Tere Me läheme nüüd ühele kaugele troopilisele saarele, see on hiigelsuur Borneo ja teeme seal tutvust sellise riigiga nagu Brunei eelmises saates tegelikult juba alustasime selle Promeiga seal siis selgus, et see premei on selline ülipisike riik pindalalt, et rahvaarvult võrreldav võib-olla meie Harju maakonnaga. Aga inimesed elavad seal palju jõukamalt kui Eestis, sest broney on rikas naftariik. Aga tänases saates ma siis tahan rääkida ühest käigust ühte kummalisemasse Brunei külasse. Sellest külast sai Brunei riigi pealinn tegelikult kunagi sajandeid tagasi alguse ja praegu asub ta pealinna serval ja selle küla nimeks on Campong. Ai Jeer tõlkes tähendab veeküla. Ja ongi tänase päevani vee peale ehitatud küla selliseid vee peale ehitatud külasid. Ma olin oma varasematel maailm reisidel vaheline näinud näiteks Aasias või Aafrikas, aga nõnda suurt ei olnud ma veel ilmaski näinud. Tema pindala on ligikaudu kolm ruutkilomeetrit ja seal elab kokku ligi 30000 elanikku. Noh, kui nüüd võrrelda jälle Eestiga, siis näiteks Pärnu linna elanike arv on umbes sama, noh Pärnus siis natuke suurem umbes 40000 inimest. Aga tõesti, seda Capong ajeeri peetakse kogu maakera üheks kõige suuremaks veekülaks. Selliselt kuuldub nüüd üks Brunei tuntud rahvalaul. Laulu nimeks on taitall ja see on muistne kalurite töölaul. Seda lauldi siis sõudepaatidega kas kallale minnes või kalal tulles, nii et selles laulus on tegelikult tunda seda rasket mõladega sõudmise rütmilaule näiteks tüüpilised mehed ja on kuulda ka Pille seal siis trumme ja konge ja muid selliseid Brunei ja naabermaade tüüpilisi rahvapille. Aga kui nüüd sellest v külaga tutvumisest rääkida, siis tutvumine sai alguse tegelikult ühes Brunei pealinna ajaloo muuseumis. Neid muuseume on seal hästi palju, aga selle muuseumi nimeks oli Malai tehnoloogia muuseum igavavõitu nimi, aga nime saamislugu päris huvitav. Nimelt nime pani muuseumile firma, kes selle ehitas ja ehitajaks ei olnud, ei keegi muu kui maailmakuulus energiakompanii seal. Seal, aga seal on ju energiafirma ja ta on aastaid olnud tihedalt seotud Brunei naftatööstusega, sans paljud tulusid ja noh, siis firma otsustas, et hea küll, teeme süsti, kingime broneile ajaloomuuseumi, aga mitte lihtsalt niisama ajaloomuuseumi, vaid sellise tehnoloogiaajalugu tutvustava muuseumi. Ja kui me selle muuseumihoone juurde jõudsime, siis nägi ilmatu uhke välja niisugune noh, kahe suure tiivaga ele valget värvi suurem kui mistahes tavaline elamu ja selle arhitektuuris olevat võetud malli siis Brunei ülikumajast. Ja see, mis sealt silma hakkas väljapoolt oli see, et aknaid oli kole vähe. Segi oli siis õieti vanast tee üriku majade tunnuseta, aknad on vähe ja aknad on väikesed, sest siis ei pääse see troopikaleitsak sinna ruumidesse sisse. Aga noh, muuseum seest muidugi oli igati tänapäevane seal elektrivalgus konditsioneerid ja ometi oli seal kuidagi hämar, ma ei tea, kas oli niimoodi mõeldud või ei olnud, aga aga seal lõpututest koridorides ja ruumides ringi liikudes tekkis vahel niisugune segaduse tunne või niisugune sünge tunne. Noh, et kõnnid ja kõnnid labürinti sides ja võid täitsa ära eksida. Aga võib-olla oli ka see niisuguse keskaegse broney üliku palee tunnuseks. Noh, ja seal muuseumis oli siis ka väga põhjalikult sellest Cap Pong Anieri veekülast oli seal siis nii stende kui eksponaate kui makett. Ja sealt