Tere Me läheme nüüd oma rännusaadetega, siit testist ikka väga kaugele troopilisele Borneo saarele jõuame mõttes sinna kusagile saare südamesse, kus elavad Benaani inimesed ja eelmises saates oli ju ka nendest jutt. No ja siis ma kirjeldasin Neid elamusi, mis me Benaanidega koos mitmepäevasel ühisretkel saime. See oli niisugune Benaanid juhtimisel toimunud rännak nende kommete kohaselt me seal siis liikusime, ööbisime ja meie jaoks oli see ausalt öeldes paras väljakutse ja andis päris värvikaid ja teravaid elamusi. Aga tänases saates ma tahaksin jagada neid metsatarkusi, mida me nende Benaanidelt kuulsime, kui nendega koos seal metsas rändasime. Aga need tarkused tulid seal mitmepäevasel rännakul niimoodi iseenesest ja loomulikult, ega see ei olnud ju mingi metsakursus, nemad lihtsalt kõndisid ees, märkasid midagi huvitavat, ise vaatasid seda ja siis jagasid ka meile oma teadmisi see troopiline mets, nende kodumets on ju päratult põnev ja elurikas. Ja penoonid on sellega väga tuttavat, sest nad on elanud seal metsas mäletamatudest aegadest. Ja selle aja sees on nad õppinud neid loomi ja taimi ja muud seal väga põhjalikult tundma. Aga neid ka oma tarbeks kasutama. Ja lisaks on koguse nende terviklik metsakäsitlus väga huvitav, tähendab noh, ma mõtlen siis seda, et nende jaoks ei ole mets täis ainult mingeid nähtavaid olendeid, vaid ka nähtamatuid, olendeid ja üleloomulikke jõude. Ja vot sellest Benaanid erilisest metsa nägemisest või siis noh, metsa uskumustest nendest siin saates ma tahan ka natukene aimu anda. Nii et jõudumööda me sellest kõigest siin saates räägimegi Kes nüüd ta laulu kuulas ja tunneb ka Eesti lindude laulu, siis vähemalt sellest saab kindlasti kohe aru, et mingi kodumaise linnu hääl see ei ole. Aga Borneo metsas oli seda kuulda üsna tihti. Selline kõlav, kaugele kostev hääl. Ja mulle endale oli see laul küll tuttav, sest ma olen ju kuskil viis aastat varem käinud Borneo saarel enne ja see oli selline puhas looduse reis tookord. Ja seal sai siis selgeks, et see lind on paradiisi trongo sihukene, huvitav lind. Ja see, miks ta niisugune nimi on, ma kahtlustan, et see tuleb tema saba kujust. Vilksamisi olen ma seal teda metsas ka näinud üldiselt ega neid metsalinde ei seal ega siin Eestis kergesti näe. Mets on tihe. Korraks näed, aga see paradiisi trongo on umbes meie varesesuurune musta värvilind ja tema saba on hästi pikk. Aga veel imelikum on see, et selle pika saba otsast ripuvad alla kaks väga pika sulerootsu ja nende Sulerootsed otsas on veel omakorda niuksed, iseäralikud sulelabad. Ja ma arvan, et just selle imeliku kummalise ebamaise saba tõttu on ta saanud sellise paratiisliku nime. Ja Benaanid muidugi tunnevad seda paradiisi trongot väga hästi. Nii nagu nad üldse tunnevad oma teisigi metsalinde ja nemad ütlevad selle linnu kohta nii, et see olevat ilmaennustaja lind. Et kui tema laulu kuulma kad, siis varsti pidi vihm otsa lõppema ja päike välja tulema. Banaanide jaoks on ta siis üks neid ende linde, neid ennustavaid linde on dünaamidel palju. Meie eesti pärimuses on ka ju igasugused kägu ja muud ende linnud olemas. Aga ma arvan, et Benaanidel on neilt palju rohkem üks lihtne põhjus selles, et et siin metsades on linnuliike juba väga palju rohkem kui Eestis. Aga kui nüüd jutt just nende lindude peale läks, siis järgmiseks ma tahaksin kõnelda Borneo metsade mesilindudest, need siis on küll putukad. Aga nende teema on üpris keeruline. Nii et esimese hooga võtab täitsa silmade ees kirjuks, aga eks ma siis püüan jõudumööda seda siin lahti arutada. Üldiselt on ju niimoodi, et meil Eestis on lihtne, meil on see Me mesilane, kodumesilane