Ja. Va. Tere õhtust. Järjepanu on RMK metsamajandamise plaanid ajanud kohalikud  elanikud tagajalgadele. Kas Eestis raiutakse liiga palju metsa ja minnakse  lageraiega liiale? Kohe kuuleme. Esimene stuudio alustab. Tere tulemast stuudiosse, riigimetsa majandamise keskuse  juht Aigar Kallas. Avalikkus on nördinud raie pärast, mis toimub Karl Robert  Jakobsoni talukohas kurgjal, et seal on lageraiet tehtud. Miks RMK on läinud avalikkuse ja kohalike elanikega vastuollu? RMK majandab riigimetsa ühel miljonil hektaril Eestimaast,  see on ligikaudu veerand kogu selle meie vabariigi  territooriumist ja lageraie on üks metsa majandamise viis. Viis, mis annab kõige efektiivsema võimaluse uuendada mets  pärast seda, kui puit on sealt ära toodud. Miks RMK Raju Kurgjal Kurgjal mitte, küll  siis Kurgja talus ega talumuuseumis, vaid kurja ümber on,  on riigimets samamoodi olemas ja mets jõudis sellisesse vanusesse,  kus oli õige see maha raiuda ja uuesti asemele istutada. Miks te kohalike elanike arvamust ei arvesta? Päris kindlasti arvestame Kurgjal, ma pean tunnistama seda,  et on rahvast suhteliselt vähe, seal on küll muuseumi,  seal külalisi käib kindlasti palju, aga,  aga kohalikku rahvast on vähe. Me oleme püüdnud teha niimoodi, et kohtades,  kus me teame, et inimesi on palju inimeste huvid võivad olla suured. Me oleme määratlenud enda poolt alad, kus enne kui me kuskil  raietegevust alustame, püüame luua kontakti,  kas kellegi noh, omavalitsuse kogukonna esindaja  või kas või üksikisikuga, kes seal kandis,  elab ja püüda talle rääkida enne ära, mis meil kavas kavas on. Aga kurgja puhul ma pean tunnistama, oli tõesti niimoodi,  et et me ei teadnud või ei osanud leida seda õiget partnerit,  kellele siis ennem oma raieplaane tutvustada  ja juhtus niimoodi, et, et kui me olime oma raiekavad välja pannud. Tegelikult nad on meil kõikide metsade kohta,  kus me majandame avalikus veebis üleval,  kui me olime oma raiekohad välja pannud ja inimesed olid  seda märganud, siis inimestes tekkis pahameel,  kas me ikkagi teeme õigeid asju? Noh, maalehes te ütlesite, et Carl obet Jakobson oleks  ka ilmselt selle metsa maha võtnud, et teha aidale uus põrand. Ajakirjanik Andres Karno ütles, et nagu naerata sellise  tsitaadiga inimeste üle. Ei, vastupidi, minu arvates muuseas, kui ma ei tea,  kas teie olete seal muuseumis käinud kunagi  või mitte, mina mõned aastad tagasi olen,  aga ma tean ka seda, et muuseumis on näiteks Karl Robert  Jakobsoni saeveski ja, ja talus endas talul endal metsa  ilmselt omal ajal kuigi palju ei olnud ja,  ja saeveski oli mõeldud üles selleks, et seal kandi metsasid,  ükskõik kas nad olid siis mõisametsad, erametsad või,  või kelle tahes metsad teenindada ja, ja raiutud palgid ära saagida. Ja minu arvates aida ehitamises või, või tarel uue põranda  panemises ei ole mitte midagi naeruväärselt ammugi midagi sellist,  millega kellegi üle naerda. See on väga palju propageeritud. Ehitusmaterjal väga palju kasutatud ehitusmaterjal  ja muuseas ilmselt olete ka teie teadlikud,  et eestlased on puidust tehtud majade eksportimises Euroopas  number üks. Kui palju, siis seal seda metsa plaanitakse raiuda,  et isegi need andmed on erinevad. Need andmed on tõesti erinevad ja nad ilmselt erinevad  erinevatest allikatest tulenevad seetõttu,  et ühed inimesed määratlevad sedasama Kurgja talu ümbrust  ühtedes piirides, teised teistes seal on välja käidud. Tõesti on erinevaid numbreid alates vist kõige suurem,  mis mulle on silma jäänud, on 75 hektarit,  ma täpselt ei tea, kui kaugele see siis ulatub,  see ala, mida keegi on seal vaadanud, aga aga meie saame öelda,  et noh, looduslikes piirides teed ja jõed,  mis seal kannis on, on, on praegu meil kavas teha 35-l  hektaril raiet. Raiekohtade arvu oma peast ei ütle aga suurusjärgus,  ma arvan, 12 kuni 15. 