Terve kümnendi kohta käiva värske statistika valgusest tuletab maailma meteoroloogiaorganisatsioon taas meelde juba varasemast teada olnud tõika, et läinud aasta oli maailma ilma mõõtmiste ajaloos soojuselt teine ning 2016. aasta kõige soojem. Maailma meteoroloogiaorganisatsiooni juht Petteri Taalas juhib tähelepanu sellele, et 2020. aasta läheb edasi täpselt sellelt kohalt, kus 2019. lõppes möödunudaastane globaalne soojus on toonud kaasa äärmuslikke ilmaolusid mitmel pool. Austraalia maastikupõlengud pole sugugi ainukesed ilma äärmused, mis vaevalt paar nädalat kestnud aastal ette näidata on. Kliimateadlaste sõnul on soojenemine trendina ilmeksimatult tuvastatav ning seega ei liigituse normaalse kliima muutlikkuse alla nagu näiteks USA president Donald Trump seda näha tahaks. Praegused ilmaolud pole meie ajal sugugi erandlikud ega ole need seotud ka mingi ilmu ilminguga vaid taanduvad üsna hästi atmosfääri paisatavate kasvuhoone gaasidele. Et sajandi lõpuks paarikraadisest temperatuuri tõusust pääseda ning planeet kuidagigi elamisväärsel hoida, tuleks kasvuhoonegaasiheidet piirata igal aastal 7,6 protsendi võrra. Maailma meteoroloogiaorganisatsioon rõhutab teistki olulist uurimistööd. Nimelt seda, mille põhjal ookeanide soojasisaldus oli rekordkõrge. Et üle 90 protsendi maailmasoojusest talletatakse ookeanitesse, on ookeani soojasisaldus hea näitaja, mille abil globaalse soojenemise taset mõõta. Üldiselt leiavad dokumendi koostanud teadlased, et üldist inimsekkumisest tingitud kahju kliimale enam ära hoida ei saa. See lihtsalt on juba fakt. Seda kindlamalt tuleb nüüd keskenduda halvima ärahoidmisele.
