6000 Lõuna-Eesti inimest, kes lootsid endale kiiret internetti saada, maksik kevadel 150 EUR. Neist pooled saavad Eesti andmesidevõrgu aktsiaseltsilt raha tagasi. Ettevõtte juhatuse esimees Hanna kaplan lubab, et ülejäänud kolmele 1000-le inimesele viiakse valguskaabel koju maksimaalselt kahe aastaga. Aga näiteks Kastre kanepi vallas on juba Valka lühendus viidud ja sellist töö toimub umbes 100. Liitujat on saanud valguskaabliühenduse. Ettevõtte kodulehelt näeb, et kiire internet peaks jõudma Otepääle, Elvasse, Valka, Põlvasse ja tõrva, lisaks on kaetud veel hulk väiksemaid asulaid. Tõrva vallavanem Maido Ruusmäel on siiski skeptiline. Juba aastal 2017 oli siis selline ettevõte nagu Sky laiv lubas kõigile linnaelanikele rajada, siis fiiberoptikavõrgu koguti allkirju, koguti taotlusi ja ei midagi. Järgmine laine tuli, kui siis andmesidevõrk hakkas koguma avaldusi. Inimesed loomulikult oma avaldusi tegid, aga oleme jälle täpselt samas kohas, kus tegelikult ei ole internet. Ja inimesed on jätkuvalt võib öelda, et kohati pahurad. Lepingu järgi kulub inimesele optilise kaabli koduõuele saamiseks 300 eurot, millest pool tuleb maksta siis, kui kaabel kohal. Töö tegelik hind küündib reeglina üle 1000 euro. Hanna kaplan. Lähedal, et siis Nestorilt ja pangalaenuga. Kuna erakapital osaleb siiski passiivse investorina, ela kõikide osalus on alla 20 protsendi, siis sellist infot minul küll ei ole, kestab täpselt, on, kui see küsimus on, siis seda tuleks küsida siiski hindabergigesk. Vandeadvokaat Keijo linde Bergile kuulub pool Eesti andmesidevõrgu aktsiaseltsist. Paraku ei leidnud aega rahvusringhäälinguga suhelda ja sestap peavad ettevõtmise võimalikud rahastajad saladuseks. Teise poole Eesti andmesidevõrgu aktsiaseltsist sai läinud aasta septembris endale samanimeline mittetulundusühing mittetulundusühingusse. Eesti andmesidevõrk kuulub kuus Lõuna-Eesti omavalitsuste. Mittetulundusühingu aktsiaseltsi vaheline seos jääb silma ka siis, kui kõrvutada kahte kaarti. Ühel on kantud MTÜ rajatud või veel plaanitav baasvõrk ja teisele alad, kuhu aktsiaselts viimast miili lubab. Suures osas need võrgud kattuvad. Hanna kaplan usub, et selline seos juhuslik. Me teeme kaelas külge, et see päris üks ühele ikkagi ei üht-teist ja mis võib-olla ei ole näiteks paas kord kui Räpinas ja neid kohti on veel, kus istamise rool ei ole baasvõrku, aga me siiski arendame seal. Ehkki suur osa piirkonnas olevast Elaza võrgust jääb kasutamata, kinnitab Hanna kaplan, et viimase miili rajamine sõltub kõigest muust kui baasvõrguomanikust. Üks kriteerium, mille järgi sai otsus tehtud, kes saab omale liitumise, on baasvõrgu lähedus aga teine kriteeriume, mis ei ole üldse vähem oluline on see, et liitumistihedus