ja rohkem kogujaid ei ole. Aga penoonidel on ainuüksi mesilase liike juba viis täiesti erinevat, erineva välimusega ja koguvad ka erinevat tüüpi. Aga vaat lisaks nendele nii-öelda päris mesilastele on seal metsades veel teisi tiivulise putukaid, kes mett koguvad ja nende seast on kõige tähtsamad kindlasti niisugused tegelased, keda võiks nimetada Te nõelavateks mesilastega või siis astuda Ta mesilasteks. Putukateaduslikult nad siis päris mesilased ei ole mesilaste sugulased ja neil tõesti ei ole astelt, nii et selles mõttes karta teda ei ole vaja, ta ei suuda sind nõelata. Ja selle Astlate Messilasega saime me juba tuttavaks kohe meie esimesel rännakul. Päevase käis siis niimoodi, et meie teejuht peatus tee ääres jämeda puu juures ja kutsus meid puunbergop kokku. Ja siis oli selgesti näha, et selle puu ümber tiirutas hiigelpill mingisuguseid putukaid. Meie mesilastest olid nad tunduvalt väiksemad, olid tumedat värvi, saagisid edasi-tagasi, algul tuli ka hirm peale, et äkki ründavad, aga mitte keegi ründama kippunud. Mõnikord küll juhtus, et mõni nendest istus näiteks sinu paljale käsivarrele aga siis tõusis kohe ka lendu. Mingisugust tõesti hammustamist või võiastmega torkimist ei olnud ja miks nad seal sagisid, noh, oli natuke aega jälgides kohe selge, et neil on seal puuõõnsustes pesa. Ja sealt nad siis käisid sisse-välja. Ja need pesa, avavused või väljalennuavad olid päris huvitavad, need olid siis nagu tüvest välja ulatuvad torud seest tühjad ja tehtud mesilase vahast. Ja siis juht rääkis, et kui nad nüüd tahavad siit mett kätte saada, siis nad raiuvad selle puuõõnsusi lihtsalt lahti, võtavad siis kärjed koos meega välja. No kuidas puu seest mett võetakse, seda? Ma olin lugenud meie Eesti metsanduse ajaloos kunagi sajandeid tagasi, olid ju meilgi mesilased suisa metsas ja võeti sealt umbes samamoodi puutüvest. Aga siin nüüd rääkisime ja nii edasi, et, et noh, neil on ju ka neid nii-öelda päris mesilasi ja päris mesilastel seal Borne metsas on siis magus mesi. Aga vot nendel Astlata mesilastel ei ole mesi üldse magushapu maitse ja vahel lausa kibe. Ja banaanid ei kasuta seda üldse nagu magusatoiduna või niimoodi vaid see on hoopis nendele ravimiks pidi olema eriti hea näiteks kurguhaiguste puhul või siis üldse, kui tunned, et sul ei ole energiat ja oled nagu jõuetu. Et siis see annab sulle jõudu juurde. Ja siis sellest astata mesilaste kärjevahast pidi saama, tead salvi haavade ja naha põletike raviks. Et kui paned peale, siis kasvatab üsna kiiresti haava kinni. Ja kui on põletik, siis võtab põletiku kähku ära. Siin kuuldus siis jälle natuke seda paradiisi trongo häält. Aga siit edasi tahaksin ma kõnelda hoopiski penoonide taimed tarkustest. Neid taimi on seal vihmametsasid pööraselt palju ja vastavalt sellele on ka nende penoonide teadmised nendest taimedest tõesti lõputud. Mõnda kasutavad siis tarbeesemete tegemiseks mõnda arstirohuks, mõnda jälle toiduks. Ja meie retke see tähtsam juht nimega Sakk ütles ükskord ilusti, troopiline mets on binaanidele nagu hiigelsuur roheline Kaubamaja seal kaubamajas on eriosakonnad ja igast osakonnast leiab midagi need kokku saab sellest rohelisest kaubamajast kõike, mida eluks vaja ja peab lihtsalt tundma neid taimi väga hästi ja teadma ka, kuidas neid kasutada. Noh, ma toon siin ainult mõne üksiku näite, ükskord oli niimoodi, et kõnnime jälle seal metsas ja järsku penoni teejuht jääb seisma ja astub paar sammu rajalt kõrvale, seal on niisugune suur puu ja puutüve sees on vigastus ja vigastusest on välja voolanud palju paiku selline kuivanud valget värvi nagu vaigupurikas. Ja siis ta võttis oma võsa noa, kangutas