siis sai seal v küla kohta lugeda, et seal oli siis sajandeid tagasi Brunei esimene pealinn ja selle koha peal seisis ta Joel juba vähemalt 16. sajandil, sest sellel ajal käis siin üks itaalia rännumees ja kirjeldas seda Capong ajeeri üsna põhjalikult. Ja ta siis ütleb niimoodi, et see oli niisugune väga-väga suur linn, kus elas kümneid tuhandeid inimesi, mõelge juba sel ajal 1500. hotell ja seal olid siis vaeste linnaosad ja käsitööliste, linnaosade kaupmeeste, linna Osada siis ülikute linnaosad ja isegi sultani palee seal sammaste peal vee peal. Ja noh, kuna see rännumees oli pärit Itaaliast, siis talle meenutesse siin nüüd kangesti oma kodumaa linna Veneetsiat ja tema siis nimetakski seda idama Veneetseks ja see nimi on siin Euroopas, need jäänudki külge sellele Capongarieerile, kuigi see otsetõlkes tähendab lihtsalt veeküla. Ja see linn, see muistne linn asus siis sellest jõe suudmest mõned kilomeetrid ülesvoolu. Mõte selles, et ookeanitormid ei pääseks ligi, aga samal ajal saaksid kergesti väljuda ookeanile. Aga noh, nende sajandite jooksul, kui ta siin oli, juhtus ikkagi mõnigi kord, et mingit võimsat Marud pillutasid, need noh, suhteliselt haprad ja kerged majad seal linnas maatasa ja siis lihtsalt ehitati kogu linn jälle uuesti üles. Mis sellest siis head on, et pealinn peab olema vee peal? Broneilaste meelest oli seal päris mitu eelist. Üks põhiline oli küll see, et seal jões oli hästi palju kala ja broneelastentsugune, põhiline loomne toit olidki kalad. Nii et kalapüük oli tähtis ja siis oli ju väga hea, kui sai piltlikult öeldes otse kodu lävelt paati istuda ja, ja siinsamas kalastama hakata. Ja teiseks oli see soodne koht, sellepärast et neil aegadel sajandeid tagasi olid ju kaubateed ikkagi veeteed. Ja siis oli kaupmeestele väga mugav, kui need suured laevad ookeanilt tulid, panid oma kauba maha, võtsid uue kauba peale ja läksid siit jälle teistele randadele. Ja samas siin v külas oli neil muistsetel aegadel ka väga palju Brunei kõige paremaid käsitöölisi kokku koondunud ja nende jaoks oli jällegi see tähtis, et nad sätin kergesti oma toormaterjali kätte, millest oma teoseid ja loomingut teha. Ja teisest küljest oli seda lihtne siis kaubateedele saata. Nii et siin olid sellised riid, kudumismeistrid ja rätsepat ja, ja metallitöömeistrid ja ehtemeistrid. Väga palju oli neid siin koos. Ja ka nüüd siin Malai tehnoloogia muuseumis oli siis lisaks muule üleval lausa elusuuruseid makette näiteks sellest vanaaegsest kaluripaadist seal veekülas ja ka üks maja nii suur, nagu ta sel ajal oli ja samasugusest materjalist see paat. See nägi välja ausalt öeldes väga tilluke paari meetri pikkune Dali õõnestatud ühest suurest puutüvest välja. Hästi õhukeste seintega. Ja tal oli ka pisikene mast ja puri ja paadipõhjas oli siis muuseumis näha ka võrgud ja muud kalapüügitarbed. Ja siis suur mõla millega siis jõuti umbes nagu kanuud Sõotakse. Ja nüüd see maja, see oli nüüd nii suur, nagu ta kunagi oligi välja nägi lihtsalt öeldes umbes nagu mingi õlemaja hästi kerge, habras, terava harjaga nelinurkne maja ehitatud peamiselt bambusest bambusetüvedest, taladeroovid, bambuselehtedest katus ja seinad, siis laiadest, bambuseliistudest ainult põrand oli selline tugevam ja vastupidavam, see oli tehtud lõhestatud palmitüvedest. Aga seal konstruktsioonis ei olnud üldse kasutatud mitte mingisugust