Just praegu saabus Moskvast ehk siis kolmandast riigist üks lennuk. Loodetavasti siin ei ole ohtlikuid taimekahjustaja. Range tollieeskirjad looduse kaitseks tomatid,  apelsini. Loobuda. Nordensari loomaaias on selliseid kohti,  kuhu mitte ükski külastaja ei pääse. Rootsi loomaaed päästab maailma väljasuremis ohus liike. Mina pole kedagi sellist varem näinud aga rootslased  tegelevad siin suisa rahvusvahelise projektiga. Tallinna lennujaam on turvaline koht, kuhu saabuda pikalt  lennureisilt kaugelt maalt. Kuid kas olete mõelnud, et just siitkaudu võivad levida ohud  meie loodusele? Süsella fasti diosa bactrosera tort saalis. Viljapuubakterpõletik, kartuli, pruumbakter,  mädanik, palmiripslane ja Aasia sikk. Need ja paljud teised kahjurid ning haigused võivad tulla  kaasa taimedega, mis on pärit kolmandatest riikides. Kidast. Senine praktika Euroopa Liidu liikmesriikides näitab,  et impordikontrollil leitakse järjest rohkem  nii uusi, see tähendab selliseid kahjustajaid,  mida Euroopa liidus seni ei ole olnud. Kui ka siis ka neid, mida juba mõnes riigis on levinud,  aga nad ei ole nii massilised veel levima hakanud  siis see praktika näitab, et, et vaja on muuta reegleid,  et, et seda kõike siis takistada. Ja reisijate jaoks tähendab see seda, et senise lihtsustatud  korra asemel on nüüd reeglid märksa rangemad. Ehk siis alati peab olema fütosenitaarsertifikaat kaasas kui  soovitakse tuua kolmandast riigist sisse taimi,  seemneid, värskeid puu ja köögivilju, aed  ja metsamarju. Hakkame vaatama, mis siit kohvrist võiks kaasa tuua reisi  pealt kolmandast riigist ja mida mitte. Siin on meil orhideed taist, neid kindlasti ei tohi kaasa  tuua Euroopa liitu. Miks neid orhideesid ei tohi tuua? Orhideedega võib kaasa tulla selline kahjur nagu  palmiripslane ja võibki olla nii, et kui toote endale nad  siis koju ja mõne aja pärast selgub, et neil on mingi  putukas kaasas, et teie enda taimed siis näitavad selliseid  imelikke tunnuseid ja võivadki nakatuda nendesamade kahjuritega,  kõik sellised taimeoksad õied, lõikelilled,  et ka kõik sellised, siis ilma dokumentide ta ei tohi tulla. Aga meil siin kõrval on veel üks oliivipuutaim,  et see kindlasti ei tohiks ka kaasa tulla. Tomatid. Apelsinid. Gurmaad nendest kõigest tuleb loobuda. Õunad siin on üks ilus ponsai taim, et ka  selle kaasa toomine niimoodi ilma dokumentideta ei ole  lubatud seemnepakid, kui nad on mõeldud siin külvamiseks,  siis niimoodi neid kaasa tuua enam ei tohi,  kui ma toon kuskilt puu otsast käbi, kui te toote loodusest  käbi ja seal on siis seemned, siis tegelikult ei ole  ka lubatud, et tuleb arvestada, et kui on tegemist söögi  allus seemnetega siis neid, neid tohib tuua  ka istutamiseks ja külvamiseks mõeldud taimed on  siis keeletud. Erandina võib ilma fütosanitaarsertifikaadita kolmandast  riigist kaasa tuua viite liiki puuvilju banaan,  ananass, tuurian, tattel ja kookospähkel,  millega ei ole seni taimekahjustajate levikut seostatud. Kuidas see reisijate kontroll siin lennujaamas ikkagi käib? Peale pagasi kättesaamist liiguvad kõik reisijad koridoride poole,  siis on nendel valikud, kas lähevad, ei ole deklareeritud,  tead kaupa koridori sisse või deklareeritav kaup kontrollime seda,  kas inimene on siis õigesti deklareerinud,  kas tal tõesti ei ole midagi ja me selekteerime  ka inimesi, kes on Euroopa liidu seest ja enamasti ikkagi need,  kes tulevad väljaspoolt. Me oleme nüüd Maksu-Tolliameti tagaruumides,  siin on üks spetsiaalne külmkapp, kus on  siis kõik konfiskeeritud puu ja juurviljad. Ja siin ongi üks reaalne näide. Mõne päeva tagune, eks. Just paar päeva tagasi, laupäeval on reis isiklikus pagasis  siis olnud puuvilju ja need tegemist on just hiljuti  keelatud puuviljadega ranadõunad ja apelsinid. Ja tõesti, väga korralikud, suured, sellised