sealt lahti niisuguse kämblapikkuse pulgataolise jupi ja pakkus meile seda siis kõigepealt nuusutada. Noh, lõhn oli väga meeldiv, selline aromaatne ja delikaatne ja siis ta võttis lihtsalt selle vaigupulga kätte ja süttisel otsast põlema, päris kergesti võttis tuld, põles sellise aeglase ühtlase leegiga. Ja vot see ongi see Benaanide looduslik küünal sisuliselt valmis kujul metsas olemas, kui ainult oskate teda otsida. Ja pimedal ajal siis, kui näiteks Benaanit seal kas on laagris või siis liiguvad pimedal ajal siis nad kasutavadki seda küünlana. Aga siis ühel teisel korral jälle näitas üks meie penoonid teejuhtidest tee ääres loodusliku liivapaberit seal üks hommikupoolne aeg. Me olime teel asunud ja banaanid olid meile võsast lõiganud, sellised parajad tugevad matkakepid. Ja siis teejuht jäi järsku seisma sealsamas raja kõrval ühele põõsale põõsas oli niisugune madal, üsna ilmetu, tumeroheliste lehtedega igihaljas, nagu need põõsad siin enamasti. Ja siis ta rebis sealt põõsalt kimbu lehti ja pakkus meile siis puudutada ja katsuda, et libistage sõrmed üle ja tõstis lehepind oli üllatavalt selline kare ja jäik. Ja siis ta ütles, et teie matkakepid sõitena kuidagi sellised karvased, et päev otsa vaja neid peos hoida, et et vot, nühkige selle lehega oma matkakepi ilusti siledaks. Nii me siis ka tegime ja see oli väga tõhus, väga lühikese ajaga said need täiesti ära poleeritud. Ma küsisin siis ka meie teejuhi käest, et kas ta teab selle liivapaberipõõsa nime, noh, tema teadis muidugi ainult banaanikeelset nime, aga ma tegin sellest põõsast ka pilti nendest lehtedest ja siis juba pärast reisi kodus internetist uurisin välja, et põõsasse on eestikeelset nime tal ausalt öeldes siiani pole pandud, aga ladinakeelse nime sain küll kätte, et see on siis tides Mandra aspert. Ja ta on siis väga haruldane liik. Teda ei kasva mitte kusagil maailmas mujal kui ainult Borneo metsades. Aga kui ma nüüd mõtlen kõigi nende tarbetaimede peale, mida Pennaanid sealt metsast kasutavad ja oluliseks peavad, siis minu meelest kõige kesksemaks nende hulgas on selline palm mille nimi on rotangpalm. Õieti rota ongi, Palmse on botaanilised terved palmide perekond, seal omakorda palju erinevaid liike, aga kõigi nende rutangi palmide üheks suureks eripäraks võrreldes nii-öelda tavaliste Palmidega, nagu me neid ettekujutamine siis just rutangi Palmi eripäraks on see, et tal ei ole tüve. Ja ta koosneb siis väga pikkadest var, sest need siis siukesed vähendavat varred ehk siis jaanid. Ja need väljuvad varred on meeletult pikad, võivad olla kümneid kümneid meetreid pikad siuglevad seal metsas teiste puude ja põõsaste peale toetudes, aga vahel looklevad mööda maapinda ja rändajale on trothangi palmivarred ausalt öeldes teinekord igaveseks nuhtluseks. Sest Nad on hästi sitked ja sa ei märka neid. Ja lisaks on noored Rotangi varred alati kaetud selliste pikkade ja väga teravate ogadega. Ma kohe proovisin sõrmega ettevaatlikud järgi, et kui teraseoga on, no oli ikka nõelterav, nii et väga lihtne oli seal sõrme veriseks saada. Aga kui sa siis lähed mööda teed, ei pane tähele, siis korraga tõmbab mõni rotang Varssavi täitsa jalad alt lendavat pikali. Või siis, kui ta on sul nagu kõrgemal, siis lähedast mööda ja ta takerdub su külge nagu okastraat, nii et võib su riide sisse väga kergesti augu rebida või siis kasu naha ära marrastada. Aga just see, et need rottongi varred on nii pikad ja sitked ja painduvad, ongi põhjuseks, miks Benaanid need oskavad väga erineval moel kasutada. Nendest tehakse ikka väga erinevaid asju. Nad on siis muidugi ideaalseks looduslikuks sidumis ja punumis, materjaliks nagu