Belgia Margus looduselainel looduselainel valmib koostöös sihtasutus keskkonnainvesteeringute keskusega. Tere hommikust kõigile. Oleme nüüd looduselainel ja aeg on rääkida võib-olla siis Austraalias toimuvate metsatulekahjude valguses, siis sellest, mida tähendab see nii-öelda geoloogia ajaloolises vinklis. Tere hommikust. Et olen natukene selle teemaga nüüd siin rinda pistnud, On huvi pakkuma hakanud see nii-öelda põlengute teema Austraalias, et kas seal siis nii unikaalne, nagu seda püütakse siis praegu jätta? Mingil määral küll, aga ma arvan, et selle nimel hetkel jõuame, aga, aga kust, kust see nii-öelda põlengute teema alguse saanud ongi see? Austraalia? Austraaliasse jõudis inimene orienteeruvalt kusagil 65 70000 aastat tagasi. Mis, mis võib-olla praegu ei, ei, ei, ei jäta nagu nutasid kest suurt muljet, aga kui me mõtleme Ameerikasse jõudsid inimesed sihuke tsirka 15000 aastat tagasi, siis tegelikult on täiesti nagu veider mõelda, et kuidas primitiivne inimene, kes oli just Aafrikast välja rännanud jõudis Aafrika mandrile, sest seal vahel ei ole ju väga maismaaühendusi. Et ta pidi tegelikult mingil määral ületama seal sadade kilomeetrite pikkuseid mereteid. Aga teada on teada, on see, et kui inimene sinna Austraaliasse jõudis, siis loodus nägi välja hoopis teistsugune, kui ta praegu on, kas Indoneesia saared olid siis sisuliselt nagu kuidagi poolsaared või ühendatud, siis tõenäoliselt küll, sest et tegu on ikkagi jääaegse ajaga meretase oli mingil määral madalamaid mingite saarte vahel, tõenäoliselt olid sellised maaribad, et nad said tegelikult ühelt saarelt teisele, aga lõpuks ikkagi Austraaliasse jõudmiseks pidid nad ületama mere mis tähendab, et neil pidid olema juba mingisugused primitiivsed, aga siiski üpriski arenenud sõiduvahendid, millega seda meelde tuletada. Ja tõesti noh, ma mõtlen, mis pidi olema sellel inimesel peas, et et sõita kusagile horisondi taha ja mõelda, et äkki on seal midagi, jõudsid Austraaliasse ma tean, et Aafrikast, Euraasias liikumisel ilmselt aitas meid kaasa see punane meri ei olnud vist päris nii sügav, kui ta on nüüd tänapäeval või kuidagi muud moodi, see muutis siis sellele Araabia poolsaarele läbitavaks teekond, aga tõesti siin siin puhul me räägime. Noh, see on ikkagi ookean, mida nad seilavad, mitte meri ju. Nojah, seal on, kui nüüd vaadata seda geograafiat, siis seal on hästi palju vaikseid saarekesi, aga, aga kui me paneme jälle selle planeedi konteksti, siis need vahemaad on ikkagi seal, kui suured need täpselt on, nagu see, et kui räägitakse, et praeguseks on ära põlenud 10 miljonit hektarit, et metsi et see tegelikult on mingi kaks Eestit, aga samas, kui me vaatame kogu Austraalia pindala, siis kaks Eestit kaob kusagile sinna ära, eks ju, et aga kui tulles tagasi sinna, et kui inimene jõudis Austraaliasse, siis Austraalias elasid sellised täiesti eriskummalised loomad enamasti kõik kukrutega. See on nende eripära seal Austraalias ja et loomad olid tohutu suured, seal oli mingi hiid Wombad, kes kaalus seal umbes kaks tonni ja siis kukkurlõvid noh, ühesõnaga loomad, keda võib-olla võiks ainult kusagil ulmefilmides ette kujutada. Lõvid nagu kõhukottidega, lõvid, nojah, nad ei ole nüüd täpsastiljonise. Nad ei näe nüüd täpselt nagu üks-ühele väljale aafrika lõvidega, aga nad on sarnase nii-öelda välimusega päritoluga. Aga ühesõnaga need džunglit olid sellele inimesele natukene hirmutavad. Mistõttu ta otsustas endale seda elupaika natukene modifitseerida ja siis ta otsustas džunglit maha põletama hakata. Et inimene ju näeb paremini, nii-öelda aasa peal, kusagil näeb kaugemale, näeb ohtu varem tulemas, ehk tegelikult inimene alustas siis