Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere raadio kahes on alanud saatelõik puust ja punaseks. See on lõikus me iga päev esmaspäevast neljapäevani tutvustame teile mõnd viimase aja põnevat teadusuudist. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning minuga koos siin Tartu Ülikooli teadlane Randel Kreitzberg. Sel nädalal vaatame eluslooduseteemalisi uudiseid. Eile rääkisime sellest, kas ja millist mõju võib omada mikroplast erinevatele elusolenditele. Täna natukene seotud teemal jääme nii-öelda veekeskkonda, jääme inimmõjude juurde ja saame teile tutvustada ühte põnevat uuringut, mis on küll nii-öelda Kariibi meres tehtud, aga näitab üsna ilmekalt seda, kuidas reostus mõjub elusolenditele ja mitte ainult selles osas, et milliseid kaitset võib tekitada, aga ka, kuidas ta võib kiirendada nende olendite elusolendit, et evolutsiooni ja, ja kohanemist, et siis siin, kas võib öelda, et see on selline üks haruldastest kassast edulugudest? Vaka sellistest, vähemasti mõneti edukatest näidetest, kuidas üks organism suudab reostusega kohaneda. Ja see on üks sellistest teadustöödest, mida sa loed ja siis sul jääb reaalselt suu lahti, et et kas tõepoolest niimoodi võibki juhtuda, et need on. Öeldakse, et iga sellise suure füsioloogilise probleemi uurimiseks on siin planeedil kuskil ideaalne taust, süsteemia, ideaalne liik ja selline ideaalne juhtum, mis tegelikult vastab see küsimusele. Ja salamahti iga teadlane loodab, et äkki ta võiks leida ja lahti muukida mõne sellise juhtumi. Ja siin on siis täpselt selline asi, kus on kokku pandud selline kiirelt paljuneb kala muutuva reostusega keskkond, mis on siis seal püks jõgi, mis suubub Hatsoni lahte, või olise Hatsoni jõgi, mis suubub mingisugusesse lahte. Igatahes jõgi, mis suubub lahte ja on niimoodi tugeva reostus gradiendiga, nii et osa on hästi tugevalt reostunud ja ja lõpuks siis on peaaegu et puhtalt piirkonnad ja, ja ka inimese käsi, et inimene ÕISis nendesse populatsioonidesse sealt lõuna poolt Mehhiko poolt sõsarliigi isendeid. Ja, ja siis selle kompoti tulemusena arenes siis väga kiiresti siin kümne-kahekümne aastaga selles reostunud keskkonnas elavatel kaladel oskus võime ennast ära blokeerida sellest reostusest seal umbes nagu, nagu see, kui kui inimene näiteks tarbiks alkoholi ja siis blokeeriks ära endale selle alkoholi verre imendumise niimoodi, et alkohol läheb nii-öelda inimest kahjustamata kehast välja ja, ja midagi sellist, aga geneetiliselt asemel need kalad põhimõtteliselt tegid. Ja me räägime siis ikkagi USA lõunaosariikidest, Mehhiko lahe Kariibi mere ääres, kus on siis suur suured naftarafineerimistehased ja sealsed spetsiifilised süsivesikud, mis siis lekivad jõuavad merre, põhjustavad kalade südameprobleeme, nagu nagu ma sellest tekstist aru saanud. Ja siis tõesti, neil õnnestus mingid teatud geenivariandid välja arendada, mis siis kompenseerivad. Aga nagu ma aru saan, see nii-öelda see edukas lahenduse eeldas seda, et nad, need geenid ikkagi said nii-öelda oma populatsioonist väljastpoolt, et neil olid, et niimoodi lähisugulased, kellega neil õnnestus kuidagimoodi nii-öelda samasse piirkonda sattuda ja neilt need geenid nii-öelda kätte saada. Ja täpselt, et hüpotiseeritakse, et äkki mõni Kalamees võttis elussööta kaasa või siis ballastveega tulid sealt lõuna poolt need sõsarliigi isendid, kellelt siis näpati viis geeni ja, ja siis nende viie geeni abil blokeeriti ära siis see rakusisene selline ainevahetusjada, mis tegeleb tavaliselt toksiliste ainete sellise nii-öelda muutmise või töötlemisega. Et kui, kui kala ujub vees või inimene jalutab mööda tänavat, hingab läbi õhu näiteks sisse mingisuguseid autode heitgaase, siis imenduvad läbi kopsu rakkude, need heitgaasid tema verre, veri kannab need laiali ja lõppkokkuvõttes jõuavad need toksilised ained maksa ja maksarakkudes ongi siis needsamad, et ainevahetuse sellised jadad, sellised keemilised reaktsioonid, mis siis tegelevad selle toksilise ainega ja see kõik on tänu sellele, et me oleme tegelikult suures osas nende toksiliste ainetega juba evolutsioonis varem kokku puutunud. Keemilised