tunduvad  värsked granaatõunad. Palju ilusamad kui meil poes on, et siis ongi need apelsinigranad,  õunad ja teine kott olid siis mangod. Just täpselt neid ilusaid asju ei tohi enam Egiptusest kaasa võtta. Kohapeal sööge palun, aga kahjuks kaasa mitte. Mis juhtub selle inimesega, kui ta toob nüüd midagi  kolmandast riigist? Kontrollis ennekõike me siis näeme seda röntgenist,  teeme kohvrid lahti ja vaatame need kogused üle,  siis vormistame loovutuspaberid, aitame inimesel seda täita  ja saab läbi ootusakti, et pagasid on lahti tehtud  ja siis muud sanktsioone ei tule reegleid eirata  või on korduv rikkumine, siis me oleme sunnitud tegema väärteomenetlust,  et siis järgneb ka trahv, aga mis te nende maja na teete? Kõik lähevad siis vastava taotluse alusel esialgu sügavkülma  ja peale seda anname üle haldusosakonnale,  kes tegeleb hävitamisega. Mis need taimehaigused ja kahjustajad on,  mis sealt võivad tulla? Neid on väga erinevaid, et kui me vaatame nüüd erinevaid taimi,  siis kindlasti üks suurim probleem, mis taimedega on jõudnud  Euroopa liitu juba praegu sisse on oliivipuid,  kahjustab bakterhaiguskulellafastidiosa mis  siis levib praegu Itaalias puulia maakonnas,  kahjustades miljoneid oliivipuid. Ja need tagajärjed on nii sotsiaalsed, majanduslikud,  sest et oliivipuud on väga olulised Itaalia inimestele. Samuti me kõik soovime tarbida oliiviõli,  mille tootmine on kindlasti löögi all hetkel. Teine kahjustaja, mida on siis leitud näiteks Itaalias. Seoses puu ja köögiviljade sissetoomisega on üks Aasiast  pärit puuviljakärbes mis samuti looduses levides  siis kahjustab kohalikku tootmist puuviljaaedu. Meil Eestis ju oliivipuid ei kasva, mida meie kardame siin? No meie kardame eelkõige siis näiteks viljapuu bakterpõletikku,  mida me oleme siin mõned aastad ka juba tuvastanud,  et kaks leidu on meil olnud Muidugi see on eelkõige teema just Euroopa-sisesel taimede liikumisel,  et paljud kolmandates riikides levivad haigused  ja kahjurid meie kliimas kindlasti ellu ei jää. Aga samas, kui me räägime Euroopa Liidus tervikuna,  siis näiteks Hispaanias on väga suur probleem,  kui tuleb näiteks tsitruste mustlaiksus kuskile  apelsinitootmise istandusse. See on nende jaoks katastroof. Just praegu saabus Moskvast ehk siis kolmandast riigist üks lennuk. Loodetavasti siin ei ole ohtlikud taimekahjustajaid. Kui palju Tallinna lennujaamast reisijaid läbi liigub? Sellel aastal liigub Tallinna lennujaamast läbi 3,2 miljonit  reisijat otselende täna kolmandatest riikidest tuleb kuuest  erinevast sihtkohast on Schengenist saabuvad  ja lahkuvad. Reisijate arv on meil sellel aastal üle 800000  ehk et need on need inimesed, keda see otseselt mõjutab. Küll aga meil on väga palju reisijaid, kes saabuvad  Tallinnasse läbi sõlmjaamade Frankfurdist,  Helsingist, Stockholmist, Londonist ehk et see puudutab  ka kõiki neid reisijaid. Pole vahet, mismoodi sa reisid, kas lennukiga,  Senegalist, autoga, Peterburis, rongiga,  Moskvast, bussiga, Kiievist või jalgsi vangorodist,  Narva reeglid on kõigile ühesugused ja tolliametnik  kontrollib nende täitmist. Meil on Eestis siis ühine piir Venemaaga  ja iga päev on piiriületus sealtpoolt siiapoole väga tihe  ja inimesed nüüd peavadki arvestama, et needsamad reeglid  kehtivad ka siis vangoroodist kaasa toodud värskele puu  ja köögiviljale taimedele. Et need inimesed, kellel on seal kas sugulasi  või on nendel suvilad, siis nad peavad arvestama,  et värskel kujul enam tomatite ja väga mitmete muude  aiasaadustega üle tulla ei, ei tohi. Kas see on mingisugune Euroopa spetsiifiline asi  või on mujal maailmas ka nii karmid reeglid? Tegelikult on mujal maailmas reeglid juba ammu väga karmid. Kui me vaatame USA poole või võtame Austraalia Uus-Meremaa,  siis seal tegelikult on juba