65 ja 80 hetarit, mis siin läbi käinud on,  et see on vale info. Ja miks ei saa seda teha kuidagi nagu osa kaupa,  et tavainimene võib-olla mõtleb, et võiks ju teha natuke  nüüd ja viie asta pärast natuke, et miks seda tehakse korraga? No tegelikult on niimoodi, et kõike korraga nagunii ei tehta,  kogu see ala, millelt me raiume seda 30 35-l hektaril ainult  on üle 10 korra suurem, ehk siis tegelikult me võtame ainult  ühe osa sellest ja, ja oleme püüdnud teha niimoodi,  et needsamad lageraielangid, mis seal siis saavad tulevikus olema,  on hajutatud selle ala peal laiali küll ma tunnistan seda,  et, et see, mida me tegelikult püüame oma tegevuses,  on see, et, et kui me kusagile ütleme, raiemasina  või raiemehed viime, siis me püüame kogu  selle piirkonna läbi vaadata ja, ja mõelda perspektiivis ette,  ütleme siis viie või 10 aasta jooksul, kui palju seal veel  raieid tuleks teha ja, ja mõtleme endamisi niimoodi,  et mida harvem me seal käime. Ehk siis mida rohkem me Raieid korraga seal ära, teeme seda parem,  on see nii loodusele ehk siis häiringuid on vähem kui inimestele,  kes seal elavad, sest et kui noh, pidevalt tuksuks seal kogu  aeg üks arvester või kogu aeg oleks raiemeeste brigaad noh,  see häiriks kõiki, see häiriks nii seda. Elus loodust seal kui, kui sealkandis elavaid inimesi  või kui seal minu meelest ka siis seda talumuuseumi  külastavaid inimesi. No tulite juba ise elus looduse juurde. Ornitoloogiaühing teatas, et RMK kahjustas kurgjal  lageraiega kanakulli pesametsa. Miks. No mina väidan, et see väide ei vasta tõele ja,  ja saan enda kinnituseks sõnade kinnituseks öelda seda,  et ma olen teadlik, kus kanakullipesa asub,  see ei asu esiteks üldse riigimaal. Ehk siis RMK ei saanud kuidagi seda pesa kahjustama minna ja,  ja see, et see kanakull noh, ei istu kogu aeg ainult pesal,  vaid vaid lendab ringi ka ehk siis tema elupaik on laiemalt  määratud määratletud ja, ja osalt ka ulatub riigimetsa,  see elupaik, seal me tõepoolest oleme raiet teinud,  aga oleme teinud raiet nende reeglite järgi,  mis meile on looduskaitsjate poolt konkreetselt  siis keskkonnaameti poolt ette antud. Ehk siis me ei tohi minna pesa kohale liiga lähedale,  aga kui me teeme raiet kaugemal ja me teeme sellisel perioodil,  kus linnud ei pesitse, siis me ei ei pesa kohta  ega seda lindu ega pesitsemist ei häiri ja,  ja seda me tõepoolest ka teinud ei ole. Noh, kui see pesapuuet püsti, aga ümber kõik raiutakse ära,  siis lind läheb ikka ära, nii et tulemus on ikka. Kui puu ümber tõesti kõik ära raiutakse,  siis see võiks niimoodi olla. Puureeglid on sellised, et, et puu ümber peab jääma 50  meetri laiune puhvertsoon ehk siis ei ole mingisugust ohtu,  et sellel see on jälle teadlaste poolt tõendatud. Eks see ei ole lihtsalt huupi mingisuguste karuste  metsameeste poolt välja mõeldud, et see peaks olea  viskümmend meetrit teadlaste poolt tõendatud. Kui 50 meetri laiune ala jäetakse puu ümber,  siis. Seda lindu ei ohusta. Meie oleme raiunud tegelikult isegi 75 meetri kaugusel,  ehk siis poolteist korda kaugemal, kui nii-öelda seadus ette näeks,  aga meie oleme sealt raiunud kaugemalt lihtsalt sellepärast,  et see eramets, milles puu, mille keskel see puu asub,  on ise laiem, nii et me