metalli. Et kõik oli ühendatud siis loodusest saadud jaani väetidega. Ja sinna maja sisse sai ka seal muuseumis piiluda, see oli niisugune noh, väga askeetlik, noh, meie mõistes seal mingit mööblit, Polnudki magamismatid ja ühes nurgas siis lee ase, mille peal tehti kolde tuld ja kus siis Padade ja pottidega keedeti süüa. Silma hakkas ka see, et selle väikse maja põranda keskel oli tähelepanuväärselt suur auk. Ja selle kohta siis öeldi, et see on väga mitmeotstarbeline auk. Sealt siis maja elanikud võtsid näiteks majapidamise jaoks tarbevett ja ka joogivett. Aga teistpidi visati sealtsamast august alla kõik need jäätmed, mis majapidamisest tekkisid ja tegelikult kasutati sama aukuga käimla eest võiks siis mõõdet, kuidas siis nii, et puhas vesi ja käimla samast august, aga ta oli ju jõe peal ja arvestus oli selline, et jõgi on hästi sügada veerohke. Küll ta siis selle saasta ära viib ja lahustab ja puhta vee asemele toob. Ja vaat sedamoodi elati seal veekülas ikka päris mitmeid sajandeid. Nii et alles kusagil eelmise sajandi alguses otsustasid siis rikkam rahvas, aadlikud ja kaupmehed ja käsitöölised, et nemad kolivad siiski sinna jõe kaldale maismaale ja sinna siis hakkas kujunema see Brunei pealinnasüda, mis on ka seal praeguse ajani ja sellegipoolest elab selles veekülas siiamaani peaaegu kolmandik kogu Brunei pealinna elanikest. Ja praegu näeb ta muidugi välja hoopis teistsugune kui muuseumi vitriinides. Siin nüüd kostis jällegi seda broney vana kaluriviisi. Praegusel ajal pidavat seda laulda ma ka päris palju, aga nüüd on ta rahvusfestivalide teatraliseeritud tantsulauluks tehtud. Ja kui broneil on mingi rahvuspüha, siis seal laval Need lauljad mitte ainult ei laula, vaid ka tantsivad ja teevad siis tantsides neidsamu sõudmise liigutusi ja võrgutõmbamise liigutusi ja muid kaluritööd matkivad liigutusi. Ja siis on meil seal laval alati seljas ka need broneelaste pidulikud rahvariided. Meestele on siis tingimata suursa rong. Rong on siis suur kangas, mis keeratakse ümber puusade ja näeb välja umbes nagu seelik ja selle all on siis veel meestel pikad püksid, aga naisterahva riietekson pikk, üle põlvede ulatuv hame ja sel ajal siis veel omakorda maani seelik. Ja kõik see riietus on hästi värviline ja see kangas on äärmiselt kvaliteetne ja enamasti ka väga huvitava mustriga. Seda mustrit tehakse seal teatud kindlas tehnikas, mida nimetatakse Patikaks. Aga see nüüd selleks, kuidas siis meie oma v külla käik läks? No sinna pragusel ajal minnakse veetaksodega ja see käib niimoodi, et seal linnapoolsel jõe kaldal on näha selliseid katusealuseid ja veepiirile ulatuvaid kivitreppe, see on siis selge, et seal on üks v taksopeatus, seisad sinna, varsti keegi taksojuht sind märkab ja sõidab siis oma veetaksoga selle juurde. Enamasti on need niisugused pisikesed mootorpaadid, sisse mahub paar-kolm inimest, aga on ka selliseid suuremaid veetaksosid kus on katuse, kuhu mahub umbes 10 või isegi rohkem inimest. Meie, eestlased olime seal kümnese rühmaga, nii et meie võtsime mahukama veetakso ja meil oli kaasas ka kiitses, sel ajal me olime parajasti selle pealinna linnatuuril ringi liikumas. Ja siis giid seletas, et takso liigub üsna samal põhimõttel nagu meil liinitaksot lihtsalt vaatab, kus on inimesi ootamas, korjab neid seal peale, viib siis jälle nendesse peatustesse, kuhu keegi tahab. Ja et see v