Looduselainel looduselainel valmib koostöös sihtasutus keskkonnainvesteeringute keskusega. Looduselainel oleme täiega, mina olen Kärt Järvet, stuudios on ka Margus Kamlat ning meiega on liitunud maa alt geoloog Sander Alo, tere. Tere hommikust. Hakkame rääkima sellest, mis tulevikus saab olema meie energiaallikas. Tänapäeval ei ole enam kellelegi võõras kliima soojenemisega teema, mis on toonud päeva käsile. Või päevakajaliseks siis erinevate alternatiivsete kütuste otsimised küll, aga isegi kui me jõuame alternatiivide, niisiis tuleb välja, et ridade vahele kirjutatult on tihtilugu ikkagi. No mis seal parata, ka need alternatiivid salamisi ikkagi üsna fossiilsed või kuidas? Ja täpselt põhimõtteliselt ütleme kuidagi enda jaoks tundub see kliimast rääkimine juba vaikselt ära ära tüütavad, et kogu aeg on siin kliima alla kliima peale, aga, aga noh, tegelikult see on meie nii-öelda lähitulevik rikku ja kaugema tuleviku tõsine nii-öelda asi, millega me tegutsema peame. Ühesõnaga, ma mingi mõned nädalad tagasi mõtlesin enda jaoks, et oot, et tegelikult on päris reaalne, et me võtsime ju asendada äkki kõik nii-öelda fossiilseid kütuseid, äkki siis mõned ilusate tuulikute ja siis veel päikesepaneelidega teevad seda praegu otsapidi absoluutselt teeb ka Eesti energia kusjuures huvitaval kombel, et tegelikult et, et mis, mis kogus energiat selle jaoks vaja läheb. Või mis kogus nii-öelda metalle selle jaoks vahe läheb, et mõned tuulikud kõik saaksime ja tuleb välja, et tegelikult vaikselt on see uuring juba maailmapanga poolt mõni aasta tagasi ära tehtud. Väga palju tähelepanu millegipärast pole saanud. Tõenäoliselt see läheb võib-olla vastuollu mõnede roheaktivismi rohkem viljelejatel inimeste nii-öelda heaks arvamusega, sest et tuli välja, et, et nii-öelda noh, Maailmapank, uurisin natukene realistlikumalt vaadata, et kui palju kuluks metalle selle jaoks, et näiteks pool elektri tootmisest maailmas viia siis rohkem nii-öelda taastuvate energiaallikate peale ja need numbrid olid, need numbrid olid väga kolossaalsed, ütleme niimoodi, et siin mõne mõne näitega, et siis kui nüüd tuletada seletad, tahaks minna terve asendada kõik fossiilseid kütused elektritootmises, siis taastuvate energiaharitlasi aga tuul, päike ja hüdroenergia. Räägid, millisest mastaabist Eestist üle maailma Euroopast? Üle maailma okei, üle maailma ja siis siis need tegelikult ongi selles et need numbrid on mingi umbes sellised, ainult ainult miljonid, kümned kui mitte sajad miljonid ja terase puhul lausa miljardid tonnid, ressurssi, mis tuleb välja võtta maa seest, ütleme näiteks tõesti terase puhul räägitakse ligi viiest miljardist tonnist, mida läheb vaja siis selle tarbeks ja need, need numbrid kõik nagu, kui me vaatame nii-öelda meie praegust aastast toodangut, maailmaaastast toodangut, me räägime ikkagi siin mõningate maavarade puhul lausa kuni 10 aasta toodangust, mida meil läheb veel lisaks praegusele tarbimisele vaja et, et siis nii-öelda vahetada fossiilseid kütuseid välja. Eelmainitu valguses tuleb tõdeda, et ilmselt ei ole võimalik meil praegusel ajahetkel olemasolevate tehnoloogiatega täielikku rohelülitust teha. See ilmselt see tähendab seda, et tuleb ikkagi oodata ära see hetk, mil on võimalik siis nii-öelda toatemperatuuril kahte vesiniku aatomit Heiliumiks kokku muunduda või kuidas, kas siin on vesinik ainukene pääste või, või mis, mis me sellest järeldama peaksime? Ma arvan, et järeldama peaks seda, et et see vesinik on küll praegu kena nii-öelda tulevikumuusika, see on umbes nagu ise isejuhtivad, autod on kogu aeg ümber nurga kohe tulemas, et see. Aga jah, jah, no tulevadki sõidavadki rahulikult sealt, aga, aga ütleme nii, et selle selle vesinikuga täpselt sama asi, kõik need erinevad nii-öelda uued reaktorid ja putu reaktoreid, milles kõik räägitakse, eks ju. Aga tegelikult see võib olla sõnum, mida me siis