nii või teisiti ei saaks. Isegi kui me tahaks, ei taha. Aga kui me tahaks, ei saaks sinna minna. No RMK ülesandeks on ka looduskaitse ja kirjutati kodulehel,  et hoiate ja kaitsete Eesti looduse mitmekesisust. Ma arvan, et looduskaitsed ei ole päris sellega nõus,  et te justkui räägite oma kodulehel kirjutatule vastu. Enda arvates ei rääkinud ehk siis sedasama kanakulli pesa  kohta hoides ja mitte sinna minnes. Me olime kindlasti ka loodus hoidlikud, aga  mis ka looduskaitseala. Looduskaitselisi tegevusi puudutab siis noh,  mul on väga hea meel teile uudist teatada,  kaks päeva tagasi jõudsime me märgilise Tähiseni riigimetsade. Looduskaitselises ülesandes kui soovite,  ehk siis 300000 hektarit riigimetsadest ehk  siis 30 protsenti kõikidest riigimetsadest on tänaseks range  kaitse all, kus ei tehta mitte midagi ja mitte kunagi Eestis  ei ole see osakaal olnud nii suur, mitte kunagi. Kas teie meelest ei lähe see paljuks juba,  võib-olla, et teie, võib-olla metsamehena tahaksite,  et see ei oleks nii suur see ala? Mina ei ole hinnangu andja, aga, aga ma tunnistan seda,  et tegelikult ikkagi oleks arukas ka Eestis hetkel võtta  ka see number ette ja, ja, ja mõelda ja mõtestada läbi,  et, et kui suur see osakaal tegelikult peaks olema,  siis oleks noh, oluliselt vähem vaidlusi  ja oluliselt vähem noh, ma tunnistan või ütleme  siis niimoodi ka RMK-le oleks oluliselt lihtsam  ehk siis kui on kokku lepitud, et, et nii  ja nii palju peaks olema, siis sellest hoitakse kinni. Täna on see osakaal jõuda jõudsasti kasvanud,  ma tunnistan seda, et me oleme ise selle nimel  ka pingutanud. Et leida üles riigimetsas kõikvõimalikud ohustatud loodusväärtused. Noh, kõiki loomulikult ei ole leidnud. Aga, aga täna veel uuesti seesama 300000 hektarit miljonist hektarist,  mis meie käsutuses on, on väga suur osakaal,  kui ma noh, näiteks võtan võrdluseks Rootsi riigi,  kus riigimetsade osakaal on, no ütleme, 15 protsenti  kõikidest metsadest ainult meil pooled siis  siis Rootsi riigis on tehtud, ongi riiklikul tasandil tehtud otsus,  et 20 protsenti riigile kuuluvatest metsadest peaks olema kaitse. See on siis vähem kui Eestis absoluutselt. Ma saan aru, et ka see teema tuli täna arutlusele,  kui kohtus nõukogu, RMK juhatus ja auditikomitee,  et kas seal siis oli jutuks ikkagi see, et tahetakse seda  ala vähendada, näiteks siis Rootsi eeskujul. Ei, ma arvan, et see eeskujude otsimine ei ole niivõrdki oluline,  kuivõrd see, et. Aga vähendada siis, kas tahetakse vähendada? Ei, minu teada mitte RMK nõukogus, auditikomitees kindlasti  ei ole kedagi ja ka RMK juhatuse hulgas ei ole täna kedagi,  kes ütleks, et me peaksime vähendama. See osakaal on selline nendel ja nendel põhjustel,  mis täna on kas õigusaktides kirjas või või noh,  tahaks öelda ka ühiskondlikult kokku lepitud. Kahjuks seda ühiskondlikku kokkulepet sellisel sõnastatud  kujul ei ole, ma arvan, väga suur väärtus oleks Eesti puhul,  kui, kui me, kui me sellise no kokkuleppe saavutas,  me sellega kusagile kirja paneksime ja, ja  selle järgi siis ka elada saaksime, siis võib-olla  ka ka palju sellistest pingetest ja sellistest väidetest,  et RMK-s kaob ära puutumatu loodus ja ja me ei kaitse piisavalt,  et need oleksid laualt maha võetud, sest et  siis oleks tõendid olemas, et piisav on piisav piir on seal  ja ja, ja, ja seda sellest peetakse kinni. Mis on teie enda nägemus siis, et kus see piisav  looduskaitse piir on, et praegu on 30 protsenti  siis RMK metsast, mida ei või raiuda, et  kus see võiks teie meelest olla? Ma