taksosõit. Ta on siin imeodav, kui ma õigesti mäletan, see oli umbes nii üks euro inimese peale. Ja nüüd kui meie läksime sinna v külasse, siis meie lõime kohe oma seltskonnaga paaditäis, nii et meil lisapeats ei olnud. Padi nina keeras otse veeküla peale ja kui me siis nüüd lähemale jõudsime, siis me saime juba vaadata lähemalt, et mismoodi need praegused hooned seal välja näevad. No majad on seal veekülas sellised madalad kus siis ühe või kahekordsed ja nad kõik seisavad tõesti puu vaiadel seal kusagil võib-olla kolm meetrit üle veepiiri kõrgemal ja nad on hästi tihedasti koos noh, niisugused nagu majaderivid ja nende vahel kulgevad siis sellised laudteed, nii ütleme pooleteist kahe meetri laiused laudteed. Ja neid laugud teed ja neid majade kobaraid, neid oli ikka näha, nii kaugele, kui silm võttis need kokkujäätis kõik päris imeliku linna mulje, kus on ikka täitsa majade kvartalid ja tänavavõrgustik ja nii edasi kus siis ringi liigutakse ainult jala. Kuigi noh, majade ees oli näha ka palju selliseid eramootorpaate, no need olid siis nagu ühenduse pidamiseks küla ja ja linna vahel. Ja üldiselt noh, see esimene mulje nendest ehitistest oli küll see, et nad on niisugused suhteliselt ikkagi kerged ja lihtsad ja odavad ehitised, katused enamasti plekist seinad laudadest ja iga maja ümber siis selline lai laudadest platvorm seal sai siis natukene olla ja ja, ja liikuda, see oli umbes siis nii nagu meie maja õu, kus peaks siis olema meil muru, aga siin siis lihtsalt lauad niimoodi üksteise kõrvale pandud. Ja mõned majad olid päris kehvas seisus katuseplekid, kui oli roostes seina vooder, värv maas ja nii edasi, aga teised olid jällegi väga kenasti üle vuntsitud ja värskelt värvitud ja nägid välja nagu rõõmsalt hästi hooldatud suvilad. Aga nende majade vahel oli igal pool näha veetorude ja elektrikaablid rägastikku. See nüüd küll kena pilt ei olnud, aga noh, eks ta siis näitas, et majadel on ikka praegusel ajal kõigil veevärk ja elekter sees. Ja katustel oli näha televiisori taldrikuid ja seintel valgeid konditsioneeritud kaste, nii et oli seal sees siis kindlasti ka võimalik telekat vaadata. Ta ja õhk oli ka meeldivalt jahe, miiteni leitsakuline, nagu meil seal väljas. Nii et võiks öelda, et see v küla seal on ju täiesti kõigi Tänapäevaste põhimugavustega seal. Ja giid ütles, et ka veekülas pidi olema täiesti normaalne internetiühendus ja nii seal siis elatakse ja peale nende ühepereelamute hakkas silma ka üksikuid niisuguseid palju suuremaid hooneid. Üks oli näiteks selline võid, seal oli kaks tükki neid lähestikku, need olid siis küll ühekordsed ja Puustaga ilmatu pikad, nii umbes 100 meetri pikkused. Ja nende kohta saime siis teada, et need pidid olema koolimajad. Üks neist oli riigi kool ja teine islamikool. Ja siis meie kiita, seletas natukene sellest Brunei üldisest koolisüsteemist, ütles, et haridus on riigikoolides tasuta, kaasa arvatud ka ülikoolis. Ja nendes üldhariduskoolides õpetatakse enam-vähem samu aineid, mis Euroopa koolides alates siis füüsikast ja bioloogiast, muudest loodusainetest, lõpetades ajaloo ja keele ja teiste humanitaarainetega. Ja kuna raie on ikkagi moslemiriik, siis on alati riigikoolides kohustuslikuks aineks ka islamiõpetus. Aga nende riigikoolide kõrval on siis broneiska palju erakoole. No nii nagu siin naabruses oli, see islamikool. Ja just usukoole on erakoolidel