Õhksoojuspump on kütteseade, mille kastikujuline aurusti paigaldatakse hoone välisküljele. Enne paigaldamist tuleb kohalikule omavalitsusele esitada ehitisteatis ning ehitusprojekt. Tartu arhitektuuriosakonna juhataja asetäitja Signe sariku sõnul ei pea paljud inimesed õhksoojuspumpa kütteseadmeks ja jätavad dokumendid esitamata. Aga ikkagi, neid on väga palju, mis on seadustamata, sest et lihtsalt noh, temasse suhtutakse selliselt, et see on nagu pesumasin tulemast on ära, panen paika, panen saba elektrivõrku ja ongi kõik hästi. Seadustamata õhksoojuspump muutub tülikaks siis, kui on soov hakata kinnisvara müüma, räägib uus maa. Kinnisvarabüroo müügijuht Silver Reek. Kodanik, kes on ostmas seda kinnisvara võtab laenu siis pank seda laenutaotlust töötleb, siis leides, et ehitisregister ei ole korras, ehk siis õhksoojuspump kütteelemendina pole sisse kantud, siis öeldakse, et see asi tuleb korda teha enne näiteks laenu ei väljastatagi. Õhksoojuspumba tagantjärele registrisse kandmine võtab aega. Reegi sõnul jääb nii müük venima. Kiiresti ühingus siis juttu ei ole, et siis võib ikkagi minna seal kuu kaks või tüki kolmandastki ära. Probleemi kinnitab kaanon kinnisvarabüroo maakler Annemaid huvike. Müügiprotsess pikeneb kui omanik ise ei soovi seda seadustamist teha, siis tuleb ka lisakulu sellele. Kui protsess on väga pikk, siis ostuhuviline võib ka ära kaduda, sest tal ei ole lihtsalt soovi enam oodata nii kaua, kuni asjad korda saavad. Õhksoojuspump tuleb kooskõlastada ka naabritega. Signe sariku sõnul on umbes pooled õhksoojuspumba seadustamise menetlustes sellised, kus kinnistu kaasomanik ei ole pumba paigaldamisega päri. Sellisel juhul pikeneb ka menetluse aeg. Inimeste ja kaasomanike seisukohad ja arvamused ja vastuseis nende paigaldamiseks ja seadustamiseks on üsna suur, nii et meie kirjavahetused on üsna mahukad nende asjadega.
