Looduselainel looduselainel valmib koostöös sihtasutus keskkonnainvesteeringute keskusega. Tere hommikust, suur või väike looduse sõber. Ma ei tea, kui hea sinu geogeograafia oli, või, või loodusõpetus kooli ajal, aga nüüd meil on inimene, kellel oleks võinud olla vähemalt neli, ma eeldan. Ma loodan. Meil on stuudios geoloog Sanderolo, tere hommikust. Tere hommikust. Kuidas oli sul lotaja Geo? No nii ja naa, et ma olin selline esimene koolipoiss, et kolmanda nelja Tratlik Räägime nüüd aga ühest võib-olla märgilisemast geoloogilisest nähtusest meie maamunal, eriti mis puudutab kliina. Neetud kliimadebatti. Kui räägitakse maakera soojenemisest, siis minu arust on kaks asja, millest kohe rääkima hakatakse, esiteks jääkarud ja teisaks siis liustikud. Mis need viimased siis õige on? No kui ma meenutan oma loodusõpetus, siis võib-olla see kõige lihtsam definitsioon oligi, et liustik on jääjõgi, aga mida see tähendab, et see võib-olla jääb arusaamatuks, sest et meie siin nii-öelda neid asju väga ei näe, meil meil siin midagi ei voola, aga, aga ühesõnaga tähendabki tavaliselt seda, et mägedes kusagil sajab maha hunnik lund. Erinevalt muidugi meie lumest, mis sajab ilusate rätsakat alla, lumehelbed siis mägedes, tihtipeale tuleb see hoopis mingite sihukeste jää gruppidena. Aga lõpp lõppkokkuvõttes ongi see, et kusagile sinna mäenõlva peale saab seda lund nii palju, et see hakkab oma raskuse all kokku vajuma, muutub vaikselt jää, eks ning kui seda jääd saab juba ühte kohta niipalju, siis ta hakkab oma korduva raskuse all lihtsalt laiali voolama ja mägedes lihtsalt väga lihtne nagu gravitatsiooni jõul tavaliselt hakkab siis alla nõlva liikuma, aga nüüd tulebki osadel mandriliustikud, mis oli siis meil, mis lõppes 10000 aastat tagasi, mõni võib-olla mäletab, mõni ei mäleta, et selles mõttes selle puhul oli siis niimoodi, et kusagil seal põhjalahe või nii-öelda seal Norra kandis Norra, Soome, Rootsi kandis põhjas lihtsalt 100. hästi palju lund, kusagile lauskmaale suhteliselt lauskmaale maha ning see, see jääkiht hakkas siis laiali vajuma ja siis kattis ka meie alad. Miks me liustikest räägime? Liustike sulamine on see number üks asi, millele viidatakse kogu aeg, kui kliima nii-öelda sellest lähenevast katastroofist räägime ja tegelikult kliimaga seis on üsna halb on tänases saates saanud teada, et kui asjad ei muutu, siis 100 aasta pärast on maakera keskmine temperatuur tõusnud mingist tsirka, neli kraadi siia sinna meie ei tea. Aga miks liustike sulamine, nagu praegu probleem on, on, ma saan aru, et need kohad, kuhu inimesi viiakse, liustikke vaatama, liustikud hoopis tegelikult kasvavad. Ja see on minu jaoks oli täiesti üllatav, et ma nüüd käisin siis terve möödunud kuu veetsin Argentiinas ja käisin seal lõunaosas, kus on, tuleb välja ka minu enda üllatuseks maailma mingite arvutuste kohaselt number kolm jäämassiiv ET kogusalt, et Lõuna-Patagoonia jääpalli ja seal tuleb välja üks, üks kõige kuulsamaid liustikke Beritu Moreno, kuhu, kuhu viiakse busside ja vaatajat laevadega turistide see, see nii-öelda üldsusele vastuolus tegelikult kasvab, et ta on isegi viimase 100 aastaga suutnud seal sadu meetreid kust juurde kasvatada. Et see tuli minu jaoks üllatusena veidi, et, et kohati, kui seal on nii palju külastajaid käib ja sellest räägitakse, et see on nüüd liustik, mis hoopis kasvab. Et see võib ju jätta paljudele inimestele hoopis sellise vale mulje. Et miks ta siis kasvab. Tulebki välja, et mingites kohtades ju kliima soojenemine ei tähenda ju üleüldist planeedi kliima või nagu temperatuuri tõusu, see tähendab seda, et mõnes kohas võib minna hoopis külmemaks. Ning see ongi, et seal mägedes, kus see, kus see lumi maha sajab, seal on siis muutuvad klimaatilised tingimused on loonud olukorra, kus kus, kas sajab lund rohkem, mistõttu tekib jääd rohkem. Istutuse liustik liigub kiiremini, teine võimalus on see, et hoopis selle sulamise käigus satub liustiku alla rohkem vett ning see käitub sellise nii-öelda libestina ja seal laseb sellel liustikul kiiremini liikuda. Mis seal seal Lõuna-Patagoonias suurim liustik, Benito Mussolini või kuidas, miks, miks need liustikud üldse loodusele olulised on? Benito Moreno peaaegu selles mõttes, et need, mis nad loodusele olulised on, on see, et tegelikult nad ju vormivad keskkonda. Nii-öelda seal oli väga-väga nii-öelda ilus nii-öelda nii-öelda kokkuvõte liustikust, et ta on samal ajal hävitaja ja looja, et kui me mõtleme näiteks oma maastiku peale, siis see kõik on vormitud liustiku poolt. Et lühi lühiplaanis me me neid nii-öelda head ei näe, võib-olla nii-öelda sukest käegakatsutavad head, aga tegelikult nii-öelda pikas plaanis tuhandete aastate plaanis näeme, nad hoiavad kindlasti veevarusid mageda, veevarusid toitu, nad toidavad jõgesid, jõgedes on omakorda kalad jõgede ääres elavad loomad, taimed ja tegelikult nad on sellised ökosüsteemi selline nagu puhverhoidja, et kui me räägime, kui liustiku ei ole, siis, siis võib tekkida umbes sarnane olukord nagu mõni aasta tagasi, kui ma käisin Paalis. Sealsed liustikud on juba väga suures osas läinud manalateed ja, ja siis, siis sul ongi see, et kui sa oled oma energiasüsteemi üles ehitatud hüdroenergiale ja, ja kui sa nii-öelda liustik tavaliselt hoiab sihukest stabiilset sulavett. Ja kui sul see liustiku järsku ei ole ja siis sa pead sinu vesi, veetase oleneb sellest lume lumesaagikusega, mis seal mägedes talvel tuleb. Ja kui sul lumevaene talv, Black mul ei ole, lund, ei ole, vett, ei ole elektrit, mina sattusin sinna niimoodi, et, et üheski kohas elektrit ei olnud, et tegelikult täpselt samamoodi on ka loodusega, et ühel hetkel, kui meie jõed kuivavad ära need suured jõed, mis, mis nii-öelda seda elustikku toetavad allavoolu, siis siis hakkab nii-öelda ökosüsteem seal vaikselt nii-öelda hääbuma. Meil aitas mõista kliimamuutust geoloogi ideoloogilisest vaatevinklist. Geoloog Sander olo, nii palju praegu looduse lainest. Looduselainel.