arvan, et minu meelsus ei loe siin tegelikult midagi,  oluline on see, et et mille pärast seda kaitset üldse ikkagi Üles pannakse minu ideaalsoov on teate, milline minu  ideaalsoov on selline, et ühtegi protsenti  ega hektarit ei pea spetsiaalselt kaitsma. Minu soov, minu soov on see, et me suudame kõiki sadat  protsenti hektarit niimoodi vaadata, et majandame teda õigesti,  nii et kõikidel eluslooduse liikidel, kellele,  kellel on absoluutne sajaprotsendiline õigus eksisteerida,  on loodud tingimused kogu sellel alal. Noh, selge on see, et, et majandada ei ole võimalik metsades või,  või, või liikide jaoks, kes kelle eksistentsi eelduseks on,  on vanad metsad. Ja, ja seetõttu noh, tuleb mingisugune osa metsadest  ka nii-öelda noh, puutumatule arengule jätta. Aga, aga milline see osakaal on tervikuna,  ma arvan et see peaks olema ajas muutuv ja see peaks olema  sõltuvuses sellest, kuidas meie looduse läheb. Kui looduse läheb hästi, siis ei pea see osakaal kuigi suur olema. Kui looduse läheb kehvasti, siis tuleb see osakaal viia minu  pärast kasvõi siis 100-le protsendile, nii et see tõde on  siis nulli ja 100 vahel. RMK nõukogusse kuuluv riigikogu liige Peeter Ernits ütles,  et enne, kui ta täna sinna kohtumisele tuli,  et oleks vaja teha erakorraline audit tsiteeri,  et selgitada, kas riik raiub metsa liiga palju  ja kas organisatsiooni juhib ringkäendusega seotud mafioosne seltskond. Mis oli teie vastus Ernits le? Peeter Hennits ei küsinud minult sellist küsimust  ja ei pannud ka mulle mafioosniku Silti otsa ette, aga, aga ma arvan, et see,  millele ta viitas, oli noh, ikkagi täna ühiskonnas. Vaieldamatult olev noh, kas rahulolematus ja,  ja võib olla ka arusaamatus, et, et kuidas  siis tegelikult on ja, ja see soov või soovitus oli see,  et, et kui meil oleks Autoriteetne sõltumatu hinnanguandja, kes  siis ütleks, keda, keda rahvas usaldaks ja  kes ütleks, et on nii või teisiti siis sellest oleks kasu,  ma arvan, et see oli pigem tema. Aga kas otsustati siis teha mingisugune audit,  et kas siis raiutakse liiga palju või mitte? Ei otsustatud teha auditit, et ma saan öelda seda,  et RMK-d on rahvusvaheliste akrediteeritud audiitorite poolt  auditeeritud juba järjest juba ligi 20 aastat,  kaks korda aastas tulevad tulevad rahvusvahelise kogemusega  eksperdid sisse ja, ja hindavad seda, et kas me  nii õigusaktidele, vastavalt kui kui rahvusvahelistele  säästva metsanduse tavadele vastavalt oma majandustegevust  läbi viime. Ma tunnistan seda, et igal aastal, kui audiitori tulevad nad  leiavad Teevad tähelepanekuid annavad soovitusi,  leiavad puudusi, mida me pidevalt ka loomulikult parandama,  aga või, või parandame siis, aga, aga täna sellist ohtu,  et me rikuksime. Metsamajandamise põhimõtetega, sealhulgas  ka selle mahu Osas mingisuguseid noh, niisuguse mõistlikke reegleid,  et seda kindlasti ei ole Dokumendis metsamajandamise hea tava lubab RMK arvestada  järjest tugevneva avaliku huviga arvamusega,  mis sageli taunib lageraiete läbiviimist. Siin jälle tundub, nagu, et sõnade teod ei lähe kokku,  et miks nii. Me igal juhul arvestame Avaliku arvamusega ja, ja ma pean ausalt tunnistama,  et mul on tegelikult hullult hea meel, et lõpuks ometi  avalikkus tegelikult pöörab tähelepanu metsaasjadele  ja sealhulgas ka RMK metsaasjadele, et me oleme aastaid  aastaid aastaid pingutanud selle nimel, et,  et inimesed tuleksid meie Teavitustele ja koosolekutele loeksid meie materjale  kodulehti et ja, ja avaldasid arvamust selle kohta,  et, et kui me kavatseme