoole, kus needsamad pooluse jääd, millest me just rääkisime, on sulamas Jansulamas kiiresti. Milline on meie tulevik? Imehea küsimus, aga ma tõesti ei oska sellele vastata, väga ilus. Et selles mõttes mina pigem põhinenud sellele, mis, mis toimub tagapool, et, et ma, ma oskan vaadata seda, aga, aga tulevik on väga raske ennustada, aga ette ei ole võimalik teha ja ma saan aru. Ma ei tea, mis teadusse ette vaatav, aga see vist ei ole teadus. Ekstra tsensused, kliima, nõiad, peame majja kutsuma, hakkame ennustama, mis me siis tulema hakkab, lund, rahet või lörtsi küll, aga asjaolud pooluse jääd on kiiresti sulamas. Sellele annab hoogu ka siis näiteks meie suured metsatulekahjud, kus siis palju süsinikku ladestub nii Gröönimaal kui ka Arktika-Antarktika jääl, mis teeb selle omakorda tumedamaks. Jällegi päikeseenergia neeldub, mis siis saab, kui kaovad ära pooluse jääd? Esiteks, eks ole, ma saan aru, on suur probleem. Läbi selle vabanevad maagaasi varud, eks ole, metaani ilmselt hakkame atmosfääri palju rohkem tulema ja ma saan aru, et metaan on tegelikult ka ohtlikum kasvuhoonegaas, kui on süsihappegaas. Ja tegelikult just need kasvuhoonegaaside emiteerima nendes piirkondades, kus on nad ammu pikalt nii-öelda lõksus olnud, et see on tegelikult kõige kõige suurem oht, et meil tegelikult võib toimuda see nii-öelda nii-öelda see, see nii-öelda Chipping point või nii-öelda see, see nii-öelda tasakaalu nihkumine järsku, et tegelikult see nii-öelda soojenemine võib nii-öelda saavutada veel nii-öelda eksponentsiaalselt kiirenemisele. Aga nii-öelda CO2-st rääkides tegelikult jah, et kui, kui nii-öelda võib-olla mõned skeptikud on ka väitnud, et CO2 on nii-öelda nii-öelda varemgi varemgi nii-öelda tõusnud-langenud, et keskkond ei ole sellest ju suurt muutnud muutunud, siis siis tõesti geoloogilise ajaloos on olukordi või nii-öelda perioode, kus on CO2 tase olnud võrreldes tänapäevaga umbes 20 korda kõrgem. Need need nendel perioodidel on samuti, need perioodid on samuti lõppenud tegelikult jääaegadega ehk tegelikult on jää toimunud ka olukordades, kus CO2 tase on palju kõrgem kui tänapäeval. Mis nüüd ei ütle, et kui me siin CO2 taset tõstame, siis tegelikult, mis sellest, et jääaeg tuleb uus jääaeg, tuleb nii või naa. Et tegelikult pigem on olukord selles, et tänapäeval on väga hästi võimalik just välja mõõta või välja arvutada see CO2, mida inimene emiteerib nii-öelda, et me suudame väga hästi pidada järge oma kütuste üle, kui palju me neid aastas põletame. Seda on võimalik nii-öelda arvutada siis ümber CO2, eks, kui sa põletamine on ära toimunud ja tegelikult, kui me võrdleme seda oma atmosfääri koostisega, siis me saame suure korrelatsiooni. Et jah, põletamine tõstab CO2 kontsentratsiooni atmosfääris, mis omakorda tegelikult on kasvuhooneefekti põhjustav gaas. Ühesõnaga, geoloogia vaatevinklist vaadatuna arvutused ütlevad seda, et praegu käiv globaalne soojenemine on inimese põhjustatud. Absoluutselt selles mõttes kas nüüd inimese põhjustatud, aga inimene paneb sellele praegu päris tugevalt puid alla, et saamaid kiiremalt valmib. Mis see sõna otseses mõttes, eks ole, proposidel absoluutselt meiega oli geoloog Sander olo nii palju praegu looduselainel olemisest. Ja looduselainel valmib koostöös sihtasutus keskkonnainvesteeringute keskusega. Päraks.
