Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere puust ja punaseks raadio kahe teadussaatelõik, mina olen saatejuht Arko Olesk ning minuga koos sel nädalal jätkuvalt siin Tartu Ülikooli zooloog randal Kreitzberg. Tutvustame teile eluslooduseteemalisi uudiseid ja kuidagi sel nädalal, kõik need uudised on nadi jagatud teemaga või väga sarnase teemaga selles osas, et nad vaatavad seda, kuidas erinevat looma, linnu kalaliigid kohanevad muutuvate oludega muutuva maailmaga, olgu see muutus siis kliimas või vee kvaliteeti teedis või mingites muudes aspektides. Ja kui meie esmaspäevane uudis algas hülgejutuga, siis näed, neljapäevaks oleme samade loomade juurde tagasi jõudnud jällegi hülged ja üks negatiivne mõjur, mis mida kliimamuutus nende jaoks kaasa toob. Päris palju on räägitud sellest, et kuidas hülgete populatsioon on kahanenud, kuna sobivaid elupaiku jääb vähemaks, kuna nad ju täpsustanud, kas ma räägin õigesti, kuna nad poegivad jää peal, nad vajavad jääd selleks, et nii-öelda pojad seal üles kasvatada. Eriti need avaveehülged, liigrid hallhüljestel on see vähem, et nemad võivad ka laidude ja saarte randadel käia, aga viigrite puhul kindlasti ja igal juhul kahanev jää hääl tekitab neile selles osas probleeme. Aga see uudis, millest me täna räägime, toob välja veel ühe täiendava mure, mis sellega kaasneb ja, ja paistab, et kokku võtta, siis haigused levivad rohkema paremini siis kui jääd on vähem. Need haiguse haigus, millest siin juttu on nii-öelda hülgekatk või p PT viirus. Kui hull haigus son randal, selle kohta öeldakse, et ta on selline natukene AIDSi meenut tav viirushaigus mis, mis ründab just hüljeste immuunsüsteemi, selline levinuim surma põhjuseks siis selle viiruse tulemusena on kopsupõletik ja ta ei ründa siis ainult hülgeid, vaid Ta ründab ka teisi. Mereloomasid siin mereimetajaid ja saarmaid vist oli, oli näiteid selle kohta ja meil on siin endal Eestiski või ütleme, Läänemeres varasem kogemus selle haigusega ja hülged katkuks, teda kutsutakse. Ja ta on erinevatel perioodidel siin alati kaheksakümnendatel ja, ja nullindatel aastatel tapnud kümneid tuhandeid hülgeid Läänemeres kokku isegi siin ligi 50000 hüljest. Ja, ja nüüd on see probleemiks Põhja-Ameerikas. No vist ongi nii olnud, et eks ole, see haigus on valdavalt levinud olnud ikkagi siin Atlandi ookeani piirkonnas Läänemeri, Põhja-Jäämeri hina Atlandi ookeani poole peal ja need nii-öelda vaikse ookeani asurkonnad on sellest olnud üsna puutumata, sest see ei ole mingil moel nendeni jõudnud. Aga nüüd, kui jääda on vähem, siis on juba täheldatud, et tegelikult see viirus liigub märksa tõhusamalt ka nende asurkondadeni. Ja täpselt, et siin kirjeldati hiljutises teadustöös, et aastatel 2002 2005 ja 2008 oli siis see noh varasematel aegadel inimese poolt kõvasti. Ta avastatud mereteese loodeväil selt põhja atlandilt siis läbi Kanada Arktika kuni Vaikse ookeanini, kust laevad üritasid sealt läbi saada, aga ei saanud, kõik külmusid kinni ja, ja, ja laevade mehed hukkusid, siis nüüd on see see merede avatud hüljestele ja hüljes, kes mööda jää, et teadupoolest väga nobedasti liikuda ei suuda suudab seda teha mööda vett ja