teha ühte või teist  mis tahes kohas, et, et mida nad siis sellest arvavad nüüd  lõpuks tänu sellele, et ühiskonnas mingi krõks on läbi  käinud ühiskonnas on teadlikkus tõusnud metsaasjadest  tõusnud päris kõrgele tasemele on, on peaaegu et igal pool,  kus me oleme siis noh, leidnud mingisuguse kogukonna  esindaja või, või, või ütleme, vallavolikogu näiteks või,  või linnavolikogu ja, ja läinud rääkima,  et kuulge, et meil on selline kavatsus. Siin metsa majandama hakata, on, on tekkinud huvi  ja on tekkinud, noh, ma tunnistan seda sageli tekkinud  huvide asemel ot ot. Ei, me tegelikult ei taha, et te tuleksite. Aga miks te siis ikkagi teete seda lage raiet,  kui avalikkus seisab vastu? Lageraiet teeme me sellepärast, nii nagu  ka kõiki teisi raied, et metsa kasvatada  ja metsast puitu saada. Ja lageraie on üks metsast puidu saamise viis. Me ei tee seda sellepärast, et meile endale hirmsasti  meeldib see, et tahame omale kõhu alla korjata puitu või,  või, või midagi muud miskit taolist. Me raiume puitu selleks, et seda ühiskond tarbib  ja enne enne siia Saateintervjuu juurde jõudmist me vaatasime koos seda lauda,  eks ju. Vaatasime, et see võiks olla tegelikult hobust  või vähemasti mina andsin soovitus, et see võiks olla puust,  aga õnneks on Eestis palju selliseid laudu,  mis on tehtud puust ja Ja puidul on kasutus. Samas teenis RMK näiteks 2018 rekordkasumi,  et kas te liiga rahaahneks ei ole läinud. See ei ole meie raha. Meie, meie oleme meie, täidame ülesannet,  mis, mis on meile metsa majandamiseks antud metsa  majandamise tulemusel tekib puit ja, ja puidu me müüme. Ma tunnistan seda, et 99 protsenti. Meie tuludest tulevad tuleb puidu müügist. Turg oli erakordselt. Soosiv ja, ja tänu sellele õnnestus meil suhteliselt suuri  tulusid teenida ja tänu sellele on võimalik riigieelarve  riigieelarvesse maksta ka rekordilisi dividende. Kui palju te mõtlete sellele, et ikkagi selle majandamise  ja loodushoiu vahel saaks tasakaalu, et ei oleks nii,  et majanduslikud huvid sõidavad teerulliga üle loodushoiust? Oi, iga päev ja, ja muuseas, ma ei ole ainukene RMK puhul  ka RMK nõukogu, kellega me samamoodi siis täna seda noh,  teemat arutasime, ütleme nii mõtleb sellele iga päev ja,  ja kui meile püstitatakse ülesandeid iga aasta kehtestatakse  eelarve või siis pikemale perioodile kehtestatakse ülesanded  arengukava nimelise dokumendi näol, siis sinna on. Ma väidan, tasakaalustatult pannud pandud sisse  nii puidutootmise huvid täna kui tulevikus,  kui looduskaitselised huvid, kui minu pärast  ka näiteks Enamiku eestimaalaste huvid metsa suhtes,  mis on see, et metsas tahaks käia ja seal ennast hästi tunda? Samas paljude arvates ikkagi raiutakse liiga palju. Isegi EAS-i juht Peeter Raudsepp ütles, et metsaraie ohustab  juba Eesti turismi. Kui vaadata Otepääl kekkose raja ümber toimunud raiet,  et mis te talle vastate? Mina ei tea, millel, EASi juht oma arvamustest tugineb, aga minul on olemas. Statistika ma tean, et inimestele ei meeldi statistika aga,  ja, ja seda ei usuta ka, aga mul on olemas statistika,  mis väidab vastupidist ja see statistika seisneb tegelikult selles,  et. Noh, ma arvan, te nõustute minuga, et ägedamat  loodusturismiobjekti Eestis ei ole olemas,  kui RMK matkarajade lõkkekohad No seda ütlebki EASi juht, et neid varsti enam ei ole,  et kui inimesed ei taha sinna minna, talle on antud teada,  et nad on pettunud. Oot-oot-oot me teeme seda selleks, et korraldada nende  samade radade hooldust selleks, et kindlustada inimeste rahulolu,  kes seal