on hästi palju. Seal on siis nagu süvendatud islami õpetus aga pidi olema ka erakoole, kus tähtsamaks aineks on kas keeled, kunst või mingid tehnilised alad. Ja need erakoolid on siis alati ka tasulised. Aga nende ülikoolide kohta ütles meie giid, et neid neist tervelt kuus. Kui nüüd mõelda, et meie elanike arv on kõigest pool miljonit, siis kuus ülikooli poole miljoni inimese peale pole paha. Ja kõige kõrgema mainega neist ülikoolidest pidi olema Brunei riiklik ülikool. Nii et siia tahavad kangesti tulla ka üliõpilased välismaalt. Need on siis põhiliselt muidugi Aasia üliõpilased aga kogu Brunei keskmise haridustaseme kohta. Ta ütles meie giide, see on päris kõrge igatahes kõrgem kui siin naabermaades ja arvutioskus ja internetiteenused. Need on siin Bruneis ka ikka heal tasemel ja see oli ikka päris usutav, sest eelmises saates oli juttu Brunei on jõukas riik. Miks ta ei võiks siis oma rahvast harida ja anda talle ka head interneti võimalused. Kuigi noh, teisest küljest räägib ja ma olin ka sellest lugenud, et näiteks internetis on ikkagi ka teatud piiranguid, sest sedasama Brunei on ju range islamiriik ja selle tõttu on seal siis piiranguid, millest avalikult väga palju rääkida ei taheta. Aga kui me nüüd seal edasi sõitsime, siis mõtlesime nägema veel ühte niisugust erilist hoonet, mis kindlasti ei olnud elumaja. See oli siis selline valge, suur, ehitatud üleni kivist ja betoonist isegi vaiad milledele, see kopsakas ehitist toetus olid betoonist. Ja silma hakkas ka see, et kõigil akendel olid ees raudteetrellid. No see pidi siis olema politseijaoskond ja selle jaoskonna Es seisid mitte politseiautod, vaid loomulikult politsei paadid, need olid musta värvi kiirkaatrid ja siis natuke sõitsime veel edasi, siis oli jälle üks iseäralik hoone. Ta hakkas silma sellepärast, et ta katusekarkass oli punast värvi ja hoone keskosas olid sellised majad all väga kõrged betoonsambad. Betoonsammaste vahel seisid rivis punast värvi paadid ja selle kohta öeldi meile, et seal nüüd siis küla tuletõrjejaam. Giid ütles ka seda, et tulekahjud on siin v külas tõsine probleem sest majad on enamasti puust ja asuvad üksteisele lähedale. Kui kusagil tuli lahti pääseb, siis naabermajad võtavad kergesti tuld ja tuli läheb laiali. Nii et jah, tõeline linn oli see veeküla oma kooli politseijaoskonna tuletõrjejaamaga. Giid ütles, et siin on veel peale sellega oma mošee ja postkontor ja bensiinijaam ja hulga poode ja nii edasi. Nii jah, võiks öelda, et omapärane Brunei pealinna linnaosa on see tee küla seal praegusel ajal. Aga siis meie taksopeatus ühe paadisilla juures ronisime paadist maha ja seal olid parajasti õngitsemas kohalikud kalamehed käes õnged ja spinningu ja jalgade juures plastämbrit, kuhu siis oma saaki panna. Olin kangesti uudishimulik, et mis seal ämbris siis näha on, Läksin lähemale vaatama. Seal olid mõned kalad, mitte palju. Aga sellised väikesevõitu natukene nihukesed, kämblasuurused nägid välja umbes nagu võib-olla meie särjad või ahvenat, aga kindlasti ei olnud sarjad või ahvenad, olid mingid tundmatud troopilised, kalaliigid, kiit tuli, kas siis juurde? Ajasime seal vähekene jutt, jaa, jaa, kiitsist tõlkis ja seletas ka mulle ja ta seletas siis ka muuhulgas seda Brunei kalastamise asja tänapäeval ka üldisemalt. Ütles, et praegusel ajal siit v küla ümbert ikka eriti palju kala ei saa. Et üks