looduslik nöör või köis seal metsas. Aga nendest tehakse ka igasuguseid muid punutisi, näiteks vaipu ja mat, D ja korv, märssi, kandekotte ja nii edasi ja needsamad suured seljakotid, mida Benaanid meil sel retkel oma turjal kandsid, need olid ka kõik tehtud Rotangi väetidest ja olid tõesti väga vastupidavad, ma ei näinud kordagi, et need rasked kanda mitt iialgi oleksid katki läinud selle rännaku jooksul. Aga penoonid oskavad nendest rutangi väetidest teha ka kauneid iluasju. Selleks nad siis kõigepealt tõmbavad need väädid hästi peentekski jõududeks ja siis töötlevad need kiud ja need on siis nii peenikesed nagu niidid ja neile antakse siis eri nippidega erinevaid toone, näiteks kui tahetakse mustakiudu, siis suitsutatakse seda lõkke kohal või kui tahetakse näiteks pruuni või punast kiudu, siis keedetakse lõkke peal paja sees teatud lahust. Ja siis tekivad nii-öelda värvilised niidid ja neid siis põimitakse nende oma punutiste sisse saadakse väga vaheldusrikas kaid mustreid, kusjuures nad ei ole mitte ainult ilusad, vaid Pennaanide silmis on meil ka oma tähendus Est erinevad mustrid märgivad teatud tähendusi, näiteks et mis suguvõsast see mustritegija pärit on või siis millises seisus see mustritegija just oma suguvõsas on ja nii edasi, nii et see on niisugune Benaanide salakeel nende punutiste sees. Nii et ma nii omast peast pakun, et fenonidele on see Rotangi palm kõige tähtsamaks tarbematerjal. Eks puidu kõrval seal looduses. Aga mitte vist, peab ikkagi rääkima ka nendest söödavatest taimedest ja neid nii hullult palju ja nad on nii erinevad, et kõigist mitte kuidagi ei jõua. Ma siis võtan ette ainult need looduslikud viljapuud, mis seal metsas kasvavad ja alustan sellisest, nagu Rambutani puu võib olla. Mingeid Rambutani vilju on eestlane ka siin Eestis mõnikord poes näinud. Nad näevad välja umbes nagu pingpongipalli suurused punast värvi ja neil on hästi pikad ja peened ogad igalt poolt välja tuuritamas. Noh, näiteks sama litsi vili jälle, mida Eestis vahel müüakse, see kuulub kaar Rambutani puuliikide hulka. Aga temal neid pikki ogasid ei ole ja selle eest taan tema viljade sisu hästi magus. Mõned trambotaani puuviljad on näiteks ka hapukamad ja mõned on ka teistsuguse omapärase maitsega, nii et mingil moel neid, et ütleme, maailmaturul liigub, nad on siis kasutatud troopilistes aedades. Aga vot seal Borneo vihmametsas kasvab selliseid looduslikke Rambutani liike tervelt üheksa tükki. Nendest Rambutani puudest ei tea muu maailm praktiliselt mitte kui midagi, või võtame siis teise viljapuu, mida võib-olla mõni eestlane ka teabson, siis Tourjani muu üsna niukene, kurikuulus puu kui eestlased, kes on kusagil, ütleme, turistina Aasias ringi liikunud. Nad võib-olla on vahel juhtunud turul ostma ja maitsma seda Doriani vilja. Ta on niisugune väga meeldejääv, juba välimus on meeldejääv, noh, näeb välja umbes nagu selline lapergune jalgpalli pall, millel on küljes hästi pikad siuksed, turritavad ogad, nii et ta mõjub ähvardavalt nagu mingi suur sõjanui. Aga kui sa selle Tourjani viljaavad ja see on küps vili, siis esimese hooga lööb see sul hinge kinni, see nii vänge lehk, et kohe mitte kuidagi ei kannata seda välja ja niisugune tunne, et ei, seda pole võimalik süüa. Ja just selle lõhna pärast on paljudes Aasia riikides keelatud näiteks linnas võtta Tourjani kaasa üldse oma kotis näiteks kuskil bussis või taksos sõites ja näiteks ka viia seda hotelli. Ja et noh, kultuurtuur ja neid, neid ma olen ka mujal Aasias varem maitsenud. Minu meelest pole neil häda midagi, pigistad lihtsalt ühe käega nina kinni ja teise käega võtad seda vilja ja vili on väga hõrk, väga