radadel käivad ja selleks, et kindlustada  ka seda, et et ühes samas kohas ei käiks liiga palju inimesi,  et et loodus häiringud ei läheks liiga suureks. Me loeme igal aastal üle, kui palju inimesi erinevatel meie  matkaradadel käib. Ja ma saan teile öelda, et 10 aastat järjest on iga aasta  järjest rohkem inimesi nendes kohtades käinud  ja 10 aastaga kahekordistunud nende inimeste arv,  kes nendel meie poolt ette valmistatud kohtadel käivad. Et see informatsioon, mis minul on. Päris informatsioon selle kohta, mis inimesed tegelikult teevad,  mitte see informatsioon, mida keegi arvab,  mida inimesed teevad, väidab absoluutselt vastupidist. Ehk siis metsatööstus ei sõida turismi st kuidagi üle. Ma olen täiesti kindel, et mitte, et nii nagu ma ütlesin,  inimesi käib järjest rohkem meie radadel  ja mis on veel muuseas, huvitav, seda me küll iga aasta ei hinda. Teatud intervalliga, aga me püüame jälgida  ka seda, et kui palju käib meil eestimaalasi  ja kui palju käib meil välismaalasi ja kui eestimaalaste arv  oli 10 aastaga kahekordistunud siis. Välismaalaste arv oli kolmekordistunud ja viie aastaga nende  välismaalaste arv, kes käivad meie matkaradadel puhkekohtadel,  nii et kui mõelda, et et meie loodusturismi no  või ütleme, Eesti märk võiks olla loodus,  turism ka väljapoole piire, siis siis seal me oleme olnud  isegi edukamad. Tänavune suve talv ei soosi metsa raiumist,  et mis see tähendab näiteks küttepuude hinnale. No suure tõenäosusega, kui tekib defitsiit ühel hetkel,  et et siis ka küttepuude hinnad võivad kasvama hakata,  aga selge on see, et küttepuude vajadus sooja talve puhul ei  ole nii kõrge. Nii et noh, lihtsalt ei ole vaja ahju kütta,  eks. Nii et täna võib öelda, et, et turg on suhteliselt  tasakaalus ja mingisuguseid väga dramaatilise muudatusi noh,  praegu lähiajal vähemasti ette näha ei ole. Kas te ei pane mõtlema, et kui ongi nii soojad talved,  et on kliimamuutused, äkki ikkagi peaks kuidagi seda metsa  majandamist ka veel loodussäästlikumaks siin Eestis tegema,  et ikkagi mõtlema rohkem selle kliima peale? Kliima peale peab igal juhul mõtlema ja ja,  ja metsa majandamisel on, on igal juhul ka kliimale väga  oluline mõju. Mis, mis kliimamuutuse tagajärgedesse puutub,  siis noh, tunnistan seda, et mitte ainult see tänavu aasta,  vaid juba 10 aastat tagasi me otsustasime RMK-s,  et tõenäoliselt Ma noh, jutumärkides, otsustasime RMK-s,  et, et tõenäoliselt talve Eestis enam ei tule. Mis tähendab seda, et kui me ehitame teid metsa,  siis nad peavad olema nii korralikud, et neid on võimalik  aastaringi kasutada. Me ei pea ootama külma aega selleks, et et metsa  kahjustamata siis oleks võimalik metsa puiduvedu korraldada. Et seda me oleme järginud ja, ja ütleme,  meie kohanemisstrateegia tänaseks võib öelda,  on töötanud, aga mis puudutab kliimamuutuste leevendamisse,  siis metsal on igal juhul sellele väga suur mõju,  sealhulgas ka Eesti metsas. Nii vähe, nii väike kui Eesti ka ei ole ja,  ja see, mida me täna peame kindlasti tegema,  on see, et aktiivselt metsa majandama. Sest et mets on kõige suurem süsiniku siduja. Süsinik teadupärast ongi kliimamuutuste allikas,  eks ju, süsiniku liik, suur kontsentratsioon atmosfääris,  mets on süsiniku siduja ja, ja mida, mida intensiivsemalt me  metsa majandame, seda rohkem me suudame süsinikuatmosfäärist  ära tõmmata, selleks et, et kliimamuutuse leevendada. Suur tänu, Aigar Kallas stuudiosse tulemast,  täna õhtuks, esimene stuudio lõpetab, aitäh,  et vaatasite. Kohtume jälle järgmisel nädalal.
