L2 looduselainel looduselainel valmib koostöös sihtasutus keskkonnainvesteeringute keskusega. Tere hommikust kõigile, head raadiokuulajad. Kägu kukub, kägu kukub täiega. Tere hommikust. Tere hommikust, Me oleme nüüd käima läinud looduse rubriik looduselainel ja meil on külas bioloog. Lennart lennuk. Tere, tere. Räägime täna looduses käimisest. Jah, ma tahakski küsida teilt, et mis teid tähendab, kas te tahate saada õnnelikuks? Loomulikult, eks ole, et mul on lihtne lahendus sellele, et minge metsa. Ja aitab seda, kas see see lauset minge metsa, saad õnnelikuks. Kas sellel on teaduslikult mingi põhi all ka või see lihtsalt on selline, minge metsa. Jah, et ma seda hakkasingi uurima, et väga paljudes kohtades justkui mainitakse, et teaduslikult tõestatud loodus on nii-öelda meie aja võib olla kõige kaasaegsem ravim ja kõike seda ja tuleb välja, et 2011 aastal on hakatud seda siis niimoodi tõesti teaduslike meetoditega uurima. Ja on neid väga selgeid seoseid selle vahel, et kas inimene on õnnelik ja kas ta on siis kuidagimoodi loodusega rohkem koos aega veetnud, et kas ta on käinud kasvõi pargis isegi et kui me võtame näiteks Londoni või tähendab isegi terve Inglismaa peale tehtud uuringu mis kestis kaks aastat ja uuriti, see, kes on käinud, ei ole käinud, siis need lapsed, kes olid just looduses rohkem käinud isegi rannas või pargis, et nad olid oluliselt ütleme, neil oli vähem ärevushäireid, vähem stressi kartsid vähem, võib-olla isegi nagu eluprobleemidega hakkama saamine oli nende jaoks ka lihtsam. Et seal on kindlasti mingi seos olemas, aga sellist noh, seda ei ole võimalik nagu üdini sihukeste süvateaduslike meetoditega uurida, et see kõik küsimustike põhjal ja niimoodi kokku pandud, aga kuna see kulka on ikka väga suur, kelle käest on küsitud, siis tundub, et seal on seos olemas. No metsaskäik tundub tõeline privileeg, kui vaadata seda, kui palju mets üldse järgi on jäänud näiteks muide, Madalmaades, kus on see inimese ruutmeetri tihedus üüratult kõrge ja ja noh, nagu sa ütlesid, et kui, kuid metsas ei saa käia, siis vähemalt pargiski me võime siin näha närvihaigeid ERRi töötajaid politseipargis ringe tegema niimoodi, et vaod on maas. Kas, kas siin on nagu võimalik eristada seda, et äkin lihtsalt füüsiline liikumine, see, mis stressi leevendav tingimata mets, et kui ma juba liigun ka maja siis edasi-tagasi, et võib-olla ka sellest piisab? See on kindlasti üks asi, mis meid natukene paremaks teeb enesetunnet, aga kui sa looduses käid, siis kõik on seal. Ta juba see kulgemine ise, et see kõik liigub seal, et kui sa oled nagu siseruumis, siis on kõik staatiline, paigal hallid postid. Noh, võib-olla mõnel on kollane sein kuskil teeb natuke meele paremaks, aga see nii-öelda värvikirevus ja liik kogus ja võib olla ka see ettearvamatus, mis looduses juhtub. Et see kõik annab. Ja see, et looduses tegelikult inimesel tekib tunne, et on osa millestki suuremast, et näiteks kui ta on oma kodus üksi, vaatab mingit telekat, siis pigem nagu eraldab sellest. Ja võib olla üks asi veel, on see, et turvatunne justkui paljuski justkui kardavad tegelikult loodust, aga tegelikult tuleb välja, et inimestel tekib turvatunne. Looduses Lennart lennuk, sina oled hariduselt bioloog, mina mulle meeldib käia näiteks aastavahetusel mingi pikal matkal, tegelikult on lahe käiama metsas vahel kokkupuude teise liigi esindajaga, nii ilusat kukubki nutma seal, noh, see tõesti paneb, tuletab sulle meelde, et sa oled osa mingist suuremast süsteemist, küll aga tahaks anda siin raadio kahe hommikuprogrammis naljade kõrvalt ka mingit päris tarbijanõuannet, et kas sul on näiteks soovitada mingeid lahedaid metsasid või metsatukkasid, kust sa tead, et on tegelikult silmailu väga palju, aga inimesed ei tea, lihtsalt. Tallinnas on ju väga lihtne minna paljassaarde. Tartus on mu, Tartut tunnen vähem, aga seal on kindlasti palju kohti Rapla maakonnas, mina tean, väga head rabad ja sood on soovitav minna näiteks Palazinapa tõesti tõsiselt ilus, aga sina tahad natuke ette valmistada metsakalmistule Tallinnas? Jah. Päris seda võib-olla, aga ühesõnaga meil tegelikult ja kui me vaatame Tallinnat, meil puuduvad sellised vanad pargid on ja et mis näiteks on Londonis on ju tõsiselt ilusaid parke ja värke ja Inglismaal üldse on see pargindus kuidagi levinud. Ja huvitav on see, et üheksast lapsest üks ei ole isegi parki mitte läinud aasta jooksul, et, et see on nagu päris kurb ja Eestis on ka tehtud uuringuid, et umbes 10 protsenti inimestest ei ole käinud kordagi kuskil nii-öelda looduslikus keskkonnas aasta jooksul. Et kuus protsenti on siis ühe korra käinud, need 16 protsenti, on see natukene murekoht, et nagu võiks minna rohkem. Kas sa kuidagi eristub ka see just nimelt see pargi ja metsateema, et justkui, et pargist saad sa nagu poole sellest ja siis metsast saad sa täispaketi. Võtame siin politseipargi, eks ole, võrdluseks olgem ausad, siin on mingi 17 puud, eks ole, ja ümberringi nelinurksed on autoteel, siis mina olin Tammsaare pargi peale väga solvunud, et see on uuel kujul nagu eriti kuidagi puude hõre. Jah, et selles suhtes linnamüra ikkagi tuleb läbi ja sa ei saa väga palju enda mõtteid mõelda, et see hakkab häirima. Aga noh, teada, sest veel nii palju, et tehti ka uuring, et kui palju inimesed loodust tunnevad üldse puulehe test, et mis puu leht siis on, olid siuksed nagu siluetis ja need inimesed, kes siis tundsid ära rohkem puulehti ja asja neil oli ja parem nagu arusaam, et miks meil üldse loodust vaja on. Et kui sa nagu, kui sa nagu seda nii-öelda oma lähedal olevat asja ei tunne, siis sa ei seosta ennast sellega ongi juba natukene tükk nagu puutööst, kui suurest maailmast. Võib-olla tõesti keeruline on asja ajada inimesega, kes näiteks vahtralehele tammelehel vahet, mida sa siis üldse nagu, kuid kas ja kuidas edasi võiks sellisel hetkel öelda. Ja no tänapäevases sellises võib olla maailmas, kus Meliinastame väga palju siis tasukski sellele mõelda, et tegelikult inimene veedab vähemalt need, keda on uuritud alla 10 protsendi nagu ajast väljas, et lihtsalt võiks rohkem väljas ka olla. Täna õue täna kusjuures lubab päris okei ilma ja homme ka sademeid ei luba, et õue veel kord õues just metsa, mingi metsa ja meil on nüüd stuudios Lennart lennuk, rääkisime loodusest, see oli looduselainel. Looduselainel R2.