meeldiv, väga omapärane. Noh, ja siis nüüd siin Bornia metsades kasvab neid Tourjani puuliike jällegi täiesti erinevaid ja väga mitmeid. Ja enamasti on nad söödavate viljadega penonid, neid tunnevad, aga muus maailmas ei teata neist mitte midagi. Kahjuks me neid Pennaanide Doriani vilju ise maitsta ei saanud, me oleme seal novembrikuus ja see on see aeg, kui Dorian ei ole veel küps, aga põnevustunne tekkis küll, et seda tahaks küll kunagi maitsta, sest tegelikult on ju igal organil oma eriline maitse. Noh, ja siis veel see üks Borneo metsade viljapuu, selle nimi on siis leivapuu leivapuud jällegi, kes nüüd turistidena on maailma troopikas liikunud, seal nimetatakse inglise keeles neid nimega Jack Fruit. Jack ruut on natukene tuur ja niimoodi ka niisugune pallikujuline, hästi suur ja ümar, aga seal ei ole neid ogasid nagu Tourjanil ja kui sa selle viljaavad, siis sealt teele vastu ka seda kohutavat lehka ja leivapuude viljad, mida siis seal kuskil troopikaturgudel müüakse, nad on erinevad ja erinevad maitsetega, neid kasvatatakse aedades. Aga vot seal Borneo põlismetsades seal kasvab neid liivapuuliike tervelt 16 tükki ja mõnede nende viljad ei ole inimesele söödavad. Ka paljud on ja jällegi sama lugu, et mitte keegi maailmas ei tea nendest mitte midagi, ainult penoonid teavad. Ja kui nii mõelda, siis see kenaanide kodu metsseal on selles mõttes ju justkui paradiisiaed, kui piltlikult väljenduda, et siin on palju maitsvaid ja huvitavaid vilju, millest maakera inimkond siiamaani mitte midagi tea. Ainult Benaanid teavad selle Borneo paradiisiaia haruldaste viljade maitset. No kes nüüd tähelepanelikult neid vile hääli kuulas, siis see ei olnud ju enam see paradiisi trongo, kes siin saate algul meile laulis. Tema nimi on hoopiski Kalymantani paabufaasan ta kuulubki Sis faasanit sugulaste hulka. Ja teisest küljest nagu nimigi viitab meenut, Ta ta paabulindu eriti just see isalind on veidi paabulinnu moodi. Tal on siis selline väga hele sulestik ja selle peal on korrapärased mustri, sellised suured ümarad erksinised laigud. Ja see Kalimantoni paabu faasaniisalind. Kui ta tahab siis emalindu võluda, siis ta lööb oma sabasuled lehvikuna laiali. Ja siis ta meenutab kaunikestigi seda uhket paabulinnu saba. Lehviku. Kasvult on see kali, Mantoni paabufaas on palju väiksem kui paabulind. Erakordselt haruldane keda ongi ainult Borneo metsades ja Borneo metsades Geon teda jäänud nii väheks, et ta on võetud range looduskaitse alla ja tema häält saab seal looduses kuulda väga harva. Ja nüüd Peeennaanid jutu järgi, nagu nad seal ütlesid, pidi siis see Kanymantoni paabufaasan oleme samuti enda lind nagu see paradiisi trongo, aga tema pidi ennustama inimesele head õnne, kes seda kuuleb. Seda head õnne saabki ju harva. Ja kui mõelda üldse nende Tenaanid uskumuste peale, et mida nad ühest või teisest olendist või endest või märgist metsas arvavad, siis see on päris põnev omaette maailm, siin saate lõpuosas ma tahaksingi natuke sellest kõnelda nende metsauskumustest. Ametlikult on penounid praegusel ajal kristlased. Nii et seal suurematest nonii, külades on olemas alati kirikud ja me olime ju seal Long lingi külas mitu päeva ja seal me käisime ka ühel pühapäevalt Enandidega koos pühapäevasel jumalateenistusel. Natukene iseäralik, see jumalateenistus oli aga üldiselt üsna niisugune traditsiooniline, nii nagu me oleme harjunud, et need peavad olema. Aga nüüd, kui me olime seal metsas nende penoonidega mitu päeva koos, vot seal tuli välja. Et lisaks sellele noh, nii-öelda avalikule ametlikule kristlusele on nende uskumustes ikka õige palju järel seda vana ja ürgsemat kihti, seda esiisade