Looduselainel looduselainel valmis koostöös sihtasutus keskkonnainvesteeringute keskusega. Lennart lennuk, tere hommikust. Tere hommikust, räägime täna lõhest just pigem lõhekasvandustes Norras ja selle mõjudest rannikumerele seal, et kui mõelda Norra peale, siis umbes noh, tegelikult jah, üle poole kogu lõhest, mida me sööme, koguma, kas kogu maailm sööb, tuleb Norrast siis ja Norra on suhteliselt ikkagi selles mõttes väike maa. Kui ta üle poole lõhest tootma, siis nii-öelda mõju on ka väga meeletu seal rannikumeres, mis toimub. Ma saan aru, et praegu me ei räägi, eks ole siis sellest kui listeeria ei ole siis see, millest me praegu räägime, me räägime sellest, kuidas loodust ennast koormab siis mingisuguse looma kasvatamine ja mis see tähendab, kui ma olen ka kuulnud seda viitekümmend protsenti, kas tõesti 50 protsenti kogu söödavast lõhestub norrastes? Jah, ja isegi natuke rohkem ja see on norra üks suurimaid majandussuundi üldse, mille pärast ka nii-öelda keskkond seal noh nagu ikka ka Eestis on neid kohti päris mitmeid, kus nii-öelda raha jääb keskkonnale peale. Kuidas saab siis üks väike lõhe poiss halba teha? Eks tal on see, et ega ta ise halba ei teegi, aga ta ju sööb ja mõistes söödast läheb juba otse sinna keskkonda, mis jääb nii-öelda kasvandusest üle, aga tal on ka haigused, teatavad ja üks väga levinud parasiit näiteks kala täis. See on selline tegelikult silmaga täiesti nähtav selline ümmarguse kujuga, täiesti kena putukas või, või selline lülijalgne kes kinnitub kala külge ja seda põhimõtteliselt nahka, siis aga neid mõnikord, kui on kasvanduses on sadu ja tuhandeid kalu koos, mis on väga ebanagu looduse mõttes väga ebaloomulik olukord, siis need seal ühe kaladel sigineda üle 100 ja siis on need eemal hoida ja selleks kasutatakse mürk erinevaid, näiteks üks on selline hüdroperoksiid, mis on tegelikult siis noh, ütleme rakke vanandav ja kahjustav aine. Seda tekibki inimeses aga väga vähesel määral. Näiteks kui nüüd võtta, toon lihtsalt arvulise näite, et 2016 aastal lasti seda norras vett kuskil 4000 tonni. Et lisaks siis sellele, mis talle looduslikult on, et on juba koormab seda kohalikku, seda fjordi see kõik vajuksine põhja tegelikult katab selle põhja kõik see nii-öelda söömisest üle jääv nendest nii-öelda keemiat siis sisestamisest üle jääb kõik, see vajub sinna põhja, tekib siukene, paks vaip sinna, kus peal tegelikult siis suudavadki elada ainult bakterid. Et keegi teine nagu väga ütleme, kõik need krabilised ja kes seal põhjaelustik on, et see kõik kukub sel ajal. Ma saan aru, et kala täidan siis üks probleem ja ja mul on väga kahju, on, tuleb välja, et meil ei ole ühtegi mingit tööstusharu enam, millega kuidagi maailma tuksi ei keeraks. Ma saan aru, et lisaks kalakasvatusele on tegelikult ka, eks ole, lehmade ja muude kariloomade pidamisega umbes sarnased probleemid, nimelt siis esiteks see, et väljaheited, mida need loomad Nad toodavad, on sellele konkreetsele alale koormavad ja siis ka loomadele antavad antibiootikumid satuvad loodusesse edasi läbi väljaheidete. Jah, nii on, et seda koormust vähendada, siis tulekski nagu rohkem selliseid väike Väike-Toodanguid ja väiketegijaid ja ühesõnaga lokaalseid tegijaid toetada, et näiteks kalade puhul on ju väga lihtne süüa siit samast Läänemerest mingisugust karpkala või ma saan aru, et lõhe maitsev, aga samas noh, kui pisut teha mõni mööndusega õhtusöögist, teinekord mitte nüüd alati peaks lõhe välja jätma menüüst aga võib ju tõesti valida midagi muud selle tuunikala või, või lõhekala või siis ka miks mitte veise asemel võtta maheveis või või midagi sellist. Kas kas sellest lõhest, mis seal kasvatatud on, külg külje kõrval täidest kubisevad igast mürke täis kas kandukasele lõhega edasi minusse, kui ma söön? No on võrreldud seda tasandavad kasvatatud lõhe ja siis loodusliku lõhe nagu nii-öelda paljudel need kontsentratsioonid on ainetel Casandatud lõhel on umbes 10 korda kõrgemad, kuid siiski selle piirmäära all, mis nagu inimesele veel nagu võib anda, et, et aga noh, samas siin ka keskmise järgi arvutatud, nii et kui mõni tundlikum inimene ja tõesti sööb nagu väga palju seda kala mis seal siis mürkained, sest nagu noh, oluliselt rohkem pungil kui looduslik, siis ta võib mõjuda tervisele küll, jah. Aga need on vist ma saan aru, üks selliseid keerulisemaid momente või mis probleeme tekitab nendes suurt kombinaatide puhul on just nimelt lõhede toitmine toitmine või söök siis ja et see kogu toit tegelikult koosneb ka ju päris suures osas soojast, mis on ka ju vihmametsade arvel kasvatatud soja. Ja teine suur asi on see traalitakse välja merest lihtsalt nii-öelda metsik, elavat kala ja sööta ja seda antakse siis lõhedele sinna, et, et samamoodi lõhe vajab ka röövrööv toita nii-öelda, ta ei söö taimsete. Ja teine pool on see, et see, mis on nii-öelda väljutavat kokkuvõttes ja mismoodi siis eile ka ju juurde pannakse erinevaid ravimil, eks ole. Just et need ravimid ja see kõik sööd, mis sealt üle jääv koormab seda keskkonda lisaks. Ja kui me mõtleme, mis roll on meie rannikumerel ta näiteks igati teine hingetõmme, mis me teeme, ta on siis tänu nendele kulistele vetikatele, mis toodavad hapnikku, näitan rannikumerest, konsultatsioon on kõige suurem ja teine asi on põllumajandus, nii-öelda toitained võtab meri vastu meile töötuid töötab kõik söögiks meile tagasi, aga kui me selle rannikumere ära rikume, siis ei, ei tule enam sealt seda hapnikku ega, ega ka seda teenust, mis ta meile pakub. Siiamaani ma olen kuulnud. Sagedasti, et öeldakse, et Läänemeri on väga mürgine, et Läänemeri ongi tal vaesekene, on sealt taani juurest liiga kitsas, et sellises mahus pole siis nagu vett ringi käidelda, ookeanis laste tagasi võtta. Kas mingil hetkel me jõuame sinnamaani, et me ei tohi enam Läänemere kala süüa? Tegelikult Läänemere kala just peaks sööma, et see noh, me mõtlemegi selle peale, kuidas meie põllumehed, toitained lähevad Läänemerre, need põhimõtteliselt töödeldakse järk-järgult kalaks seal siis kui me püüame seal kala välja, sööme ära, siis me tegelikult aitame sellega Läänemerd, aitame neid liigseid toitaineid sealt välja võtta. Nii et sööme Läänemere kohaliku kala kala, saime täna kala püüdma, kõigepealt siis kala sööma. Lennart lennuk oli täna hommikul siin külas, rääkisime lõhest. Looduselainel kroonide kak kaks.
