Raplamaa metsakasvataja vardi metsaühistu juhatuse esimees Taavi Ehrpais on üks neist kutselistest metsameestest, kes pole tänavusel talvel veel puitu varuda saanudki. Kui oleks mingi lootus ja ilmaprognoos näitaks, et ikkagi jaanuari lõpuski külmaks läheb, et siis, siis jõuaks ikka mõne kuuga midagi toimetada, aga praegu on küll niisugune lootusetu tunne, et keegi ei luba ka, et see on nagu kõige õudsam stsenaarium, kui ikkagi veebruaris ka ei tulene need miinuskraade. Taavi Ehrpais lisab, et kuna puidu kokkuostuhinnad metsa raiumist tänavu ei toeta, vähendas taga plaanitavad raiemahtu. Mida see teie rahakotile tähendab, on ilmselt varsti tunda. Aga mida see kõik võib tähendada näiteks. Ja puude tarbijale mingi tööstuslikku puidutarbijale, kui puitu suudetakse nii vähe üles töötada? No eks ta murelikuks teebki just see, et kui, kui metsatööstusele hakkab väga halvasti minema, siis ei saa ka metsaomanikul minna. Hästi. Kõige hullem stsenaarium ongi see, et kui nii mõnigi saekaater paneb oma uksed kinni, siis ei ole ju lootust ka, et järgmine aasta on, on hinnad paremad ja, ja olukord puiduturul parem. Hea ei ole kellelegi. Sektorile on see kindlasti väga raske, raske aasta tulemas. Jerva esitleb veel, et kui tavaliselt õnnestub talle esimeses kvartalis üles töötada pool aastaks plaanitust kuid kuna külmale talvele enam loota ei saa, jääb üha rohkem tööd suve peale. Riigimetsa majandamise keskus plaanib tänavu üles töötada kuni 3,9 miljonit tihumeetrit puitu. Ja nagu RMK metsamajanduse osakonna juhataja Olavi Andres kinnitab. Ettevõte täidab kõik oma lepingulised kohustused. Oleme aastate jooksul väga palju investeerinud oma metsateedesse ja tänu sellele on meil niisugune kerge eelis, aga kindlasti mingi jälje jätab. Mõned aastad tagasi oli ju täiesti normaalne, et juba novembris läks külmaks võis täie südamerahuga raietega alustada ilma Poleks pidanud pelgama. Kas ikka on võimalik seda metsa seal pinnases tulenevalt raiuda või mitte? Aastal küllaltki algusjärgus raietööd meil käivad, oleme nende ootamatuste arvestanud, et planeeri plaane pisut muutnud. Kui metsa ülestöötamiseks ja väljaveoks ebasoodsad ilmaolud jätkuvad, siis mis mõju see võib meie majandusele avaldada? Eks meie hindasid mõjutab eelkõige see, mis toimub maailmaturul. Kui nüüd mõelda nagu küttepuu peale, siis noh, soojad talved, kui võib-olla seal varumine on raskendatud, võivad näiteks küttepuule hinnale mõjuda pisu hinda kergitanud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.
