Neljarealiste teedeehituse ettevalmistamiseks on uues teehoiukavas kavandatud neli miljonit eurot. Plaani järgi ehitatakse Tallinna, Tartu ja Tallinna Pärnu vaheliselt maanteed neljarajaliseks täies mahus järgneva 10 aasta jooksul. Tallinna-Narva maantee lõpliku väljaehitamiseni jõutakse aga pärast 2000 kolmekümnendat aastat. Kolme suurema põhimaantee neljarajaliseks ehitamine tähendab circa 300 kuutekümmend kuut kilomeetrit ja läheb kokku maksma 1,7 miljardit eurot. Kuidas ja mismoodi seesuguseid suurprojekte rahastada, selles täit kindlust veel ei ole. Näiteks pole uues teehoiukavas praegu arvestatud PPP ehk eraraha kaasamise võimalusega, kuigi majandus ja taristuminister Taavi aasa sõnul võiks see siiski üks variant olla. Juhul, kui minnakse edasi PPP-projekti või Averusega, et siis kindlasti tuleb teehoiukava täiendavalt veel üle vaadata, selles mõttes on see kindlasti paindlik tegevust ma väga loodan, et sellega saab edasi minna, siis kindlasti see aitab kaasa sellele, et teedeehitust saab kiirendada. Lisaks ei ole praeguses teehoiukavas arvestatud Euroopa Liidust tulevate vahenditega, mis samuti võivad teehoiukava muuta, kui nende jaotus on selge kaks pluss kaks. Maanteedeprojektide ettevalmistamine on maanteeameti strateegilise planeerimise direktori Martin lengi sõnul üks põhimõttelisemat muudatusi võrreldes eelnevate teehoiukavadega. Lengi ütleb, et oluline on siinkohal analüüsida ja korralikult järele mõelda, milline pikemas perspektiivis on neljarajalise maanteede ehitamise jätkusuutlik rahastusmudel. Riigiteede pikkus on tsirka 16 pool 1000 kilomeetrit ja nendest põhimaanteed on tsirka 10 protsenti sellest, sellel põhimaanteel on poolliiklusest kui jõuda valikute juurde. Kui me vaatame täna teehoiukava mahtu ja vaatame ka sinna riigieelarvestrateegia viimaste aastate aastat 23 riigiteede hoiuks on seal 209 miljonit, millest suures plaanis tõesti jagub niimoodi, et riigi teda hoidmiseks, säilitamiseks, remontimiseks ja arendamiseks seal tõesti on ainult 10 miljonit, ehk siis kui PPP-tehingute tagasimakseid peaks sellest samast rahast hakkama finantseerima, siis tõesti on probleemiks selle 16 ja poole 1000 kilomeetrise võrgustiku nagu säilitamine. Valitsuse teine pikemaajalisem eesmärk teehoiukava järgi on 2030.-ks aastaks kõik arvestatava kasutatavusega kruusateed muuta tolmuvabaks. See on lengi sõnul teine põhimõtteline ja oluline muudatus. Ehk see maht, mis oli eelnevas teehoiukavas nüüd aastapõhiselt ette nähtud, siis praktiliselt kolmekordistub, ehk siis see on päris oluline muutus ja räägime seal ikkagi kate alla viimisest nendest teedest, millel on liiklussagedus üle 50 auto ööpäevas. Edasi lükkub praegu aga näiteks Tartus Riia ringristmiku kahetasandiliseks ehitamine. Taavi Aas. Tegemist on Tartu jaoks ja ka Tartu tagamaa jaoks väga olulise objektiga ja teiseks on see ringtee täna üks Eesti ohtlikumaid ristmikke, siis kindlasti teen oma töös küll kõik selleks, et see ristmik võimalikult kiiresti saaks ka töösse.