Austraalia keskkonna modifitseerimisega endale sobivaks. Seda on nagu võimalik tänapäeval näha just seda, et mingilt maalt umbes sealtsamast vahemikus, kui inimene sinna jõudis, siis on hakanud kasvama eukalüptimetsade leidude arv, et on, leidub vanade eukalüptimetsade jälgi. Et eukalüpti ongi selline puu, mis, mis tahabki aeg-ajalt just osad liigid tahavadki aeg-ajalt seda põletamist. Et nad on põletamiskindlad, et nende nii-öelda eluprotsessi juurde sobibki põletamisrežiim. Ja tegelikult see aborigeenid nende aastakümned kümnete tuhandete aastate jooksul, kui nad seal rahulikult Austraalias elasid siis tegelikult nad said juba päris spetsialistiks just selle põlengute tekitamisega, et nad kasutasid seda omal seal jahipidamise eesmärkidel ka jälle nii-öelda omale siukse turvalise keskkonna loomisel ja tegelikult nende kümnete tuhandete aastate jooksul. Suur osa Austraalia keskkonnast ongi kohastunud Nende kohatiste põlengutega toime tulema. Aga nüüd, mis on nii-öelda käest ära läinud, on see, et jõudis kohale ka valge inimene. Nüüd loetud sajad aastad tagasi hakkas omakorda keskkonda kõvasti muutma ning nii-öelda just põllukultuurid, kultuur, metsad ja nii edasi, et tegelikult selline killustada tus hakkas vähenema, tekkisid suuremad monomonokultuursed alad ja kui nüüd panna siia juurde nüüd viimaste aastate kõige kohutavam põud Austraaliasse, siis olemegi kätte saanud selle variandi. Et tulerežiim küll Austraalias onu case on niimoodi olnud kümneid tuhandeid aastaid, siis, siis lihtsalt tänapäevaks on need mastaabid ületanud nii-öelda sellise loomulik, kui see, millega loodus siiamaani harjunud on, need nüüd lihtsalt kui põleb, siis põleb mingi 100000 hektarit korraga, et vanasti oli võib-olla tuhatkond, et see mastaap on lihtsalt kasvanud nii kohutavalt suureks nagu ühesõnaga kui on inimesed, kes edutavad meid ikkagi käituma nagu oma muistsed esivanemad ja läbi selle loodussäästlikud olla, siis tegelikult näitab meie ajalooline praksis hoopis teistsugust tegu tegutsemist ja see on kohutavalt palju vaidlusi põhjustav teema alati, et tihtipeale niisugune poliitika ja nii-öelda mingi mingeid kultuur ja see, see nii-öelda blokeerib kuidagi sellist teaduslikku nii-öelda käsitlust, et et jah, et hästi palju korreleerub üle üle üle planeedi inimeste nii-öelda levimisega väga paljude suurte kadu ja üldsegi nii-öelda elu elu. Ütleme nii, et meie esivanemad olid täpselt samasugused nii-öelda looduse Killerid, nagu me oleme praegu. Ja austraallased, minu teada on omamoodi siis jänni jäänud ka sellega, et mitte ainult liigele tapetud, vaid on ka juurde toodud ning seal pidi olema kontrollimatult kaablid vohama mingid teatud konnad, millel ei ole nagu elu keskkonnalised looduslike vastaseid. Kui ma ei eksi, siis suurim metsikut kaamelit populatsioon pidi olema Austraalias, mis seal täiesti kummaline ka selle peale mõelda. Aga jah, ajalugu kui süübides võime avastada, et kõik ei ole päris nii mustvalge ja tuleb välja, et aborigeenid kasutasid metsatulekahjusid agroeesmärkidele. No põhimõtteliselt küll, et nad kasutasid seda oma nii-öelda elu, elu, elu parandamiseks, oma elutegevuse nii-öelda käsitlemine, viimane küsimus, kas on ka teada, kui suures mahus saab maha, põletati 70 aastat tagasi? Seda väga raske hinnata, aga tõenäoliselt nad alustasid ikkagi, neid oli nii palju vähem kui praegu. Praegu on Austraaliast 25 miljonit elanikku, umbes eks ju. Et nad tõenäoliselt alustasid ikkagi lapikest, lapp lapiviisi, nii nagu nad üle Austraalia levisid, et mitte niimoodi tervel Austraalial korraga. Tule otse, põmm. Valmis. See oli looduselainel. Stuudios oli geoloog Sander ala looduselainel orgaks.
