Hei, nädala esimene ja viimane, esmaspäevase tervitused siit  ja järgnevad 15 minutit koos noortesaade novaga tuleb  väga-väga põnev. Tänases saates tuleohutus, liikumise ja ajutegevuse seosed  ja hea Eesti muusika. Selle nädala pühendab Nova ohutusele, sest nagu öeldakse,  õnnetus ei hüüa tulles. Tänases saates näitavad päästeala noorteringi õpilased,  kuidas kodus ohutult tulega ringi käia ja  mida teha siis, kui tuli on juba lahti läinud. Köögis on tore süüa teha, aga järelevalvet toidust võib väga  lihtsasti tekkida. Tulekahju. Selle sa pead kaugemale panema, et see see oli poole  distsipliini peal ja see võiks põlema minna,  sellepärast et pliit läheb kuumaks. Ja plastik selle paneme ka kaugemale. Sellega. Mis võib veel kodus tulekahju tekitada? Kui sa jätad toidu järelevalvet Aga telefoni ei või ka öösel näiteks padja alla laadima jätta,  sellepärast et kõik voodilinad ja voodipesu võib süttida kergesti. Kuhu kindlale pinnale tuleks siis telefon laadima jätta? Näiteks kapile või riiulile. Aga kas küünal võib ka ohtlik olla? Ja kui sul ei ole näiteks mingisugust, alustas? Küünal võib aina sulada siit ja sulata ja  siis lõpuks see sulab ära, siis leek võib alles jääda,  siis see võiks ülejäänud kõik põlema panna. Kas röster võib ka ohtlik olla ja kuidas? Sellepärast et see võib üle kuumeneda. Ja siis võib rösterist tulekahju tekkida,  kui sai näiteks rösterisse kinni. Aga mis juhtub, kui toit ikkagi põlema läheb? Tuleb võimalusel võtta tulekustutustekk,  et tulekustutustekk tuleb võtta välja. Siis tuleb enda käed tuleb ära kaitsta, käed peavad olema. Sirekäelt ees ei tohi siit üle küünitada,  et pea moodi vaadata, mis toimub, tulema siit paneme  tulekustutusteki ilusti peale, siis võib  ka patsutada siit. Umbes pooleteise minuti pärast võib vaadata,  uurida, mis siin on niimoodi, et rahulikult lähed eemale,  ei tohi niimoodi vaadata, küünitada, mis siin toimub. Kui sul ei ole tule kustutustekki, siis sa,  kas sa paned mingi asja, paned selle niimoodi vaikselt siia  peale ja lülitad selle pliidi välja. Aga pidage meeles, kaanega on alati ohtlik,  kustutada oleks soovitatud pigem tulekustutustekiga. Mitte mingil juhul ei tohiks kustutada veega sellepärast et  see pritsib laiali õli ja muid vedelikke,  mis seal panni peal on ja siis neid annavad tule kaasa,  need kõrvetavad sind ennast ja nad võivad  ka panna põlema, teised asjad seal ümber. Mart Mihkel, kui on tekkinud tulekahju, kuidas saab seda  tulekustuti ka ära kustutada? Alguses tuleb välja tõmmata splint. Et siis tuleb võtta kinni siit alt, see on kandmiseks just nii,  tuleb võtta võimalikult vooliku otsast kinni. Siis tuleb minna, vaadata kuspoolt, kuhu poole tuli,  liigub siis minna sinnapoole, kus tuli ei liigu  ja siis servast hakata kustutama vajutades ülemist päästikosa. Aga kas ma võin ise ka proovida? Okei, nüüd ma võtan plindi välja, võtan kätte  selle ja võtan võimalikult vooliku otsast kinni. Lähen sinna, kus tuld, aga ei ole ja lihtsalt. Serva poolt rohkem nagu nii ei. Kas ma tegin kõik õigesti, peaaegu. Tegelikult, kui on tulekahju, siis peaks rohkem serva poolt  hakkama kustutama. Mitte ei tule otse ei tohi otse lasta, sellepärast et muidu  võib rohkem laiali lennata. 2009.-st aastast on kõikides Eesti kodudes kohustuslik suitsuandur,  aga mis tubades peaks suitsuandur asuma? Suitsuandur peab olema elutoas. Magamistoas ja esikus, aga suitsuandur ei tohi olla kas  siis köögis või vannitoas. Aga miks, sellepärast kui suitsuandur on vannitoas,  võib tulla sealt üks aur ja see võib hakata ise hakkab kohe piiksuma. Aga miks köögis ei tohi suitsuandur olla sellepärast,  et toiduaurud võivad hakata seal? Liikuma suitsuanduri poole ja see võib hakata valehäire,  võib tulla. Aga igal juhul, kui kodus tekib tulekahju,  tuleb elistada üks jus, kahte. Olge siis süüa tehes, elektroonika ümber käies  