mitmekümned aastad tagasi väga  karmid reeglid kehtima hakanud ja Euroopa Liit nüüd  siis võttis nad alles praegu kasutusele olles  siis olukorras, kus väga palju erinevate taimekahjustate  puhanguid Euroopas on leitud ja väga palju  siis ka kulukaid hävitustöid on vaja teostada. Et see on kõik selle reeglit nii-öelda tagamaad,  et miks, miks need täna ei ehtimakasid. Kohvrite läbiotsimisel mitmetes riikides on kasutusel  ka nooskurkoerad ja kui me vaatame siin USA-d,  siis seal on nad igapäevased abilised, et meil Eestis on  mõned narkokoerad, eks ole kasutusel. Aga toidu peale meil päris hea värske köögivilja  ja puuvilja peale ei ole ühtegi koera vist veel välja õpetatud. Ja paljudes riikides on kasutusel ka koerad,  kes looduses on võimelised siis üles leidma putukaid. Näiteks kui me võtame Aasia siku siis selliseid koeri on  Euroopa liidus ka juba Austrias ja Saksamaal  kes aitavad siis inimesel looduses neid avastada. Ma saan aru, et tegelikult veel ühtegi sellist puhangut  Eestis veel ei ole, mingisuguse taimekahjustaja. No meie taimekahjustajate puhangud siis piirduvad näiteks  viljapuubakterpõletiku puhangutega ka sellel aastal oli meil  üks juhtum ja kartulikahjustajad me oleme  ka leidnud, aga ütleme laias laastus suuremas plaanis on  Eestis ikkagi taimetervise seisund küllaltki hea. Aga kas see on lihtsalt aja küsimus või õnne küsimus  või kas see on ikkagi tulemas ka? No kindlasti Põhjust muretsemiseks on, et tänane kaubavahetus,  kui me räägime ka puidust pakkematerjaliga levivatest  kahjuritest siis seal on kindlasti põhjust meil olla murelikud,  sest et Aasia sik näiteks leiti juba mõned aastad tagasi Soomes,  et ta on võimeline siis seal Soome kliimas ellu jääma  ja arenema. Et selles osas me oleme küll väga murelikud. Aga me ei tea, mida, milliseid üllatusi veel pakuvad meile  kliima soojenemise põhjused. Et siin võib ka tulla veel selliseid arenguid,  mida me ette prognoosida täna ei oska. Ma olen Rootsis, et avastada haruldaselt kauni maastiku keskel,  nähtus nimega Norden sark. 1989. aasta 14. juunil avas Rootsi kuningas Carl 16. Gustav  pidulikult loomaaia, mis asub endise oobi mõisa territooriumil. Norden saark on peaaegu neli ja pool korda suurem kui  Tallinna loomaaed või siis umbes kümnendik Tartu linnast. Käisin loomaaia asukatel ja töötajatel külas kevadsuvel,  kui asutusel täitus 30. tegevusaasta. Nordensarki elanike seas on palju haruldasi liike,  kasvõi amuuri tiigrid ja väikelaevad, aga  ka eksootilised roomajad ja kahepaiksed. Loomade elutingimused on avarad ja võimaldavad hästi  vaatajate silme eest varjuda, et olla rahulikult omaette. Norden sargi töös on tähtsal kohal looduskaitselised projektid. Siinsamas vees on erilised kilpkonnad, kellel on väga pikk aal,  mina pole kedagi sellist varem näinud, aga rootslased  tegelevad siin suisa rahvusvahelise projektiga. Rat aid, nak Netor. Tingist Barent. We Arols working, igi veris mole nimel. Morden Sarki loomaaias on selliseid kohti,  kuhu mitte ükski külastaja ei pääse ja siia ei tule isegi  niisama ilma asjata teised töötajad. Selleks, et siia pääseda, tuli minul korralikult ümber riietuda. Kohe saame teada, miks. Vilekärnkonnade perekonda kuuluv konn on üks maailma  suuremaid konnaliike. Looduslikult elab teda vaid Monserra ja Dominika saartel  Kariibi mere idaosas. Viimastel andmetel leidub neid kahel saarel kokku veel umbes  100 isendit ning punases raamatus on konn märgitud äärmiselt ohustatuks,  mis tähendab, et nad on väljasuremise äärel. Võitlus väljasuremisohus liikide pärast haridus  ja teavitustöö on Norden sarki loomaaia töötajate  ja toetajate südame asi. Jälgisime 2019. aasta suve hakul lähemalt nende tegemisi  ja toome järgnevatel nädalatel osoonis teieni Nordensargi  suuremaid ja väiksemaid töövõite liigikaitses.
