L2 looduselainel looduselainel valmib koostöös sihtasutus keskkonnainvesteeringute keskusega. Tere hommikust, Lennart lennuk, tere hommikust, praegu vaatasin aknast välja, kallab-kallab väga mõnusalt selline klassikaline Eesti sügis nagu olema peab, eks ole. Ja kui me siin üks paar nädalat tagasi siin Berdiga rääkisime tuginedes siis ühele artiklile, et justkui kui meil läheb soojemaks, kliima läheb soojemaks, siis mitte ei tule, ei vitsa siia, siis see ongi meie tavapärane ilm, see hakkabki olema kogu aeg meil. Jah, et pigem ühtlustab, mitte ei lähe siin suvi soojemaks ja istungist või läheb pigem võib-olla isegi jahedamaks. Talv läheb pehmemaks. Meil ongi selline pool suusailm, sihukene ei kogu aeg siis. Ja täna räägime. Sest sellest, et me räägime tegelikult kliimast, KV globaalsest soojenemisest natukene teises võtmes, mis puudutab just elad tagajärgede poolt. Ja et noh, kliima on üks peamisi põhjuseid, miks ka liigid välja surevad. Et noh, kui me mõtleme näiteks selliste piirkondade peale nagu on Indoneesia või, või seal ühesõnaga igasuguseid saarestikud ka kus on mikrokliima väga erinevad ja väga erilised kliimad, et siis nii-öelda kliima mõju, see paar kraadi või üks kraad, isegi sinna mikrokliimale mõjub väga halvasti ja ja need kohalikud liigid, kes on nagu Emmdeemsed nii-öelda sellele kohale ainult omased, nemad siis on kõige rohkem ohustatud sellise muutuse poolest, et nad on tõesti väga ütleme siis isegi võib-olla liiga kohastunud, et nii-öelda muutustega toime tulla. Saatsime näite ka tuua konkreetsest kongeelerko, konkreetselt mõnest liigist, ameerika viiksjänes näiteks on üks võib-olla et kas esimese imetajaid, kes on tõesti kliima pärast, nüüd selle just otseselt sellepärast, et temperatuur tõuseb, on tema välja suremas. Ta on sihuke jänese moodi, natukene, aga väiksemate kõrvadega väiksem imetaja, ütleme siis. Ja temal on see lugu, et elab mägedes ja mägedes on niimoodi, et temperatuur aina tõuseb, tõuseb nii-öelda see viiks ennast, kolib seal kõrgemale. Aga lõpuks, tal ei ole kuhugi minna, lihtsalt et see mägede posija vaatab lihtsalt juhates alla, vaatab kõrgemalt mäe tippu sealt, aga sinna ta enam ei saada, üks nii et viiks ennast ega üldse on ka Aasias ja Ida-Euroopas natukene samad lood. Aga tulles korraks Eesti juurde, kas siin on ka täheldatud, et mingit mõju juba on näha, et keegi kellelegi kellelgi läheb keeruliseks juba otseselt kliimamuutustega on natukene raske seoseid tuua liigid on meile tulnud, kas see on ka seotud kuidagi sellega kindlasti, et noh, muidugi seal on väga palju mängib rolli ka kaubanduse selline, üldse igasugune transportimine, riikidevaheline ka ilmselt ka tõesti natukene temperatuuri tõus. Et tuleb selliseid liike, kellele, kes tolereerivad seda soojemat ette saavad aina paremini hakkama siin. Et noh, Eestist võib-olla et ei saa veel rääkida, aga ütleme, Läänemere lõunaosast ja noh, see on põhimõtteliselt juba siinsamas ukse tagapõhimõtteliselt. Aga sinna hirmutatakse, räägitakse siin just nimelt kliimapagulaste poole pealt see ühel hetkel plahvatab. Ja noh, me ei tea veel, mis siis saama hakkab, aga kuidas loomade puhul on veel loomariigis, et kas ka selliseid kliimapagulasi, kes hakkavad siis neile ütleme, tulema tulevad võime liigid, kellega me ei ole üldse harjunud? Eestis tegelikult on väga tavaline see kliimapagulus looduse poole pealt putukaid tuleb kogu aeg lõuna poolt juurde ja entomiolooge nähti on ju just palveritsikas näiteks täiesti hea näide sellest, et noh, juba Lätis, Leedus on neid leida nii palju, et ta on üsna selline kindlalt juba kohalik liigsel. Aga Eestis läheb paar aastat aega jälle ja noh, tegelikult neid väikseid mardikaid tuleb meil iga aasta uusi liike sisse ja liblikaid, et jah, putukad on kõige parem näitaja selle poole pealt, kuidas kliima tegelikult muutub. Putukad ja isegi väidetavalt mõnišakal just šaakal on jah, selles mõttes väga eriline nähtused kuidagi on ka ise tulnud mitte isegi võõrliik, vaid ongi tulnud siis tänu sellele, et kliima, et võib-olla või soodustanud tema seda levikut siin. Aga kui nüüd mõelda, et võib-olla natukene suuremalt ehmatavamalt siis keset järgmine võiks olla ja puhtalt no kes Eestisse tuleb? Pesukaru pesukaru on selline, kes Lätis juba seal põhjas ja, ja ei tea üldse nalja, et Põhja-Lätis tegutseb ja ta juba noh, põhimõtteliselt Ta koputab eesti ukse peale, nii et ta on päris hull tegelane selles mõttes, et ta on ta ikkagi õuest on ronida igale poole ja selles mõttes nii on, aga kui Eestist veel rääkida, siis lokaalselt väljasuremisest on meil ikkagi päris korralikud, et siin see ebapärlikarp ja lendorav ja ja metsalindudel ei lähe kuigi hästi praegu, nii et tegelikult nendele tuleb ka tähelepanu pöörata alati, et me ei ole mingisugune roheline oaas. Lähme vaatame ikkagi natukene laiemalt seda pilti ja kui lokaalselt mõni liik välja sureb, siis see on juba ohumärk sellest, et ka mujal ei pruugi tal enam väga hästi minna. Mõne aja pärast. Jah, aga mis me siis teha saame peale selle, et me võtame Margusega täna suured plakatid ja läheme Toompeale seda nagunii ja me saame siin tõenäoliselt, mida saavad teadlased ja poliitikud teha, nad saavad rohkem koostööd teha. No kindlasti tuleb väga palju veel uurida, et üldse nagu sellest kliima toimest õigesti aru saada liikide välja suurem osa, sest kui me räägime sellest ja kindlasti jah, see teadlaste ja poliitikute koostöö, see on väga oluline, kui ma mõtlen nagu selles võtmes, et et meie ennustatav, siis ilm aastaringselt saab olema selline, nagu ta praegu täna on, siis milline loomise tulla tahab? Jah, no ega tegelikult loomadel ju, mis seal ikka, kui nad on nii hästi kohastunud sellise vihmase ilmaga, siis mis neil ikka viga kuhugi? Ma kujutan ette, et kui nüüd jälle sind natuke ironiseerida või siis et paljud kyljes toodavad pandasimeile ja noh, päris sõda, see on võib-olla selline hull ulm, stsenaarium ka. Et näeme, seda ma ei tea, paarisaja aasta pärast võib-olla mine tea, põhjust elada. On põhjust elada tõesti? Lennart lennuk oli täna hommikul meil stuudios aitäh, labidaid kõike head. Looduselainel targaks.