oluline põhjus on lihtsalt see, et siin on ju kalasta, et tänapäeval kole palju, aga teine on see, et vesi on siin jões praeguseks ajaks väga tugevasti saastunud ja kaladele see lihtsalt elamiseks enam hästi ei sobi. Et siis need kutselised kalurid pidid käima siit väljas ikkagi ookeanis ja siis ookeani randadel, seal kuskil mangroovi, soode veeres ja mujal seal pidi olema ka praegusel ajal hästi palju kala, nii kutselised kalurid siis igal hommikul müüvad oma saagi kaupmeestele need kauplevad siis nendega seal pealinna turgudel ja poodides ja iga päev on Brunei lastel saada väga erinevaid väga värskeid kalu ja neid nad pidid ostma väga hea meelega. Nii et see kalatoit pidi olema broneelastele küll praegusel ajal samamoodi esmatähtis roog, nagu ta oli sajandeid tagasi. Nüüd kostis jällegi seda Brunei vana kalurite laulu Aday tai ka meie astusime juba paadisillalt edasi, läksime laudteele, sammusime sinna majade vahele. Nüüd olid need majad hästi lähedalt näha ja see, mida need paadist ei paistnud, oli see, et mõnedel olid sellised avarad armsad randad ja seal verandal kasvatati pottides hästi palju igasuguseid ilutaimi ja lilli. Väga ilus oli. Ja teistpidi hakkas silma ka see, et päris palju oli pesunööre, mille pealses kuivatati igasugust mitmevärvilist pesu. Noh, selline komme siin on ja omamoodi rõõmus vaatepilt. Aga kui ma nüüd vaatasin jällegi seda vett sealsamas selle laudtee servas, siis see küll kena vaatepilt ei olnud, see oli pruunikat värvi eesti sogane vesi ja seal ujus kole palju ringi, igasugust prahti, toidujäätmeid, kiletüki, plastpudeleid, kõikvõimalikke jäätmeid. No ei olnud tõesti meeldiv põhjus selles, et kuigi see veeküla on üsna tänapäevaste mugavustega, siis kanalisatsiooni ega prahi koristamist ei ole seal siiamaani olemas. Ja kõik, mida vaja pole, see lendab otsemaid maja kõrvalt jõkke, täpselt nii nagu muistsetel aegadel. Aga kui nüüd veel edasi kõndisime, siis jõudsime päris uhke elumaja juurde. Kahtlemata oli see elumaja valget värvi, niukene suur, esinduslik ja juba maja randa, kui me sinna astusime, oli kaetud kahhelplaatidega ja see maja uks oli selline suur kahe poolega tumedast puidust ja värviliste klaas vitraažidega. Giid läks aga selle ukse juurde, tegi selle lahti ja ütles, et astuge sisse. No eks me siis läksime ja peab ütlema, et sest oli see hoone veel uhkem kui väljast. Seal oli hulga avaraid, valgusküllaseid, ruume ja kõik need ruumid olid õige luksuslikult sisustatud põrandat kahhelkividest avarate akende ees rasked maani ulatuvad blokaad kardinud ja selline antiikne ja toretse mööbel kahtlemata kallis sisustus ja kiit siis seletas natukene, mis majas on, ütles, et see kuulub ühele pealinna politseiülemale. Ja noh, et see politseiülem ei varja, on silmapaistvalt jõukas mees. Ja kid ütles, et noh, tegelikult on need kõik Brunei politseipealikud ja armee ohvitserid ja üldse jõustruktuuride juhid. Jõukad ja rikkad. Silmapaistvalt rikkad on ka kõik Brunei kõrgemad riigiametnikud. See-le taga on ikkagi seesama asi, et kogu see Brunei riik elab nafta najal väga jõukalt. Eelmises saates sai öeldud, et Brunei sultan, riigi valitseja on ju pööraselt rikas. Ja kui siis kuningas elab nii jõukalt, ehk siis tema alamad elavad ka hästi nagu kuningakassid. Aga meile öeldi nüüd niimoodi, et võite siin ruumides täitsa omapead ringi käia ja vabalt ringi vaadata ja