või küünlaid põletades väga ettevaatlikud ohutusest räägime  ka selle nädala teistes saadetes. Nüüd tuleb stuudiosse teadlane Marju, kes seletab,  kui oluline on liikumine ja kuidas see mõjutab ajutegevust. Tere, Marju on selline ütlemine, et terves kehas terve vaim,  kas see on ka siis nii? Tuleb välja, et tõepoolest see ütlemine vastab tõele  ja nii on ka. Hiljutised uuringud on näidanud seda, et kui meie keha  liigub vähem, siis ka meie aju hakkab justkui nagu vananema  ja kui varem ei teatud seda põhjust, ega tegelikult praegu  ka päris täpselt ei teata, miks see nii võib-olla,  aga on paar sellist põhjendust näiteks arvatakse,  õigemini paarkümmend aastat tagasi arvati veel seda,  et kui inimene saab täiskasvanuks, et siis tema ajus uusi  ajurakke üldse ei teki. Küll aga tuleb nüüd viimastest uuringutest näiteks,  mis on hiirte peal tehtud välja, et kui hiired rohkem liiguvad,  siis nende ajus võib tekkida ka täiskasvanu eas üksikuid  närvirakke ajus juurde, nii et mõnes mõttes võib olla see  seotud sellega. Aga teine põhjendus võib olla nii, et kui eks inimene liigub,  siis aju, verevarustus on parem ja aju närvirakkude vahel  olevad ühendused on ka paremad. Ja see võib omakorda tähendada siis seda,  et seda nii-öelda vaimse võimekuse langust,  et noh, niisugust mäluprobleeme ja, ja sellist,  et võib-olla mõtteteravust, et seda langust ei teki. Me teame, et vanematel inimestel sageli on,  et ei mäleta enam mõnda asja hästi ja nii edasi,  et see võib omakorda ollagi seotud sellega,  et nad liiguvad vähem ja seetõttu ka siis aju kuidagi  natukene nagu väsib ja vananeb. Aga mis see põhjus nagu laiemalt võib olla,  et me teame, et inimkond on ju aastatuhandete jooksul  arenenud ja see võibki olla siis inimkonna arengu  ehk selle evolutsiooni tulemus. Et vanasti oli inimestel väga palju vaja liikuda  selle jaoks, et oma näiteks toitu mitu kinni püüda või,  või väga palju üldse looduses liikuda. Ja siis need inimesed, kes jäid vanemaks,  nemad ka liikusid vähem ja siis tekkis neil  ka see vaimse võimekuse langus, ehk et mälu ei olnud enam  nii hea, ehk et kui keha ei liigu, siis ka mõte enam ühel  hetkel ei liigu, nii et see võib olla siis põhjus meie  inimkonna ajaloos. Aga mida me siis selleks teha saame? Jah, et kui, kui eelnevalt ma ütlesin, et just  vanaduspensionimuteravus Säilib siis tegelikult liikuma peab hakkama juba lapsest peale,  et tekiks harjumus, sest siis, kui sa juba oled seal,  ma ei tea, võib-olla 50 või 60, hakkad siis endal harjumus,  et, et rohkem liikuda, siis seda on väga keeruline teha. Et hästi oluline on kogu aeg liikuda. Koolipäeva jooksul on see kooli minemine  või koolis tunni ajal isegi mõnikord püsti tõusta  ja liikuda ja kindlasti vahetunnis liikuda. Ehk mida rohkem liikuda, seda tervemana püsib  ka meie aju, nii et kõik liikuma. Eesti laul 2020 on täistooridel liikumas 13.  ja 15. veebruaril selgitatakse välja Tartus finalistid. Nüüd aga kuuleme Jaagup Tuisu lugu Beautiful lai,  aga enne seda vaatame, kuidas ta vastas meie küsimustele  umbes aasta tagasi. Suvi või talv? Suvi hommik või õhtu? Lemmikloom. Minu lemmikloom on kutsu. Lemmikfilm. Nii rasked küsimused sul lemmik. Film. The greatest show man Lemmiksöök. Nagu selline hea burger, mitte mitte nagu McDonalds  või esburger, see nagu hea nagu päris lihaga burger,  see on tõesti mu lemmik. Lemmiklaulja. Kõige ilusam laulja Eestis. Mida sa teeksid, kui sa võidaksid miljon eurot? Ma arvan, et ma arvan, et ma annaksin selle  nii ka annaksin ema kätte, kuni ma olen piisavalt tark,  et ma teaksin, mida ma sellega teeksin. Ja nüüd nagu lubatud, Eesti laul 2020 poolfinalist Jaagup  Tuisk oma lauluga Beautiful Lai. Selleaastasel Eesti laulul on väga palju häid lugusid,  mida järgemööda ka teile tutvustame. Aga nüüd lõpetame, saate kohtume juba homme kell 18 45. Ikka ETV kahes.