reaktsioonid muudavad siis neid toksilisi aineid, et me saaksime need siis kas nii-öelda kehast väljutada või, või siis nagu kahjutuks muuta sarnaselt nagu alkohol ikkagi. Aga tihtipeale nende reaktsioonide käigus on nii-öelda kõrvaltoime, selline tekivad mingisugused haigused, tekib kas vähkkasvaja ja siis kui sa saadki neid neid keemilisi reaktsioone siis nii-öelda blokeerida siis ühest küljest see nagu ei tegele selle toksilise ainega ta ei tekita mingisugust reaktsiooni seal rakus sees. Ja siis tegelikult sa saad ära blokeerida näiteks selle värsk vähkkasvaja tekke või siis sellise suure kui sisese mõjuvate kahjustasinogeeneday kahjustusi rakutuuma ja seal sees olevaid protsesse. Et selline kaval meetod kuidas mitte üle reageerida või, või mitte üleliia tundlik olla nendele ainetele selles suhtes. Kalad tundub, et on olnud ka nii-öelda väga õnnelikud selles osas, et need kalad ise eestikeelse nimega fundulus, selline tungiseni pisike nende peaaegu prügikala mida vist ka kalamehed kasutavadki õngesöödana. Et nad on olnud selles suhtes olnud õnnelikud, et nii-öelda geenimuudatusi toonud kaasa mingisuguseid teistsuguseid efekte neile, sest noh, enamasti ikkagi nii-öelda see genoom on nii keerukas. Nii keerukas ja kõikidel geenidel on nagunii mitmeid funktsioone, et mingi muutus paneb käima siis ahelreaktsiooni ja võib enamasti toob kaasa ka mingisuguseid kahjulikke muudatusi niimoodi, et tundub, et sellel liigil siis nagu tõepoolest nagu kõik soodsad asjaolud sattusid kokku, et ta sai sellise eduka muundumise läbi. Teha nad võisid saada ka mingeid teisi geene, aga need siis kas ei avaldanud mingit mõju või või ma ei tea, muutsid saba värvi ja, ja ei ole selles mõttes nagu nagu olulised, aga aga jah, need viiskeenimis siis blokeerivad seda, seda ülitundlikkust, et need siis päästavad neid selles suure reostusega jõelõigus, kus siis need igasugused kloori sisaldavad süsivesikud, muidu võiksid kahjustada südant näiteks igasuguseid muid hormonaalsüsteem ja närvisüsteemi. Aga kui nüüd tänu nendele uutele geenidele suudetakse siis nii-öelda oma tundlikkust vähendada ja, ja ei lubatud toksilised ained raku seestpoolt kahjustama, et siis see tõepoolest ühes jõelõigus seal osad populatsioonid aitab hädast välja. Muutusega. Toimus nii-öelda evolutsioonilises mõistes päris kiiresti niimoodi paarikümne põlvkonna jooksul, mis annab tõestust, et noh, evolutsioon, vajadusel saab olla väga-väga kiire, et kuidas sulle tundub, et kas, kas see näide näkku annab lootust ka paljudele teistele organismidele, kes on siis praegu erinevatel põhjustel päris suure stressi all, olgu siis kliimamuutus või elupaikade vähenemine erinevad mootri, õhtused, et kas sedasama mehhanismi nagu? Kui õnnestuks korrata ka mujale, selline hästi kiire evolutsioon on kindlasti erandlik ja suuresti saanud võimalikuks tänu sellist juhuste kokkulangevuse. Et on küll näiteid sellest, kuidas mingisuguste stressoritega suudetakse kiiresti kohaneda. Kiiresti kohanemise all mõtlen ma mingi, et alla 50 aasta või alla 100 aasta ja siin inimeste sky on, on näiteks erinevat tüüpi toidu seedimisega toimunut kohastumisedsin viimaste paari 1000 aastaga, mille kohta öeldakse ka, et see on kiiresti toimunud. Et neid näiteid on, aga nende peale nii-öelda lootma jääda kindlasti ei saa. Sest sest see on ette ennustamatu ja me oleme näiteks selle reostuse erinevatest ressoritega pannud väga mitmed looduskeskkonnad suure surve alla. Et põhimõtteliselt ongi kohane või sure. Ja meil on näha ka piisavalt palju näiteid selle kohta, et, et toimuvad välja suremised ja, ja ei jõuta kohaneda nende oludega. Et see on praegusel ajal elavatele loomadele ja ökosüsteemidele selleks nii-öelda võtmeküsimuseks, mida tuleb lahendada. Siiani tänane teaduslik raadio kahes homme võime välja lubada, tegelikult jätkame natukene sama teemat sellest, kuidas liigid linnud, loomad, kalad, putukad kohanevad kliimamuutusega, et teistsuguste muutuvate oludega. Aga sellest juba homme samal ajal Arko Oleski Randre Kreitzberg, tänavad teid ja kuulmiseni. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