uudistada. See tundub natukene imelik, et pererahvast ei ole, et kuidas siis niimoodi? Aga kui lubatud, eks me siis vaatasime. Ja kui me olime seal natuke ringi vaadanud, siis täitsa märkamatult ühele lauale kaetud juba kohvi ja Brunei maiustused. Soovitati, et palun proovige neid, eks me siis proovisime, kohvi oli väga hea nagu kohvikaga need rahvusmaiustused, need olid päris omapärased, nägid välja sellised nagu pisikesed värvilised suupisted. Ja kiitis, seletas, et mis seal kõik on üksteise järel näiteks mingid rohelised, sellised asjakesed, need pidid olema tehtud Kokosest ja kollased ja punased ja siuksed, kollase-punasetriibulised maiuspalad, need pidid olema siis riisist. Aga kuna nad on maiustused, siis kui suhu pistsid, siis nad olid tõesti kõik lihtsalt magusat, no ikka võrdlemisi ühtemoodi. Meie jaoks nagu tuli magusalt liiga magusad, see on kogemuse järgi nende idamaade maiustustega tihti niimoodi siis me ikka uudistasime giidi käest, et mismoodi see kõik siis on siin nüüd mõeldud, et pererahvast ei ole, kutsutakse kontvõõrad majas lastaks oma pealt ringi kolada, et ma otsisin, siis on mõeldud. Ja siis giid ütles umbes niisugust asja, et et vaat see broneerib politseipealik on suur Brunei riigi patrioot. Ja temal ei ole üldse kahju, kui tema kena villat saavad näha välismaa turistid ja selle kaudu siis ka natuke tundma õppida, milline näeb välja Bruneilase kodu. Eks broney politseipealik oli tõesti riigi patrioot, seda oli näha näiteks kas või piltidest seinte peal seal ilutsesid kõige silmapaistval kohal Brunei sultani ja tema naise paraadportreed, hästi suured ja uhked. Ja noh, natukene ausalt öeldes jäi mulje, et eks natukene niisugune turistikas nagu öeldakse, on, et lihtsalt tahetakse jätta Bronist meeldivat muljet välismaalastele. Natuke niukene propagandistlikud mekiga, igal pool see elu nüüd ka nii ilus ei ole nagu siin rikka mehe villas. Aga huvitav oli ikkagi. Ja siis, kui me nüüd juba tagasi sõitsime oma taksopaadiga siis tuli mul pähe giidi käest küsida sellist asja. Et kuidas selle veekülaga praegusel ajal on, et kas on niisugune populaarne elamispaik või vastupidi. Ja kiit siis seletas, ütles, et see on noh, võiks öelda, et nii või naa, et üldiselt on ikkagi niimoodi, et elanike arv seal v külas pidi selgesti vähenema. Et see ametlik elanike arv, see 30000, see tegelikult ei ole päris täpne, alaliselt elab seal ikkagi praegusel ajal kõigest 13000 inimest, aga need ülejäänud need käivad seal siis aeg-ajalt, et see on siis nendele nagu selline nädalavahetuse või vaba aja veetmise koht. Nii et oma peast mõtlesin, et eks ta siis broneelastele on niisugune omamoodi nostalgiapaik kätt, kus võib-olla nende vanavanemad elasid ja ja mis on niisugune ajaloolise tähtsusega. Samal ajal annad siin elada ikkagi ei taha, et linnas on mugavam. Aga kui argielu ära tüütab, siis vabaks ajaks võib siia tulla üsna sarnane sellele Eesti linnainimeste olukorrale, et et neil on oma maakodud ja sealt siis otsitakse vaheldust argielule linnas. Aga nüüd selle traditsioonilise Brunei kalurilauluga saab tänane saade otsa saade kõige suuremast veekülast broneis, mille nimeks on Capong, aier aga järgmine saade, see saab olema siis Brunei saadetest viimane ja seal ma tahan siis rääkida kõigist nendest teistest toredatest ja põnevatest vaatamisväärsustest, mida me Brunei pealinnas avastamas käisime.