peaksime kaasa võtma, on ikkagi see, et, et meil ei ole, kui meil ei ole häid ja halbu variante, et tehniliselt meil ei ole niimoodi, et et meie hea variant on see, et me loobume fossiilsetest kütustest ja nüüd on kohe nii-öelda planeet päästetud, et tegelikult ütleme nii, et et sellel heal on oma halb, et tegelikult me peamegi lõpuks saama aru, et meil on ainult halvad ja veel halvemad variandid ja peamegi tegelikult tegema sealt kõige optimaalsem avalikku lõppu. Kas on ka juba teada, näiteks, et kui me peaksime tegema selle rohelülituse siin, noh, ma ei tea, järgmise 10 aasta jooksul olete mängime selle mõttega, et tõesti mingi maavara saabki totaalselt otsa, et meil pole, lihtsalt, pole lihtsalt maapõues midagi konkreetselt üle minna, rohekusjuures energia. Küsimus ma võin südamerahuga öelda, et maa sees ei saa mitte ükski maavara otsa selles mõttes. Maa on meil nii nii, nii hästi nii-öelda varustatud aga ootan lihtsalt, aga jah, et tegelikult ongi see, et meie nii-öelda praegu see nii-öelda tehnoloogilise progressi käigus me oleme tegelikult suure tõenäosusega tarbime kogu aeg võimalikult lihtsalt kättesaadavaid ressursse. Ütleme niimoodi, et, et väikeses kontsentratsioonis on meil kõiki maavarasid maakoores igal pool, isegi Eestis ja isegi Lätis ja rääkimata Venemaast. Aga ütleme niimoodi, et, et kui me tahame neid suurtes kogustes kätte saada, siis me peame aasta-aastalt kaevama üha suurema augu ja nägemist, palju rohkem vaeva, et selle suure nii-öelda august võetud materjali, sest see metall kätte saada ja tihtipeale, et, et see metall sealt, et saada see vajalik näiteks aku metall või, või, või mõni mingi ehitusmaterjal, et et selle jaoks me peamegi jälle kasutama tohutute aparatuuri ja seda temperatuuri tavaliselt me toodame mõnest ägedast põlevast fossiilsest kütusest. Need tänapäeva arutelud ei ole tingitud, võib olla niivõrd väga sellest, et neil hakkaksid mingisugused varad otsa saama, pigem on see, et olemasolevate põletamise läbi oleme me viinud atmosfääri keemilise bilansi, siis sinnamaani, et meil on vaja teha need muudatused ning eelmine kord me rääkisime siin sellest, et eks ole või vähemalt mainisime, osati, et igikeltsa, ehk siis Arktika ja Antarktika all ilmselt paiknevad meie planeedi kõige suuremad metaanivarud ja kui mingil hetkel, eks ole, see jäämass suudab sealt nii palju ära sulada, need vallanduvad siis tuleb ilmselt meil ajaloos selline episood on kombeks suurpuuks või kuidas iganes seda võiksid käsitleda. Kas äkki tuleviku energiaroheline energia ei olegi võib-olla olemasolevas saasta ärakasutamine, paneme sinna sellele suurele Klooaagile turbiinid vahele näiteks ja siis tõmbame sellega elektri käima. Kas võiks olla kunagi mingi atmosfäärist süsihappegaasi või metaani kasutamine energia tootmiseks, mingisugune väljapaistev tee? No kindlasti on neid neid tehnoloogiaid, mis, mis nii-öelda tulemus on ja mida katsetatakse tohutu palju, näiteks kui me räägime elektriautode pioneerist Elon maskist, siis ta tahab oma uute rakettide puhul pannagi selle puuksu gaasi nii-öelda põhikütuseks, metaan, metaan saabki nende raketi põhikütus, eks, et et seda on lihtne toota marsil ja kui seda lihtne tootab Marsile, siis seda saab toota ka maal kindlasti või siis tõmmata koheselt atmosfäärist ära. Aga tegelikult, kui me räägime siin jah, võibolla nendest taastuvatest taastumatultest varadest, siis tegelikult maavarade puhul me just mainisime, et me saame alati võtta kusagilt neid metalle. Aga nüüd tuleb mängu just see, et need taastuvad loodusvarad, mis meil on, muld, vesi, õhk, Need saavad pigem enne otsa, et need nende taastumis nii-öelda see kiirus ei ole piisavalt kiire, kui meie nii-öelda suudame neid ära kulutada. Alati võib minuga kausi päikest püüdma ja ei ole suurtel asjadel lihtsaid vastuseid. Meil oli külas geoloog Sander looduselainel, praegu lõpetab looduselainel.