erinevad loomad kes siis kahe ookeani vahet liiguvad, on siis selle viiruse jõutnud viiega Vaikse ookeani põhjaosa ja uuemad andmed siis ütlevad, et isegi kuni 30 protsenti Vaikse ookeani põhjaosa mereimetajatest kannab seda viirust, mis on väga kiiresti toimunud, selline infektsioon väga kiiresti toimunud viiruse levik ja ollakse mures, et, et kas nüüd siis see viirus võib panna mitmetele populatsioonidele põntsu või, või kas siis võib ka veel lisaks mitmesuguseid teisi haiguseid seda uut teed mööda liikuda. Ja teadlased, eks ole, mitte ainult ei võtnud loomadelt, proovivad ka nad vaatasid satelliitülesvõtteid ja mis seos on nagu päris ilmne, et, et neil aastatel, kus sealsed Arktikas olid, jääd vähem siis gaase haigus liikus kiiremini ja tõhusamalt edasi. Jah, et siin aastatel 2001 kuni 2016 näed, siis uudistasid seda, kuidas need loovad seda haigust edasi kandsid. Lisaks endale hüljestele olid siis ka seal merilõvid ja saarmad siis nendeks, kes, kes seda haigust vedasid. Aga, aga see ongi selles mõttes ka huvitav haigused. Ta ei ole konstantselt kogu aeg olemas, vaid ta mingi hetk nagu avaldub tabab mingisuguse osa populatsioonist maha isegi kuni 30 protsenti ja, ja siis jälle kaob ja mingil ajahetkel jõuab ta mingisugusesse uude kohta. Kus ta siis jällegi nagu avaldub, et väidetavalt mingisuguses teadustöös kirjeldati, et ta võib olla, pärineb üldse Läänemere idaosast ehk siis nii-öelda Eesti ranniku lähistelt. Aga samas meil selliseid suuri suremisi siin toimunud ei ole. Või vähemalt mina, mina ei, teadsin viimastel aastakümnetel oleks oleks neid toimumas. Et seda tegelikult ei teagi, mis siis nende vaikse ookeani põhjaosa mere imetajatega saama hakkab, aga teadlased kindlasti on mures. Et ka neid võib tegelikult ühel hetkel samasugune epideemia tabada, siis muret kui palju, aga me peame natukene rääkima ikkagi sellest mehhanismist, et kuidas on jää ulatus ja haiguse levik omavahel seotud, miks sa niimoodi, et kui jääd on vähem, siis see haigus levib? No sellepärast, et Kanada Arktika on väga kaugel põhjas olev ju piirkond, kui seal on paks jäämassiiv lume lumised alad, siis ega seal ei ole ka hingamisaukusid ja need loomad sealt saarte vahelt mööda seda saarestiku liikuda ja seda haigust edasi kanda ei saa. Inimese puhul on samuti viirushaigused, levivad sellepärast, et inimesed puutuvad kokku lendavad lennukiga ja loomad haiguse edasikandmiseks peavad samuti kokku puutuma merisaarmad ja, ja merilõvid ja hülged seal jää all, niivõrd pikka rännet sealt ühest ookeanist teise teha ei suuda ja selleks on tõepoolest vaja neid, neid jäävabasid vesi. Et nad suudaks, suudaks selle pika vahemaa läbida ja, ja teiste populatsioonidega kokku puutuda. Nii et ka nii-öelda mereimetajate maailm, globaliseeruv ja kõik liigub seal hõlpsamini. Selline oli selle nädala puust ja punaseks, tõmbame siinkohal eluslooduse uudistele, joon alla kõiki sel nädala uudiseid saate kuulata järelkuulata raadio kahe kodulehelt puust ja punaseks. Saate lingi alt Arko Oleski randal Kreitzberg tänavad teid ning puust ja punaseks, jätkab uuel nädalal uute teemadega kõike head kuulmiseni. Bussi punaseks, puust ja punaseks.