usku mida võiks siis nimetada siis kas looduse hulluks või, või metsausuks. Ja ma toon selle kohta vaid ühe näite. Ta nimelt kõigil nendel metsapäevadel oli penoonidel kombeks pidada maha üks palverituaal. Esimest korda tegid nad seda siis, kui me üldse hakkasime külast ära minema ja olime siis mitmeks päevaks metsa jäämas. Järgmistel päevadel metsas olid need palverituaalid igal hommikul. Ja siis, kui me juba metsast peaaegu väljas olime ja hakkasime nüüd penomidega hüvasti jätma, siis nad pidasid selle viimase ja kõige pikema palve rituaali. Kuidas see välja nägi? Suhteliselt lihtne, Noonitseisid lihtsalt seal metsa all kõrvuti rivis sulgesid silmad, langetasid pea ja siis hakkasid nagu vaikselt, et midagi seal podisema niukene tont oligi. Ja ma tundsin magistrihuvi, et mida nad seal siis paluvad, meie vahendaja saksis, püüdis mulle neid tõlkida ja siis ma sain teada, et hommikuti oli see palve sisu umbes see, et nad palusid metsa vaimudelt tänaseks päevaks kaks head õnne head läbisaamist metsaga ja lubasid, et nad ei tee siin metsas midagi kurja. Ja sellel viimasel, sellel kõige pikemal rituaalil, seal nad siis jällegi tänasid metsavaime selle eest, et need metsavaimud olid neid seal metsas hoidnud, kelleltki mingit õnnetust ei juhtunud. Ja siis nad veel lõpupoole ütlesid metsavaimudele, et väga tore, et me saime tuttavaks selliste võõraste inimestega, kelle nimeks on eestlased ja et eestlased olid lahked ja, ja suhtusid meisse väga hästi. See anti ka siis Borneo metsavaimudele teada. Aga seal metsas liikudes õhtuti Kehras olles sai natukene kuulda ka neid metsavaimude lugusid enamasti pidid need olema niisugused silmale nähtamatud olendid, aga mõnikord pidid vaimult siis võtma ka nähtava kuju. Näiteks üks pidi olema niisugune tohutu suur nagu hiiglasliku puukujuline. Ja vahel muutuvad nad ka näiteks mingiteks, lindudeks või loomadeks. Ja nende Benaani metsa võimete hulgas pidi olema nii heatahtlikke kui ka pahatahtlik tüüpe. Rääkisid niukse loo, et et kui Benaani kütid on metsas, siis nad mitte kunagi ei hõika teineteist seal metsas nimepidi kõva häälega. Sest siis võis juhtuda see, et üks nendest metsavaimudest hõikab sulle sealt metsast täpselt selle kaaslase häälega vastu. Ja sina ka hõikad ja siis tema hõigub ja siis lähed lõikumise järgi. Tegelikult Ta siis viib su täielikult eksiteele ja eksitab su sinna metsalootusetult ära. Ja nad rääkisid ka nisust lugu. Et mõni metsa vaim näiteks võib maandada banaanikütti silmanägemist. Nii et kui kütt on näiteks sõbraga koos jahil ja siis talle paistab selgesti, et seal puude vahel jookseb üks hirv ja ta tõstab puhkpüssi, laseb hirve suunas, lenda mürginoole, saabki pihta ja siis läheb sinna maha lastud looma juurde ja siis avastab, et see ei olegi hirv. See on hoopis tema surnud sõber, kelle ta ise maha lasi. Nii et, et võivad ikka täitsa ohtlikud vallareid. Benaani metsavaimud ja penoonid igatahes ise arvestavad nendega seal metsas olles alati väga hoolega ja katsuvad nendega hästi läbi saada. Siin saab nüüd siis selle Kalimantoni padufaasanivilede saatel tänane saade otsa saade Benaanide kodumetsade olenditest, mine tavatest kui nähtamatutest ja sellest, et mismoodi need metsaolendid seal metsas siis on ja mismoodi peenoonid nendega ümber käivad. Ja see oli ühtlasi ka viimane saade nüüd nendest Benaani inimestest, keda nimetatakse Borneo viimaseks metsarahvaks. Aga see ei tähenda veel seda, et, et see Borneo teemaliste saadete sari siinkohal lõpeb. Järgmises saates läheme me lihtsalt Borneo saarel edasi ja jõuame selle hiigelsaare teise nurka ka sinna, kus asub üks iseäralik kääbusriik nimega Brunei.
